Ujumine

Ujumine

Ville Oengo

Ajalugu

Kehakultuur ja sport Elva lähistel 1913-1940

Rudolf Põder, koostatud 1988. aastal (Tartumaa Muuseum). Ville Oengo refereering 2013. aastal.

Paralleeleselt raske- ja kergejõustikuga hakati Elvas peale Vabadussõda vähehaaval ka ujumist kui sporti harrastama. Verevi ujula oli esialgu muidugi üsna primitiivne; leidus vaid kaks laudadest kokkuklopsitud silda ning vanadelt fotodelt paistab ka Verevi ujula kipakas väheldane hüppetorn, mis seisis säärasena 1929. aasta kevadtalveni, kuni siis uus ujula basseinidega, rannahoone ja hüppetorn ehitati. Sillalaudade vahelt võis ujula külastajal enne seda jalg pahatihti läbi vajuda.

Aga vett ju Elvas leidus – peamiselt muidugi suveperioodil. Kuid seal, kus on vett, seal on alati ka suplejaid ja ujujaid – nii on see ka Elvas läbi aegade ikka olnud.

Mitmed kaugemalt saabunud suvitajad tõid Elvasse saabudes endaga kaasa esimesi teadmisi erinevate moodsate ujumisviiside kohta. Keegi oli kunagi oma aja Euroopa parimaks peetavat eesti rahvusest ujujat Tiisvelti oma silmaga vees libisemas näinud. Puhkuse veetjaid oli Elvas aga 1920-ndatel aastatel üsna rohkesti. Elva noorte seas läks muidugi mõista eriti hoogu kroolistiili õppimine, sest see oli hea – kiire ja äge! Tihtilugu omandas ujumine Verevi järves juba ka sportliku võistluse iseloomu. Kerkis esile heade võimetega ujujaid: vennad Nikolai ja Karl Parveotsad, samuti mitmekülgne spordimees Heinrich Anderson. Kui Elvas sündinud koolinoored tulid näiteks Tartu koolidest, kus nad tihti käisid, kodukohta talvist koolivaheaega veetma, siis ehitati Vaikse järve peale uisurada ja prooviti omavahel jõudu ka uisutamises. Kooli jätkudes talvesport jäi vähemaks.

1924. aastal hakkas vahepeal Jaak Tuule mandumisega seotud soikumine Elva spordielus siiski mööduma, asjad hakkasid uuesti elavnema. Elva poiss Heinrich Anderson, kes oli Tartu Reaalgümnaasiumisse astunud, pani kõhklematult Elva sporditegevusele oma õla alla. Ta korraldas muuhulgas võistlused ka kergejõustikus ja ujumises. Hiljem korraldati võistlusi nimetatud aladel kindlalt igal aastal, üks nädal enne kooli algust. Tuleb märkida, et 1924. aastaks olid ka Verevi ujula bassein juba märksa paremini välja ehitatud, omades pöördeseina. Näiteks Pirital ujuti aga XX sajandi alguses võistlusmaid ilma pöördeseinata – ühest mõeldavast joonest vees kuni teise mõeldava jooneni vees. Verevi ujulas jättis aga primitiivse ja armetu – üpris karjapoiste ehituse mulje – kipakas vettehüppe torn.

On säilinud suusõnalised andmed selle kohta, et 1924. aasta Elva esimestel ujumisvõistlustel olid põhialadena kavas kaks vabaujumise distantsi – 50 m ja 100 m. Sama pikkadel maadel võisteldi ka selili ja rinnuli ujumises. Kõige pikem „ots“ hea võhmaga ujujatele oli – 400 m vabaujumine.

Kergejõustiku ja ujumise tulemuste summeerimisel selgus, et parim atleet oli Heinrich Anderson. Ta tunnistati ka Elva 1924. aasta parimaks sportlaseks. Sellest sündmusest ilmus artikkel ka ajakirjanduses.

Elva Verevi järve ujula kujuneb alates 1929.a. võistluspaigaks

„Päevaleht“ kirjutas, et 1. mail 1929.a. avati Elva Verevi ujula mitte suplemiseks, vaid just nimelt võistlemiseks. – Elvas Verevi järve 25-meetri basseinis peeti esimest korda Eesti meistrivõistlused ujumises 25.-26. juulil 1931. aastal, mis olid järjekorras 12. ujumise esivõistlused.

