Ultrajooks, mida nimetatakse ka ultramaratoniks, on jalgsi läbitav võistlus, mis on pikem kui traditsioonilise maratoni 42,195 kilomeetrit (26,219 miili).
Ultrajookse on kahte tüüpi: need, kus läbitakse kindlaksmääratud vahemaa ja jooksud, mis toimuvad aja jooksul (võitja läbib kõige pikema vahemaa). Kõige levinumad vahemaad on 50 kilomeetrit, 100 kilomeetrit, 50 miili ja 100 miili, kuigi paljudel võistlustel on ka teised vahemaad. Rahvusvaheline Kergejõustikuühenduste Liit (IAAF), tunnustab pikima ametliku maailmarekordina 100 km distantsi tulemusi.
Muud distantsid/kestused hõlmavad kahekordseid maratone, 24-tunniseid võistlusi ja 1000 miili mitmepäevaseid võistlusi või isegi pikemaid. Nende sündmuste ja radade formaat varieerub alates üksikutest ringidest (mõned 400 meetrit staadionil), punktist-punkti maanteedel või maastikul.
Paljudel ultramaratonitel, eriti maastikul, on tõsised takistused, näiteks halb ilm, kõrguse muutus või karm maastik. Ajastatud sündmused on vahemikus 6, 12 ja 24 tundi kuni kolm, kuus ja kümme päeva (tuntud kui mitmepäevased või etapiviisilised võistlused). Ajastatud sündmused toimuvad tavaliselt siledal rajal või lühikesel asfalteeritud ringil, mis tagab tulemuste võrreldavuse.
Eesti parima meesultrajooksja tiitli on 2020. ja 2021. aastal pälvinud tallinlane Vladimir Frolov. Eesti parimate ultrajooksjate tippu kuulub ka Elva ultrasportlane Hannes Veide (fotol).
