Võrtsjärve mängude ajalooline ülevaade

Pool sajandit spordi-, kultuuri- ja kogukonnatraditsiooni

Võrtsjärve mängud on Eesti piirkondliku spordi- ja kultuuriliikumise üks märkimisväärseid näiteid. Need kujunesid ettevõtmiseks, mis ühendas Võrtsjärve ümbruse inimesi, majandeid ja hiljem omavalitsusi. Mängude eesmärk polnud üksnes spordis võistelda, vaid edendada ka kultuurielu, tugevdada kogukondlikku ühtekuuluvust ja väärtustada kodukohta.

Mängude ajalugu ulatub 1969. aastasse. Nende algataja oli Võrtsjärve kolhoosi esimees Kalev Raave, kelle eestvedamisel sündis piirkondlik spordi- ja kultuurisündmus, millest kasvas aastakümneteks oluline traditsioon.

1. Võrtsjärve mängude sünd 1969. aastal

Võrtsjärve mängude algust tuleb vaadelda 1960. aastate lõpu Eesti maaelu ja kehakultuuriliikumise kontekstis.

Nõukogude ajal korraldati küll spordivõistlusi ja spartakiaade, kuid Võrtsjärve mängude eripära seisnes selles, et need ei piirdunud tavapärase spordiprogrammiga. Mängudest kujunes mitmekülgne piirkondlik ettevõtmine, kus said osaleda nii sportlased, kultuuritegelased kui ka teised kohalikud elanikud.

Kalev Raave idee oli luua Võrtsjärve ümbruse majandeid ühendav üritus. Eeskujuks olid muu hulgas Kihnu–Ruhnu mängud, mille kogukondlikust korraldusest saadi inspiratsiooni ka Võrtsjärve mängude käivitamiseks.

Mängude sünniga pandi alus traditsioonile, mis ühendas mitu olulist eesmärki:

• arendada maaelanike sportimisvõimalusi;

• pakkuda võistlemisvõimalusi eri vanuses inimestele;

• elavdada kohalikku kultuurielu;

• tugevdada Võrtsjärve ümbruse majandite ja asulate koostööd;

• suurendada inimeste huvi oma kodukoha arengu vastu.

Seega oli tegemist palju laiema ettevõtmisega kui üksnes spordivõistlused.

2. Mängude korraldus ja sisu

Võrtsjärve mängude üheks olulisemaks tunnuseks oli nende mitmekülgne programm.

Spordivõistluste kõrval toimusid kultuuriüritused ning võrreldi majandite ja asulate saavutusi. Mängude juurde kuulusid isetegevusetteasted, milles osalesid erinevate majandite kollektiivid.

Spordipäevale järgnenud õhtune taidlusprogramm oli osalejatele oluline sündmus. Nii sai sportlikust mõõduvõtmisest kogu piirkonda ühendav pidu.

Mängude ajal hinnati ka majandite töötulemusi ja asulate heakorda. Samuti aitasid sellised piirkondlikud spordi- ja kultuuriüritused kaasa spordipaikade ning laululavade rajamisele.

Eesti maa- ja rahvaspordi ajalugu käsitlevas ülevaates on Võrtsjärve mänge nimetatud üheks eeskujuks, millele järgnesid mitmed teised piirkondlikud mängud, sealhulgas Peipsi, Emajõe, Põltsamaa jõe ja Elva mängud.

Milliseid spordialasid harrastati?

Võrtsjärve mängude programm muutus aastate jooksul. Säilinud ajaloolise materjali põhjal kuulusid mängude eri perioodide kavasse näiteks:

• suusatamine;

• võrkpall;

• köievedu;

• teatejooksud;

• sõudmine;

• juhtide mitmevõistlus;

• kalapüük;

• jäärajasõit.

Talvel korraldati eraldi talimänge. Nende alguseks on allikates märgitud 1979. aasta.

Selline spordialade valik võimaldas kaasa lüüa nii treenitud sportlastel kui ka harrastajatel. Osa võistlusi nõudis sportlikku ettevalmistust, teised põhinesid osavusel, koostööl ja praktilistel oskustel.