EESTI SPORDILEHT, Nr. 29, 31. juuli 1931

“8 uut rekordi ujumises” Hoorikkad esivõistlused Elva järvel

“Kõik looduslikud eeltingimused Eesti veespordi esivõistluste heaks kordaminekuks olid olemas. Laupäeval ja pühapäeval, mil esivõistlused peegelsiledal Elva järvel ajalukku kadusid, olid käesoleva suve kuumemad ilmad. Vilus näitas pügalamõõtja üle kraadi ja jahutamas polnud vähematki tuuleõhku. Kuna ka võistlejate koosseis väga tugev oli, siis laskis see kokkuvõttes ennustada kõrgepingeliste võistluste tulekut. Ennustus sai tõsiasjaks – võistlustel purustati kaheksa rekordi.”

Aastatel 1935-1936 tehakse Verevi järve rand ja ujula paremasse korda

1934. aastal laiendati ja korrastati Verevi järve supluskohta ning avati ka uus plaaž. Sama aasta suvel toimusid Verevi ujula basseinis rahvusvahelised ujumisvõistlused – Tartu Veespordi Klubi ja Riia spordiklubi „Kaiserwald“ vahel.

1934. aasta 4.-5. augustil toimusid Elvas Eesti esivõistlused ujumises, kus osales 80 võistlejat. Pealtvaatajaid loendati umbes 2000 inimest. 1500 m vabaujumises püstitas Erich Mõtlik, Tallinna „Kalev,“ Eesti rekordi ajaga – 23.31,4. Sellest ajast saadik, edaspidi, püstitati Elva Verevi järve ujulas, üsna mitmeid Eesti ujumisrekordeid. Aastatel 1930-1938 tuli Erich Mõtlik vabaujumises 17 korda Eesti Vabariigi meistriks. – 1934.a. Elva Eesti meistrivõistluste kajastusi ajakirjanduses:

PÄEVALEHT, nr. 212, 4. august 1934, lk. 4

“Ujumisvõistlused Elvas”

Laupäeval, kell 5 p. l. algavad Elvas Verevi järve eeskujulikus basseinis tänavused Eesti esivõistlused ujumises, vettehüpetes, teateujumises ja veepallis. Võistlused, mis lõpevad pühapäeval, tõotavad kujuneda pinevateks. Loodetakse püstitada rida uusi rekordeid.

Juba paar päeva enne võistlusi saabus osa veesportlasi kohale, nii Tallinnast mitmed vettehüppajad. Üldine osavõtjate arv ligineb sajale, sellest paneb välja üksi Tallinn poolsada veesportlast. Haapsalu meeskonnas on ka uus „ujumistäht“ E. Rosenberg.

Esivõistluste puhul lastakse käiku huvirong Tartust, samuti peatub Tallinnast Paluperra minev huvirong Elvas.

PÄEVALEHT, nr. 214, 6. august 1934, lk. 4

“Kolm ujumisrekordi Elvas” – Haapsalu “täht” Rosenberg 400 m rekordimeheks. – 200 m rinnuli ja 100 m vabalt naistele uued rekordid. – 2000 pealtvaatajat esivõistlustel

Pühapäeval lõppesid ujumisesivõistlused Elvas. Haruldaselt ilus ilm soodustas õnnestumist. Lisaks laupäeval E. Mõtliku poolt 1500 m ujumises püstitatud rekordile lisandus pühapäeval veel kolm rekordi, üks neist meeste ja kaks naiste aladel. Haapsalu ujumistäht E. Rosenberg meelierutavas duellis E. Mõtlikuga saavutas uue Eesti rekordi 400 m ujumises. E. Rosenbergi aeg – 5.45,2; E. Mõtliku aeg – 5.45,8. Endine rekord oli E. Mõtliku nimel – 5.48,7. Naiste aladel osutus rekordikütiks tallinlane L. Marten, saavutades 200 m rinnuliujumises – 3.39,4. Teine rekord tuli Tallinna naisujujalt H. Rosenholmilt 100 m vabalt ujumises ajaga – 1.34,3; endine rekord oli 1.41,1. Veepallis võitis Tallinna NMKÜ (Noorte Meeste Kristlik Ühing) meeskond.

Pühapäevane ilus ilm oli meelitanud võistlusi jälgima haruldase rahvamurru. Huvirongid Tartust ja Tallinnast tõid Elva üle paarituhande inimese. Järve ääres võis olla 2000 inimest võistlusi jälgimas.

