Valter Heuer

Andekas maletaja oli oma põlvkonna üks säravamaid publitsiste

Eesti eelmise sajandi üks tugevamaid maletajaid Valter Heuer sündis Elvas 14. juunil 1928. aastal. Isa oli Elvas puidutöökoja omanik Peeter Heuer ja ema Linda Heuer, neiupõlvenimega Põld. Kahe aasta pärast sai Valter omale õekese, kellele pandi nimeks Ruth. Peale tütre sündi ema tervis halvenes ja ta lahkus siitilmast 1932. aastal.

Elva kooli läks Valter juba kuueaastaselt. Umbes samal ajal tekkis tal huvi ka male vastu. 11-aastaselt arvati ta juba Elva malemeeskonna koosseisu, kus mängis meestega nagu võrdne võrdsega. 1940. aasta Postimees kirjutab, et maletegevus Elvas on muutunud üsna intensiivseks. Äsja toimus järjekordne omavaheline välkturniir males 11 osavõtjaga, kus 11-aastane Valter Heuer andis simultaani, saades võiduprotsendiks 60.

Pärast Elva Algkooli lõpetamist siirdus Valter Heuer õppima Tartu 1. Keskkooli, olles silmapaistvalt aktiivne õpilane. 16-aastase koolipoisina jõudis ta 1944. aastal astuda Omakaitsesse ja osaleda ühe silla kaitsmisel. Edaspidi õnnestus tal uute võimude eest varjata Omakaitsesse kuulumist ja ta sai kooli lõpetada. See andis talle võimaluse minna Tallinna Maleklubisse instruktoriks, millisel kohal oli varem töötanud Paul Keres. Sealt tekkisid tal ka esimesed elavad kontaktid tulevase maailmameistri kandidaadiga.

Juba varases nooruses oli Valter Heuer tohutu kirjandushuviline ja lugemishull. Ta oli sel ajal ilma dokumentideta, aga oskas igast olukorrast edukalt välja tulla ja hakkas ajalehtedele kirjutama malest. Punapassi omanikuks sai Valter Heuer alles 1952. aastal, aga varsti läks tal Tallinnas olemine keeruliseks ja ta kolis sealt ära.

Aastatel 1956-1965 oli Valter Heuer ajalehe „Edasi” spordikorrespondent. Tänu suurepärasele kirjutamisoskusele ja maleteadmistele algas tema tähelend. Valter Heuerit on iseloomustatud kui maletajat, maleajakirjanikku, spordiajakirjanikku ja kirjanikku üldse, maletegelast ja spordifilmide stsenaristi.

Maletajana kuulus ta aastakümneid Eesti maletajate paremikku, tulles Eesti meistriks males 1976. aastal ja kiirmales 1981. aastal.

Viljakas kirjatöö, tänuväärne panus Eesti kultuuriloos

Maleajakirjanikuna oli tema tähtteos 1977. aastal ilmunud „Meie Keres”, mille tiraaž oli 40 000 ja mis olevat ära müüdud enne poelettidele jõudmist. See raamat pälvis Juhan Smuuli nimelise auhinna ja üleliidulises arvestuses koguni aasta parima spordiraamatu tiitli.

Valter Heueri esimene spordiraamat „Tartu sporditeatmik”, mis kirjutatud kahasse Boris Matveiga, ilmus juba 1958. aastal. Seejärel nägi 1962. aastal ilmavalgust Tartu spordialmanahh „Mitte ainult kümnendiksekundid”. 1964. aastal ilmus tema sulest mahukas „XVIII olümpiamängud Tokyo 1964”. Postuumselt ilmus 2008. aastal tema koostatud 552 leheküljeline „Male lugu” ja 2011. aastal 656 leheküljeline täiendatud trükis „Meie Keres”. Mitmeid Valter Heueri kirjutisi on ilmunud ka välismaal. Nii näiteks 2004. aastal Venemaal välja antud nahkköites „Paul Keres”.

