Reet Karelson (Ristimägi)

Uisutamine meeldis mulle üle kõige!

Minu tõsisem sporditegemine oli Elva kooli ajal. Alguses käisin muusikakoolis, õppisin klaverit. Kuna meil kodus klaverit polnud, käisin koolimajas harjutamas. Mulle meeldis aga väga ka sporti teha ja juhtus nii, et kahest huvist sai sport võidu. Muusikakoolis ma enam ei käinudki, kuid esialgu ma seda emale ei öelnud. Sport oli tähtsam.

Uisutama õppisin siis, kui näärivana meile vennaga uisud tõi. Läksime alla soo peale tiigile uiske proovima. Ajasime tiigi lumest puhtaks ja olime terve päev uiskudel, õhtuks oli uisutamine selge. Oi, kuidas jalad õhtul tuld lõid!

Siis hakkasime jõe peal uisutamas käima ja läksin ka uisutrenni, kus sain kiiruisud. No hoopis teine minek! Lükkasid ja tundsid, kuidas jääl lendasid, ilus ilm ja jää hea. Küll oli hea tunne sõita! Treener oli Ronald Korn, heasüdamlik ja hoolitsev inimene. Trenniks ja võistlustel olid alati mul uisud teritatud. Tüdrukuid oli meil trennis vähe, poisse rohkem, kokku vast kümmekond. Mina, Liina Tuul, Kati Mitrofanova, Enn Täär, Meinhard Saks. Enne trenni oli alati lume lükkamine uisurajalt. Käisime ka treeninglaagrites, põhiliselt Sillamäel, ka Vana-Võidus, võistlustel sai ka Riias käidud.

Sprint mulle nii väga ei istunud. Sõitsin pikki distantse – 1500 ja 3000 meetrit. Tulin Eesti noortemeistriks ja sain 16. aastasena naiste arvestuses Virve Jaaguse ja Silvi Lauritsa järel pronksmedali. Ants Antsoniga olen küll ja küll koos Arbi järvel treeninud. Tema oli suur, pikk poiss, vaatasime talle alt üles.

Eks uisurajal tuli ette ka kukkumisi, ükskord kukkusin just enne finišit, sõitsin selili üle finišijoone ja enne ei saanud pidama kui kohtunike laua all.

Ega mul suuri eesmärke spordis ei olnud, mulle meeldis see ala ja sõitsin rõõmuga!

Kui Ronald Korn spordikoolist lahkus, tuli treeneriks Jüri Kalmus, temal oli rattasõit ikka esikohal. Minule aga jalgrattasõit ei istunud ja sinna mu uisutamine jäigi.

Talvel sai väga palju ka suusatamas käidud, nii põnev oli mägesid vallutada, hüppemäe laskumisnõlvast alla lasta ja… Nüüd võtab suurem mägi jalad nõrgaks. Õpetasin oma vanema tütre pojad ka suusatama, sõitsime Paisuka äärde, õpetasin neile mäest alla laskmist.