POSTIMEES, nr. 212, 6. august 1934, lk. 3

“Kolm Eesti rekordit Elva järvel”

Veespordi esivõistlused olid meelitanud Elva järve kaldale seninägematuid rahvahulki. Ka sportliku tasapinna poolest õnnestusid võistlused – püstitati kolm uut Eesti rekordit ja ka muidu olid tulemused meile küllalt kõrgeklassilised. Rekordite püstitajateks olid: prl. Marten 200 m vabalt, prl. Rosenholm 100 m rinnuli ja E. Rosenberg 400 m vabalt. Kui eelmistel aastatel on konkureerinud peamiselt Tartu ja Tallinna ujujad, siis nüüd seltsisid neile väärikalt ka Haapsalu noored veesportlased. Haapsalulased omavad rahuliku meeldiva stiili.

ELVA ELU, nr. 13, 1. august 1936, lk. 3

“Ujumisvõistlused ungarlastega”

Pühap. 19. skp. peeti Elvas Verevi järve basseinis rahvusvahelisi ujumisvõistlusi. Tänavu on enne seda kord juba ühed ujumisvõistlused peetud väliskülalistega, nimelt jaanipäeval Tartu Veespordi Klubi ja Riia „Kaiserwaldi“ ujujate vahel. Seekord oli korraldatud võistlus Tartu NMKÜ ja Budapesti „Arpad“ gümnaasiumi abiturientide vahel. Ungarlased näitasid end tublide ujujatena, eriti aga veepallimängijatena, võites Tartu meeskonda 9 : 0!

Võistlustest võtsid osa ka mitmed Elva „Raju“ ujujad. Silmapaistva tulemuse saavutas 200 m rinnuli ujumises elvalane Julius Kangur (aeg: 3.12,7), kes tuli ungarlase järel teiseks. 400 vabalt ujumises rajulane Aho Vallaste tuli viiendaks, püstitades isikliku rekordi. 100 m rinnuli ujumises poistele kuni 18 a. näitas väljaspool võistlust elvalane J. Kangur head aega (1.28,0). 100 m vabalt poistele kuni 18 a. elvalane Mihhail Andrejev tuli neljandaks, lüües ungarlast Szigetit.

ELVA ELU, nr. 14, 16. august 1936, lk. 3

“Raju” loosib pühapäeval”

Elva spordiselts “Raju” laskis kevadel müügile asjade loterii piletid, arvult 3000. Nüüd toimub pühapäeval skp. kell 2 päeval koolimajas loosimine, mis on avalik.

Piletite müük arenes viimasel ajal päris intensiivselt. Pileteid on ka veel enne loosimist võimalik saada. Kohalik spordiselts on seda väärt, et tema loteriid võimalikult kõik elvalased toetaksid. Loteriil on ligi poolsada võitu. Suuremateks võitudeks on diivan, ülikonna- või mantliriie, kirjutuslaua garnituur jne.

Võitude nimekiri avaldatakse järgmises “Elva Elus.”

ELVA ELU, nr. 14, 16. august 1936, lk. 3

“Ujumistreener Rachmann Elvas”

4.ja 5. skp. viibis Elvas Eesti Veespordiliidu ujumistreener hra Herbert Rachmann, kes andis „Raju“ ujujatele juhtnööre ja õpetusi. Teatavasti on „Raju“ liikmete hulgast võrsumas päris häid ujujaid. Eriti silmapaistvalt on tänavu esinenud rajulane J. Kangur, kes ujumisesivõistlustel tuli 100 m rinnuli ujumises nooretele Eesti meistriks.

Treener Rachmann kavatseb tuleval suvel Elvas pikemalt peatuda, et korraldada siin ka ujumiskursust.

ELVA ELU, nr. 14, 16. august 1936, lk. 4

“Elvalased edukad ujumises”

13. ja 14. augustil korraldati Tartu ujulas maakonna esivõistlused ujumises, millest võtsid osa ka Elva “Raju” ujujad. Elvalased saavutasid kaks meistritiitlit: Julius Kangur 200 m rinnuli ujumises ajaga – 3.11,7, mis on ka ühtlasi uueks maakonna rekordiks (endine samuti Julius Kanguri nimel ajaga – 3.13,7.). 100 meetris tuli samuti meistriks Julius Kangur – 1.27,2. Rajulane Aho Vallaste jäi 400 m teiseks ajaga – 6.50,0; 100 m vabalt selili samuti teiseks, ajaga – 1.51,2 ja 1000 m ujumises kolmandaks. Naisujujaist V. Orlo 50 m vabaujumises jäi kolmandaks ajaga – 46,7 sek.

