Viktor Orlovski
15.04.1935 – 9.06.2002
- Mitmekordne Eesti noortemeister kiiruisutamises.
- Eesti täiskasvanute meister kiiruisutamises 500 m ja 3000 m distantsil 1953. aastal.
Sporditalent, kelle tähelend jäi lühikeseks
Koolipoisina Elva koolis tubli sportlasena silma paistnud Viktor Orlovski oli paljudel spordialadel võistlusrajal sageli esikohal. Kiire jalg oli tal nii jooksurajal kui jalgrattasõidus, oli väga hea ujuja ning osav muu hulgas ka poksiringis.
Talvel kulusid aga päevad uisutades. Tollel ajal meeldis poistele uisutamas käia Vaiksel järvel ning Viktor Orlovski algatusel rajasid koolipoisid siia Elva esimese uisuraja, millel pikkust 250 meetrit. Sellel uisuringil käisid huvilised Tartustki ning siin tehti tõsist uisusõitu.
Hiljem sai Richard Antoni eestvedamisel 1951. aastal valmis täismõõtmetes uisurada Arbi järvel ning siin peeti esimest korda Eesti kiiruisutamise meistrivõistlused 1953. aastal. Sellest aastast alates näitas alles noorteklassis võistelnud Viktor Orlovski uisurajal juba tähelepanuväärseid tulemusi, astudes uisukandadele tolle aja vabariigi kiiruisutamise paremikule.
Areng kiiruisutamises oli järjepidev ja kiire, oma vanuseklassis sõitis ta võistlustel välja parimad ajad kõikidel distantsidel. Väljapaistvalt esines ta ka vabariiklikel ametiühingute kiiruisutamise võistlustel, saavutades teise koha.
Enne Eesti meistrivõistlusi toimusid 1953. aasta veebruarikuus Arbi järvel Tartu oblasti esivõistlused kiiruisutamises, kus Viktor Orlovski saavutas mitmevõistluses noorte klassis üldkokkuvõttes esikoha 237,028 punktiga. Märkimist väärib, et täiskasvanute arvestuses oli ta selle tulemusega teisel kohal tolleaegse Eesti kiiruisutamise suure kuulsuse Nikolai Matvejevi järel.
Varasemalt toimunud Eesti NSV kiiruisutamise võistlustel oli Viktor Orlovski jaganud 500m distantsil 2.- 3. kohta Ronald Korniga, aeg 53,8. Esikoha võitis tulemusega 51,4 H. Kelder. 5000m rajal jagas Viktor Orlovski 3.- 4. kohta 41-kordse Eesti meistri Nikolai Matvejeviga.
Eesti NSV kiiruisutamise esivõistlustel Elvas 1953. aasta märtsis võitis Viktor Orlovski meistritiitli Nikolai Matvejevi ees 500 ja 3000 meetri distantsil. Nelja ala mitmevõistluses saavutas Orlovski Matvejevi järel hõbemedali.
Üsna kiiresti Eesti kiiruisutamise tippu tõusnud noore talendi spordikarjäärile tõmbas aga kriipsu peale haigus ning 1957. aastal Viktor Orlovskit uisurajal enam pole.
Meenutab Viktor Orlovski, esimene elvalasest kiiruisutaja
Elva Postipoiss 5. jaanuar 1996. aastal
Elva keskkoolis oli algaastatel igasugune sporditegemine väga popp. Koolis käidi dressidega, siis oli hea igal vahetunnil sporti harrastada (rahvaste- ja võrkpall, köiel ronimine, tõstekangi punnitamine jm).
Oma klassi poistega tegime väiksele järvele (Vaikne järv) 250m pikkuse ühe rajaga kiiruisutamise ringraja. Vaikses kohas oli talvel tuisku vähe. Kui vähegi aega, olin iga päev harilike uiskudega jääl tiirutamas. Peagi meelitati mind Nelijärvele vabariiklikele võistlustele, kus tulin kolmandaks. Diplomikoht andis indu juurde, mind värvati kohe Dünamosse ja sain sealt esimesed pikad uisud. Hiljem, oblastite ajal tulid Spartakist päris meistri kiiruisud.
Eesti meistrivõistlustel Elvas 1953. aastal võitsin isegi suurt kuulsust Nikolai Matvejevit. 500 ja 3000 meetri distantsil tulin meistriks, mitmevõistluses (neli ala) teiseks Matvejevi järel. Nüüd hakkasin võtma asja kogu hingega. Oma teadmatusest käisin ka palavikuga uisutamas. Jäin kopsupõletikku, kopsudesse lõi vesi. Omatehtud vea tõttu jäi uisutamine katki.
Omal ajal oli Elva staadion paksult rahvast täis. Ka Arbi järve rajale ei mahtunud vahel kõik tahtjad korraga uisutamagi. Nüüd müüakse staadioni kõrval alkoholi, jooksurajad rohtuvad.
Praegu ei jõuaks paljud kiiruiske enam osta. Tänapäeval pole ma kiiruiske kuskil näinudki. Muide, ka omal ajal maksid korralikud kiiruisud koos saabastega 250 rubla (töölise kolme kuu palk). Ilma rahata ei taheta nüüd isegi sõrmegi liigutada, paljudel läheb energia pätindusse. Minu ajal seisid prügikastid ikka kindlalt püsti.
Elvas oleks liuvälja tarvis kindlasti rohkem kui diskot, kus tantsitakse ööd ja päevad läbi. Ega see disko noortele paha ole, aga ikkagi ollakse kogu aeg ruumis umbse õhu käes. Värskes õhus sportimine on tervislikum.