3. Võrtsjärve mängud 1970.–1980. aastatel

Esimestel aastakümnetel kujunes mängudest oluline piirkondlik traditsioon.

Selle edu taga oli mitu tegurit.

Esiteks oli mängudel lai osalejaskond. Võistlustele ja kultuuriüritustele tulid eri vanuses inimesed. Osalesid nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Teiseks kaasati majandeid tervikuna. Mängud ei olnud ainult üksiksportlaste mõõduvõtmine, vaid kollektiivide ühine ettevõtmine. Majandite esindajad said võistelda omavahel nii spordis kui ka muudes tegevustes.

Kolmandaks oli tähtis kultuuriprogramm. Isetegevus ja ühine pidu andsid mängudele erilise näo. Sport ja kultuur täiendasid teineteist.

Neljandaks tugevdasid mängud kohalikku identiteeti. Võrtsjärve ümbruse inimesed said kokku, vahetasid kogemusi ja esindasid oma kodukohta.

Selline korraldus sobis hästi Eesti toonasesse maaellu, kus kolhoosid ja sovhoosid olid olulised nii majandusliku kui ka ühiskondliku elu korraldajad.

Võrtsjärve mängude mõju ei piirdunud ainult osalejate sportlike saavutustega. Nende kaudu arenesid piirkondlik koostöö, kohaliku spordi korraldus ja kultuuriline isetegevus.

4. 1991. aasta – vana korraldusmudeli lõpp

1990. aastate algus tõi kaasa suured muutused Eesti ühiskonnas.

Senine majandussüsteem lagunes ning kolhooside ja sovhooside roll muutus. Kuna Võrtsjärve mängud olid algselt seotud järveäärsete majandite koostööga, mõjutasid need muutused otseselt ka mängude korraldamist.

Spordiajaloolises ülevaates märgitakse, et majandite korraldatud Võrtsjärve mängud lõppesid 1991. aastal, mil kadusid ka senised ühismajandid.

See ei tähendanud siiski traditsiooni täielikku kadumist.

Elva spordielu käsitlevas mälestusloos on jalgrattur ja spordikorraldaja Tõiv Tamm meenutanud, et 1991. aastal korraldati tema eestvedamisel veel Võrtsjärve minimängud.

Minimängud olid varasemast väiksemad, kuid näitasid, et huvi piirkondliku sporditraditsiooni vastu polnud kadunud.

Seejärel tuli nelja-aastane paus, mil mängude järjepidev korraldamine katkes.

5. 1995. aasta – mängude taastamine

1995. aastal algas Võrtsjärve mängude ajaloos uus etapp.

Tõiv Tamm käis läbi Võrtsjärve-äärsed vallad ja otsis võimalusi mängude taastamiseks. Tema meenutuse järgi olid enamik valdu valmis traditsiooni jätkama.

Töötati välja uus korralduslik alus ning mängude läbiviimine läks senistelt majanditelt üle kohalikele omavalitsustele.

See oli oluline muutus: mängude püsimine ei sõltunud enam kolhooside ja sovhooside olemasolust, vaid omavalitsuste koostööst ja valmisolekust piirkondlikku ettevõtmist toetada.

1995. aastal taastatud mängud jätkasid varasemat põhimõtet ühendada sport, kogukondlik tegevus ja piirkondlik koostöö.

Samas ei olnud uue perioodi mängud osalejate arvult ja korralduslikult enam päris samasugused kui varasematel aastakümnetel. Ühiskonna muutumine ja senise majandikorralduse kadumine mõjutasid ka mängude ulatust.

6. Võrtsjärve mängude viimane periood ja hääbumine

Pärast 1995. aastat jätkus mängude korraldamine veel aastaid.

Traditsioon püsis tänu kohalike eestvedajate tööle ning Võrtsjärve ümbruse omavalitsuste koostööle. Mängud pakkusid jätkuvalt võimalust kohtuda, sportida ja esindada oma piirkonda.