19. aug. kell 16 „Raju“ korraldab Elva ujulas ujumisvõistlused, millest osa võtavad ka Tartu ujujad.

ELVA ELU, 3. juuni 1937, lk. 5

“Rõõmsaid ridu Elva veespordist” Kirjutanud Eesti Veespordiliidu treener H. Rahman –

Möödunul hooajal tegi Elva ujumissport suure hüppe edasi. Paranesid tugevasti tulemused, tippsaavutused ja ka üldine tase. Elva ujujad võitsid omale väärika koha eesti ujujate peres. On ülesanne seda kohta mitte ainult kaitsta, vaid ka edasi püüda suurema võidu poole. Olgu see iga Elva ujuja ülimaks püüdeks.

Kui 1935. aastal kuulus kohalikku spordiseltsi “Raju” ainult neli ujujat, siis möödunud aastal tõusis see arv juba üle kümne. Uustulnukaist olgu nimetatud Aua ja Kangur, ka väike Pruuli oli hää.

1935.a. “Raju” ujujad majanduslikel põhjusil pidid jääma kõrvale eesti ujujate olümpia-laagrist, kuid möödunud suvel saatis selts juba kaks ujujat – Vallaste ja Andrejevi – Koitjärvele. Selle laagri sihiks ja ülesandeks oli tõsta meie üldist veesporditaset ning valmistada ette suurtele saavutustele meie võimalikke olümpiamehi-ujujaid. Tagasi vaadates laagritele ja seal tehtud tööle, peab rahuloluga konstateerima, et tulemused on kannud juba sellist vilja, mida keegi varem loota ei julgenud. Mehed, kellest keegi „midagi“ ei lootnud, on esile kerkinud suure hooga, tänu just nende intensiivsele ja süstemaatilisele treeningule, millele aluse pani soomlane Pekka Tiilikainen.

Neli korda päevas ujumist; Vallastel näiteks, kui pikemate distantside ujujal tuli igakord “tõmmata” neli- kuni kaheksasada meetrit, kuus-seitse kilomeetrit murdmaajooksu, teoreetilised tunnid, see kõik ei võinud oma soodsat mõju avaldamata jätta. Alul muidugi, arvestades kõva treeningut, ja paljudel ka osalist või täielist stiili ümberõppimist, ei avaldunud see kohe ja mõnel võis märgata koguni tagasiminekut senisest vormist – nii nagu see ilmnes esimesil võistlusil. Kuid mida rohkem ja rohkem eemaldume hooaja algusest, seda selgemini avalduvad laagris tehtud töö tulemused. Juba kohe peale laagri lõppu võis märgata ujujate suurt tahet ja hoolsust treeningus. Eriti võib seda öelda Vallaste kohta, kes, käies iga päev Tarus tööl, siiski pärast väsitavat päevatööd leidis alati aega ja tahtmist treenida õhtuti. Veespordiliit, hinnates selle väsimatu ujuja tööd, saatis mehe Soome õppima käesoleval kevadel, ühtlasi seades Vallastet ka eeskujuks teistele sportlastele.

Ühenduses Elva ujujate laagriskäimisega kerkis Eesti ujumistaevasse ka uus suurus, noor painduvate liikmetega lootustandev ujuja Julius Kangur.

Kui 1935. aastal võttis Elvast osa Eesti ujumisesivõistlustest Pirital ainult Aho Vallaste, tulles suures ja pinevas konkurentsis kuueteistkümnest võistlejast seitsmendale kohale 1500 m vabaujumises, ajaga – 27.02,1, siis möödunud aastal esindasid Elvat samuti Pirital juba kolm ujujat: preili Aua, Kangur ja Vallaste. Need kolm ujujat tegid omale kui ka Elvale nime ujujate ja kogu Eesti ujumishuviliste peres, tuues Elvale esmakordselt kohti ja punkte Eesti esivõistlusil, pääle selle veel ühe Eesti meistri tiitli, mille omanikuks sai noor Julius Kangur. Preili Aua, ujudes 100 m rinnuli, tuli kolmandaks. Julius Kangur ujus 100 m rinnuli poistele ajaga – 1.27,2 ja 200 m rinnuli meestele ajaga – 3.16,0, tulles viiendaks.

Vallaste ujus 1500 m vabalt – 26.53,4 ja 400 m vabalt – 6.21,0, tulles esimesel alal Eesti viiendaks ja teisel kaheksandaks.

