Villem-Johannes Jaanson
22.10.1905 Palupera – 25.05.1983 Rootsi
- Maailmameister meeskondlikult 1935. aastal väikepüssist lamades (maailmarekordiga) ja põlvelt laskmises, 1939.aastal lamades laskmises (maailmarekordiga).
- MMil 1937. aastal hõbemedal sõjapüssist laskmises püsti ja põlvelt ning pronksmedal väikepüssist lamades laskmises ja pronksmedal kogusummas.
- Suurmeister täiskaliibrilisest ja väikepüssist laskmises.
- Eesti meister kahel korral individuaalselt ning viiel korral meeskondlikult aastatel 1933 – 1939.
- Eesti laskekoondise liige aastatel 1931 – 1939.
Villem-Johannes Jaanson sündis Palupera vallas 22. oktoobril 1905. aastal. Sündides sai ta ellu kaasa tahte ja võime pürgida ausas jõuproovis paremaks ja parimaks. Villem Jaanson asus laskmist harrastama 1925. aastal. Kuus aastat hiljem võeti ta Eesti laskurite koondisse, kuhu ta kuulus 1939. aastani. Tema sportlikud saavutused olid unikaalsed. Jaansonist sai ainus eestlane, kes on osalenud viiel MMil (1931, 1935, 1937, 1939 ja 1947).
Kokku võitis Villem seal seitse medalit (3 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi). Enne seda lõpetas Villem aga Uderna ministeerumikooli ja seejärel, 1927. aastal, allohvitseride kooli. Peagi sai ta koolis ise õppejõuks. Edasi siirdus Villem Tallinnasse Arsenali relvatehasesse relvade sisselaskjaks. Kui Elvas sai valmis Kaitseliidu lasketiir, kolis veltveebel Villem Elvasse elama ning sai täielikult profisportlaseks.
1935. aastal sai Jaanson MM kulla ning püstitas ka maailmarekordi. 1939. aasta MMil kordus sama – kuldmedal ja maailmarekord. 1933.–1939. aastal tuli Villem koduriigis kahel korral individuaalselt ja viiel korral meeskondlikult Eesti meistriks. Ta võttis 1932.–1938. aastal osa ka kõigist Eesti-Soome laskurite maavõistlustest. 1944. aastal lahkus Villem Jaanson Rootsi maapakku.
Aastal 1943. pidi MM toimuma Eestis. Sõja tõttu jäid ära nii Tallinna kui ka veel kaks järgnevat MMi. Esimesed sõjajärgsed laskespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1947. aasta augustikuu esimestel päevadel Stockholmis. Selle tiitlivõistlusega tähistati maailma laskespordi 50. aastapäeva. Mitu korda annekteeritud ja okupeeritud Eesti mõistagi kutset ei saanud. Aga selgus, et kõige enam asus Eesti endisi laskureid just Rootsis. Ja nemad otsustasidki korraldada seal Eesti esivõistlused! Selgus, et Eesti laskurid kuuluvad oma täpse silma ja kindla käega endiselt maailma paremikku. Lamades asendis oli 397 silmaga täpseim elvalane Villem Jaanson. Eesti laskurid pälvisid MMile eraldi stardiloa ning Stockholmis said eestlased 29 säravat auhinda. Eesti meeskonna parimaks tunnistati Villem Jaanson, kes võitis väikepüssi harjutuses neljast asendist esikoha. Peale selle riputati Villemile kaela ka üks hõbe- ja üks pronksmedal.
Villemi autasude nurka ehtisid mitte ainult medalid. Seal oli ka Spordipressi klubi kuldmedal (1935), Kaitseliidu valgeristi III klassi teenetemärk, kuldkäekell riigihoidjalt (1937), USA Eesti Spordiliidu mälestusmedal (1980). Villem Jaanson lahkus siit ilmast Stockholmis 25. mail 1983. aastal.
25. mail 2006 avati Tallinnas Liiva kalmistul Villem Jaansonile mälestuskivi.
Kalju Hook, ajaloolane