Kuid aja jooksul tekkisid probleemid.

Tõiv Tamme meenutuse järgi vähenes omavalitsuste toetus ning mängude korraldamine muutus keerulisemaks. Tema hinnangul oli traditsiooni jätkumise takistuseks ka see, et omavalitsused eelistasid arendada oma kohalikke spordiüritusi.

Tamme andmetel toimusid viimased Võrtsjärve mängud 2017. aastal.

Seega kestis 1995. aastal taastatud mängude periood ligikaudu 22 aastat. Kui arvestada ka algusaastaid ja vahepealset katkestust, ulatus mängude traditsioon ligi poole sajandini.

Oluline on siiski eristada mängude ajaloolist tähtsust nende tänapäevasest korralduslikust seisust: mängude lõppemine ei tähenda, et nende mõju piirkonna spordikultuurile oleks kadunud.

7. Võrtsjärve mängude tähtsus Eesti spordiajaloos

Võrtsjärve mängude tähendust saab hinnata mitmest vaatenurgast.

Rahvaspordi arendamine

Mängud pakkusid inimestele võimalust sportida ja võistelda ka väljaspool suuremaid linnu ning spordiklubisid. Osalemise keskmes polnud ainult tipptulemused, vaid ka liikumisrõõm ja kollektiivne tegevus.

Spordi ja kultuuri ühendamine

Mängude iseloomulikuks jooneks oli spordivõistluste ja kultuuriprogrammi ühendamine. Õhtused taidluspeod andsid osalejatele võimaluse oma oskusi näidata ka väljaspool spordiväljakut.

Kohaliku identiteedi tugevdamine

Võrtsjärv oli mängude geograafiline ja sümboolne ühendaja. Üritus lõi võimaluse kohtumiseks eri asulate ja majandite elanikele ning aitas tugevdada tunnet, et kuulutakse ühte piirkonda.

Mõju teiste piirkondlike mängude kujunemisele

Võrtsjärve mängud kuulusid nende piirkondlike spordi- ja kultuuriürituste hulka, mis aitasid kujundada Eesti maa- ja rahvaspordi traditsiooni. Hiljem korraldati samalaadseid mänge mitmel pool Eestis.

Kogukondliku koostöö eeskuju

Mängude ajalugu näitab, et piirkondliku sporditraditsiooni püsimine eeldab eestvedajaid, osalejate huvi ja korraldajate koostööd. Kui muutub institutsionaalne ja majanduslik keskkond, vajab ka vana traditsioon uut korraldusmudelit.

8. Võrtsjärve mängude ajaloo kronoloogia

Kronoloogia põhineb Eesti maa- ja rahvaspordi ajaloolistel ülevaadetel ning Tõiv Tamme meenutustel. Üksikute aastate võistluspaikade, osalejate arvu ja tulemuste kohta oleks vaja täiendavaid arhiiviallikaid.

Kokkuvõte

Võrtsjärve mängud olid rohkem kui spordivõistlused – need olid ühe piirkonna ühise elu väljendus.

1969. aastal Kalev Raave algatatud ettevõtmine ühendas spordi, kultuuri ja kogukondliku koostöö. Mängud kasvasid oluliseks maaelu traditsiooniks, elasid üle Eesti ühiskondliku korra muutumise ning taastati 1995. aastal omavalitsuste eestvedamisel.

Tõiv Tamme meenutuse järgi toimusid viimased mängud 2017. aastal. Nende ajalugu näitab nii piirkondliku rahvaspordi tugevust kui ka seda, kui oluline on traditsioonide püsimiseks kohalike eestvedajate ja omavalitsuste koostöö.

Võrtsjärve mängude pärand väärib säilitamist fotode, filmide, võistlustulemuste, ajaleheartiklite ja osalejate mälestuste kaudu. Selline materjal aitaks jäädvustada mitte ainult sporditulemusi, vaid ka inimeste ühiseid ettevõtmisi ja ühe ajajärgu maaelu kultuuri.