Nädal hiljem Tartumaa esivõistlustel esinesid elvalased jälle hästi, tuues kaks meistrikohta, kolm teist ja ühe kolmanda koha. Siin oleks Vallaste pidanud esinema paremini, vähemalt Tartu NMKÜ ujuja Trikandi vastu. Kuid võttes arvesse Vallaste väsimust päevase töö tagajärjel, ei ole – 14.12,0 ka eriti halb.

Siis veel tuleks märkida Elva “Raju” poolt korraldatud võistlusi. Siin esinesid elvalased väga hästi. – Julius Kangur ujus 400 m rinnuli – 6.31,1, mis on ainult 0,1 sekundit halvem kuldujuja normist ja Vallaste ujus üksinda ilma ühegi konkurendita 1500 m vabalt poolteist minutit parema ajaga, kui seda oli Pokkatsi nimel seisev Tartumaa rekord – 26.45,4.

Praegu seisab elvalaste nimel üks Eesti ja viis Tartumaa rekordit.

Tuleb vaid loota, et Elva ujujad ei jäta oma tööd pooleli, vaid veel suurema hoo ja püsiva tööga püüavad ikka edasi. Selleks alakem jälle treeninguga. Tõmmakem kaasa ka teisi ja näidakem, kui ilus ja õilis on Elvas selliselt soodustatud sport, nagu seda on ujumine. Jõudu ja tahet!

POSTIMEES, nr. 165, 21. juuni 1937, lk. 6

“Suured ujumisvõistlused Elvas”

Jaanipäeval peetakse Elva ujumisbasseinis suured rahvuslikud ujumisvõistlused kolme organisatsiooni – Elva „Raju,“ Tartu Veespordi Klubi ja Tartu NMKÜ Ujujate Klubi ühisel korraldusel. Tartust ja Elvast on osavõtjaid ligemale 50. Ka Tallinnast on loota võistlejaid. Tartu ujujaist esinevad parimad, nagu prl. Freiman, Pärli, Neumann jne., siis Beek, Tobro, Pokars, Havist, Rebase, Hünerson, Nõvandi, Limion, Nesterov, Ahas ja rida nooremaid. Veepallis on Tartu ja Elva vaheline võistlus.

POSTIMEES, nr. 166, 22. juuni 1937, lk. 6

“Elva elab ujumisvõistluste tähe all”

Tartu Veespordi Klubi, Noorte Meeste Kristliku Ühingu Ujujate Klubi ja Elva spordiseltsi “Raju” ühisel korraldusel peetakse jaanipäeval Elvas suured ujumisvõistlused, millest osa võtab ka Tallinna NMKÜ ujujaid. Osavõtjate arvult ja pinevuselt kujunevad võistlused sisukateks.

200 m rinnuli ujumises kohtuvad Havist ja Julius Kangur; viimasel jäi mineval aastal 1,10 sekundit puudu kuldujuja normist. 100 m selili on paremad Nõvandi ja Hünerson, peale nende on oodata meistrite Volle ja Pokarni osavõttu. Vabaujujatel on pinev võistlus Nesterovi, Tobro, Beegi, Rebase ja Vallaste vahel. Naistest ujub kuldujuja H. Freiman. Vettehüpped teevad kaasa Siiling, Holostov, Feofanov ja Susika. Kavas on teateujumine ja hulk noorte alasid. Lõpuks on veepallivõistlus Tartu ja Elva vahel, kusjuures on oodata pinevat heitlust.

POSTIMEES, nr. 167, 25. juuni 1937, lk. 7

“Elvalane Julius Kangur – uus kuldujuja.” – Suur rahvahulk jälgis veesportlaste jõukatsumist Elva ujulas. – Uus Eesti rekord 200 m ujumises rinnuli –

Tartu Veespordi Klubi, Noorte Meeste Kristliku Ühingu ja Elva “Raju” ühisel korraldusel toimusid jaanipäeval Elvas veespordi võistlused. Võistlustest võtsid osa ka paar Tallinna NMKÜ värvides ujujat. Võistlused olid Tartu ujujate tänavu esimeseks jõuprooviks.

Kuna Elvas tänavu on rohkesti suvitajaid, kelledele pühapäevasuvitajate näol tõi Tartust lisa pikk huvirong, siis kogunes võistlusi jälgima suur rahvahulk. Publik täitis ilusa Arbi järve kalda ujula poolse külje pingid ja mäenõlvakud tulvil ja basseini ümbruses ristles kogu Elva sõudepaatide laevastik.

