Üleliiduline kehakultuurikompleks „Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks” (lühendatult VTK) oli NSV Liidus kasutatud kehakultuuri treeninguprogramm, mis seati sisse juba 1931. aastal ja eksisteeris kuni riigi lagunemiseni.
Kui spordikvalifikatsioon kehtestas järgunormid sportlastele, siis VTK normid puudutasid sisuliselt kõiki NSV Liidu kodanikke.
Aastal 1972 kehtestati uus VTK kompleks, kus lisaks tavanormide täitmisele hakati harrastama ka VTK-mitmevõistlust, millest kujunes uus spordiala. Juba mõne aastaga tekkis kindel harrastajaskond.
Võisteldi ujumises, laskmises, võimlemises ja kahel kohustuslikul ja neljal valitaval kergejõustikualal. Talvised alad olid suusatamine, laskmine ja käte kõverdamine, mida võidi asendada ka lõuatõmbamisega.
VTK-mitmevõistlus sobis eelkõige mitmekülgsetele sportlastele, kellest paljudel oli häid tulemusi ette näidata ka üksikaladel.
Elva Keskkoolist TSIK-i õppima läinud Olavi Malts tuli 1974. aastal oma vanuseklassis Eesti meistriks ja tõi sama aasta NSV Liidu meistrivõistlustelt koju pronksmedali. 1986. aastal tuli ta Eesti meistriks ka odaviskes. Olavi parimaks tulemuseks sel alal jäi 81.36, mis visatud 1984. aastal.
Just läbi VTK-mitmevõistluse tulid suurde sporti ka Erika Salumäe ja Ago Markvardt.
Eesti meistriteks sel alal on elvalastest tulnud veel Enn Kangur ja Janno Dobrus. Medaleid on võitnud Meelike Riisalu ja Heiki Mäesalu. VTK mitmevõistlejaid on treeninud Jaan Niinep ja Jüri Malts.
Mitmevõistlus iseseisva alana muutis muidu paljudele vastumeelse VTK hoopis vastuvõetavamaks.