Valter Heuer on üheksa dokumentaalfilmi teksti autor või stsenarist, millest mahukaim on 1993. aastal vändatud dokfilm ”Eesti partii”. Kaks esimest spordifilmi tulid kinodesse 1969. aastal, kus ühe pealkiri oli „Ülekanne 56:13” – filosoofiline mõtisklus rattaspordi olemusest ja teise pealkiri – „Tuld kuningale” – portreefilm Paul Keresest. 1970. aastal kirjutas Valter Heuer stsenaariumi portreefilmile „Ilmar Kullam”. Veel on ta stsenaariumid kirjutanud Herbert Abeli, Jüri Tarmaku, Enn Griffeli, Kaia Parve ja Even Tuudebergi spordifilmidele.

Ajakirjanikuna tegi ta kaastööd ajalehtedele „Edasi”,”Noorte Hääl”, „Sirp ja Vasar”, „Spordileht” ning ajakirjale „Kehakultuur”.

Aastal 1976 algatas Valter Heuer Paul Kerese üle-eestilise mälestusfestivali ja oli üks selle korraldajatest. Võib öelda, et neil aastatel muutus male eestlaste üheks armastatuimaks mänguks.

Panuse eest Eesti kultuuri edastajana ja talletajana autasustati Valter Heuerit 2001. aastal Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga.

Valter Heueri mälestusturniir Elvas

Valter Heueri matustel tuli mulle mõte hakata korraldama Elvas tema-nimelist mälestusturniiri. Valteri abikaasa Mare Heuer tegi mind tuttavaks Valter Heueri hea sõbra kirjaniku ja maletaja Ülo Tuulikuga. Talle see mõte meeldis ja tulemuseks oli, et 13. augustil 2006 toimus Elva AMS-i saalis esimene Valter Heueri mälestusturniir kiirmales.

Kohale tuli ligi 40 malega seotud inimest. Nende hulgas oli rahvusvaheline suurmeister Larissa Volpert, Eesti meister Aarne Hermlin ja meistrikandidaat Olev Schults. Üritusel viibisid ka Valter Heueri lesk Mare koos poja Märdiga. Avasõnad ütlesid võistluste peakorraldaja Tõnu Hiiemäe ja linnapea Urmas Kruuse. Seejärel rääkis Tartu maleelu kauaaegne juht Ago Marksoo Valter Heueri kujunemisest Eesti silmapaistvaks maletajaks. Marksoo märkis muu hulgas, et malest sai Eesti rahvusmäng 1930-ndatel aastatel ja et Heuer meenutas oma mängustiililt taanlast Bent Larsenit, kes oli sügavalt mõtlev, vahel liiga hasartne ja tundeline mängija. Tartu maletaja Elmar Sakkov analüüsis kahte Heueri võidupartiid Ivo Nei ja Uno Mikkovi vastu.

Kirjanik ja harrastusmaletaja Ülo Tuulik rääkis Heuerist kui ajakirjanikust ja kolleegist, sest Heuer ei olnud mitte ainult andekas maletaja vaid ka oma põlvkonna üks säravaimaid publitsiste. Maleajaloolasena pani Heuer põhjalikult kirja Paul Kerese eluloo, kirjutades raamatu „Meie Keres”. Kui Keres mängis Eesti maailmakaardile, siis Heuerist sai üks malelise buumi kajastajaid kogu Eesti rahvale. 1993. aastal võeti Valter Heuer Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.

Pärast sõnavõtte järgnes lõunasöök ja 22 osavõtjaga välkturniir. Kõik 11 partiid võitis Olev Schults. Järgmised kohad läksid jagamisele Tartu maletajate Ants Vihmandi, Elmar Sakkovi ja Andres Kuuse vahel. Võitjatele olid autasuks karikad ja iluköites Valter Heueri raamat „Meie Keres”. Kõigile osavõtjatele kinkis Elva linnavalitsus Elva meened ja meepurgid. Elva maletajatest teenisid Ilmar Ala 4 punkti ja Vello Anier 2,5 punkti.

Osalejad jäid esimese Valter Heueri mälestusvõistlusega väga rahule ja toonitasid Elva turniiri omanäolisust võrreldes Maleliidu korraldatud turniiridega. Pakuti välja mõte, et see mälestusturniir võiks toimuda igal aastal suve lõpus.

2021. aasta 11. oktoobril toimus Elva Linnaraamatukogu kaminasaalis XII Valter Heueri mälestusturniir, mille võitis Pavel Vorobjov Tartust.

Tõnu Hiiemäe, Valter Heueri mälestusturniiri algataja ja korraldaja