POSTIMEES, nr. 184, 12. juuli 1937, lk. 6

“Kuldujuja Julius Kangurilt uus Eesti rekord” – 200 m rinnuli ujumises – 2.57,6; 100 m selili Volke – 1.25,8; 400 m vabalt Saaberg – 5.48,6; 100 m vabalt Tibar – 1.09,5.

Pühapäeval toimusid Elvas ujumisvõistlused Tallinna NMKÜ ja Elva “Raju” ühisel korraldusel. Võistlused kujunesid rohkearvulisteks ja neist võtsid osa Eesti parimaid ujujaid Tallinnast ja Elvast.

Võistlustel tuli toime meeldiva üllatusega värske kuldujuja elvalane Julius Kangur, kes pinevas konkurentsis kuldujuja tallinlase Liibergiga saavutas uue Eesti rekordi ajaga – 2.57,6. Endine rekord kuulus samuti temale – 2.58,4, püstitatud paar nädalat tagasi samas kohas.

Võistluste lõpul toimus veepalli demonstratsioon Tallinna NMKÜ 1. ja 2. meeskonna vahel, mille võitis 2. meeskond – 7 : 5.

PÄEVALEHT, nr. 192, 19. juuli 1937, lk. 6

“Eesti-Läti 59: 31 – Võimas ujumisvõit Läti üle” – Eesti saavutas kõik esikohad ja neli kaksikvõitu – E. Roolaid 100 m vabalt – 1.02,0. – Meie rinnuliujujad täiel rindel võidukad – Lätlasest kohtunik katkestas veepallimaavõistluse enne normaallõppu

Ülivõimsa võidu saavutasid meie ujujad eile Pirital peetud maavõistlusel lätlaste üle – esmakordne maavõistlus lõppes Eesti suure võiduga 59 : 31. Umbes 1000 pealtvaataja ees tuli ladusalt see suur võit – pooltel võistlusaladel Eesti saavutas kaksikvõidu ning ülejäänud võistlusaladel lisaks esikohtadele kõik kolmandad kohad, nii et ühelgi eestlasel ei tulnud jääda neljandaks! – Kuna lätlased ei suutnud võistelda ühelgi alal esikohale, jäid tippsaavutused meie ujujate poolt ületamata. Ainus rekord ja seega Läti oma, püstitati 4 x 200 m teateujumises, kuigi Eesti ankrumees E. Roolaid lõi Läti ankrumeest A. Ukschet üle paarikümne meetriga.

200 m rinnuliujumises meestele vedas alul elvalane Julius Kangur, kuid poolel maal läks Harry Liiberg ette ja võitis kindlalt, jättes lätlased kaugele maha! Tulemused: 1) H. Liiberg, Eesti – 3.02,4; 2) Julius Kangur, Eesti – 3.08,5; 3) H. Birmans, Läti – 3.29,4; 4) A. Kubis, Läti – 3.41,8.

PÄEVALEHT, nr. 206, 2. august 1937, lk. 7

“Haapsalus selgusid ujumismeistrid”

Laupäeval ja pühapäeval toimusid Haapsalus „Läänela“ korraldusel Eesti tänavused ujumise esivõistlused. Kuigi osavõtt nendest kujunes rekordiliseks – startis kokku 140 võistlejat – ei suudetud ebasoodsa ilmastiku tõttu ületada ühtki senist Eesti rekordit. Mõlemal võistluspäeval puhus vali tuul, laupäeval sadas isegi külma vihma. Ka vesi oli suursaavutusteks liialt külm.

Võistluste korraldus oli kõigiti ladus ja viidi “Läänela” abiesimehe V. Kvarnströmi juhtimisel läbi laitmatult, missugune asjaolu tohiks tulevikus esivõistluste korraldamise andmist provintsiseltside kätte kõigiti õigustada.

200 m rinnuli meestele: 1) Eesti meister – Julius Kangur (Elva “Raju”) – 3.05,7; 2) Harry Liiberg (NMKÜ) – 3.07,5; 3) Anatoli Havist (TVK) – 3.10,1; 4) E. Stein; 5) R. Reets; 6) E. Peri.

PÄEVALEHT, nr. 223, 19. august 1937, lk. 6

“Hilja Freimanilt uus Eesti rekord 100 m rinnuli – 1.34,8”

Eile õhtupoolikul peeti Tartu linna ujulas Tartumaa ujumisvõistlusi. Võistluste paremaks alaks osutus kuldujuja Hilja Freimani 100 m rinnuli ujumine, kus ta püstitas uue Eesti rekordi ajaga – 1.34,8. Endine rekord oli samuti tema nimel – 1.36,0. Võistlustel saavutati kaks uut Tartumaa rekordit: Beek 200 m vabalt ujumises – 2.48,2 ja Tartu Veespordi Klubi naiskond 4 x 50 m teateujumises – 2.57,8. Eriti rõõmustav on näha noorte ujujate rohket juurdekasvu, eriti Elva ujujate näol, kelledest tuleb esile tõsta noort tütarlast Kivimäge ja temalt võib loota rinnuli ujumises tugevat konkurentsi vanadele.

PÄEVALEHT, nr. 212, 8. august 1938, lk. 6

“Elvas ujuti 10 uut rekordit” – Egon Roolaid ujus 100 m vabalt ajaga – 1.01,3 ja püstitas neli Eesti rekordi. – Uusi rekorde püstitasid veel Erich Mõtlik, Alma Rennu, Hilja Freiman ja Nora Neumann. – Alma Rennu uueks kuldujujaks –

Laupäeval ja pühapäeval peeti Elva “Raju” korraldusel Eesti meistrivõistlused ujumises Verevi järve 25-meetrilises basseinis. Osavõtjaid oli rekordarvuliselt – 120. Kõige enam võistlejaid oli Tartu Veespordi Klubist – 35, Tallinna “Kalevist” ja Viljandi “Sakalast” võrdselt – 25. Teistest seltsidest oli vähem. Publikut oli mõlemal päeval ligi 1000 inimest.

Meistrivõistluste tulemused kujunesid pinevas konkurentsis igal alal rekordiliseks. Võistlustules olid kõik Eesti neli kuldujujat, kellele lisaks pühapäeval tõusis uueks kuldujujaks viiendana Eestis Alma Rennu-Reial, kes kattis 100 m vabalt ajaga – 1.19,8, mis on ühtlasi uus rekord.

Võistlustel püstitati 10 uut Eesti rekordi ja korrati üks, kusjuures kõigi individuaalalade võitjate tulemused olid rekordilised. Ületamata jäi Eesti rekord ainult 4 x 200 m teateujumises meestele.

Võistluste parimaks oli Eesti esimene kuldujuja Egon Roolaid, kes püstitas neli Eesti rekordit ja tuli kolmekordseks meistriks. E. Roolaidi hiilgavaim tulemus on 100 m vabalt ujumise aeg – 1.01,3, mis 0,2 sekundi võrra parem temalt Berliini olümpial püstitatud Eesti rekordist. Teine rekord tuli 400 m vabaujumises, ajaga – 5.06,8; kolmas 300 m distantsil vaheajana 400 m ujumise sees – 3.14,5 ja teisel võistluspäeval 100 m selili – 1.11,6. Endised Eesti rekordid kõigil neil neljal alal olid ka E. Roolaidi nimel.

Pühapäeval esmakordseteks aladeks olid 200 m rinnuliujumine meestele ja 400 m vabaujumine naistele. Esmakordselt Eestis ujus ühel võistlusel kolm meest 200 m rinnuli alla kolme minuti. H. Liiberg kordas Julius Kanguri nimel püsivat Eesti rekordi; ja teisele kohale tuli A. Havist kahe kuldujuja vahel, kusjuures rekordimees Julius Kangur jäi kolmandaks.

400 m vabalt ujumises naistele ületasid kuus võistlejat senise Eesti rekordi. Uueks rekordiks saavutas Nora Neumann (Tartu Veespordi Klubi) – 6.15,3, mis on 32,5 sekundit parem senisest. Teine Eesti rekord tuli Nora Neumannilt veel 100 m selili ujumises, ajaga – 1.33,4. Toredustulemustega tuli toime Eesti senine ainsam nais-kuldujuja Hilja Freiman, kes kattis 200 m rinnuli ajaga – 3.14,7, mis on parem senisest rekordist 7,5 sekundit.

POSTIMEES, nr. 193, 22. juuli 1939, lk. 6

“Elva ujumisspordi tähtpäev” – Spordiselts “Raju” 5-aastane

Elva spordiselts “Raju” pühitseb pühapäeval oma 5-ndat aastapäeva. Kui 5 aastat tagasi asutati “Raju”, siis ei tegutsenud Elvas ainustki iseseisvat spordiorganisatsiooni. Alul harrastati rohkemal määral kergejõustikku, kuid viimaseil aastail on peatähelepanu olnud pööratud veespordile. Sel alal on “Raju” saavutanud märkimisväärsed tulemused ja mitmed rajulased on jõudnud Eesti rekorditeni.

“Raju” tegevust on juhtinud esimestel aastatel Edgar Moont, viimasel aastal politseikomissar J. Põldsam. Praegusesse juhatusse kuuluvad: esimees J. Põldsam, abiesimees E. Moont, sekeretär J. Sutt, laekur A. Kuus ja varahoidja F. Anderson.

POSTIMEES, nr. 193, 22. juuli 1939, lk. 6

“Läbi kodumaa linnade” – Elvast

Kas rannamuusika segab rahu? – Elvas on kuulda mõnelt poolt kurtmist, et rannamuusika, mida antakse läbi kolme valjuhääldaja, on liiga tugev. Kuna valjuhääldajad on paigutatud hüppetorni tippu, siis kandub muusika kaugele. Igakord rannas muusika ei tundugi häirivalt tugevana, kuid randa ümbritsev mets kajab hoopis tugevamalt muusikahelidest. Olenevalt tuulest on mõnikord kogu linn, eriti õhtuti, täis muusikahelisid, mis kanduvad üle linna supelrannast.

Rahuarmastavad suvitajad supelranna ümbruses avaldavad muusika liigse tugevuse kohta nurinat. Isegi politseis on käidud häda kurtmas.

ÜENÜ soovib spordiväljakut oma kätte. – ÜENÜ Elva Osakonna juhatus on otsustanud pöörduda Elva linnavalitsuse poole palvega, et linna spordiväljak antaks osakonna korrashoiule ja korraldamisele järgmiseks viieks aastaks. Osakond asuks sel juhul, kui linn selleks toetust annab, spordiväljaku sihiteadlikule korraldamisele, lastes töötada välja spordiväljaku arendamise kava.

Seni pole spordiväljaku eest kuigipalju hoolt kantud, ja see seisab üsna korraldamatuna juba aastaid. Ühtlasi on ÜENÜ Elva Osakonna juhatus otsustanud astuda Tartumaa Spordiliidu liikmeks.

Spordirohked päevad. – Suvine spordielevus on vallutanud ka Elva. Selle tõenduseks on rohked sportlikud võistlused, mis toimuvad täna ja homme. Nii on täna, laupäeva õhtul kell 7, ette nähtud spordiväljakul järjekordne jalgpallivõistlus, kus kohtuvad Tartu Raudla 2. meekond ja ÜENÜ Elva Osakonna meeskond. Pühapäeval peetakse laskerajal Elva malevkonna laskevõistlused, samal päeval Verevi järve basseinis spordiselts „Raju“ poolt ujumisvõistlused. Elva ratsakomando ratsavõistlused toimuvad pühapäeva õhtupoolikul Lagujal.

PÄEVALEHT, nr. 211, 7. august 1939, lk. 7

“Ujujatelt ainult üks rekord” – Mustamäel selgusid tänavused ujumismeistrid – Egon Roolaid kolmekordne ja Hilja Kumm kahekordne meister – Ainus Eesti rekord 800 meetris vaheajana Georg Otsalt – Tehnilised tulemused nõrgemad läinudaastastest –

Nädalavahetusel peeti Tallinna NMKÜ korraldusel Eesti meistrivõistlused Nõmmel Mustamäe ujulas. Võistlusest võttis osa 65 ujujat. Publikut oli pühapäeval umbes 1000 inimest. Tulemused vaatamata tasavägisele konkurentsile jäid üldiselt keskpärasteks. 200 m rinnuliujumises tuli teisele kohale Sindi ujuja A. Murro ja kuldujuja Julius Kangur jäi koguni kolmandaks.

PÄEVALEHT, nr. 204, 31. juuli 1939, lk. 6

Eesti-Läti maavõistlus. – “Eesti ujujad võitsid Läti 64 : 41” – Kõik kaksikvõidud meeste ujumisaladel, naisaladel kaks kaksikvõitu ja esikoht. – Lätlased olid võidukad veepallis ja vettehüpetes. – Noortelt ujujatelt häid tulemusi –

Eile toimus Pirital Eesti-Läti 3. ujumismaavõistlus, mis lõppes sama ülekaaluka võiduga, nagu eelmisedki. Meeste ujumisaladel saavutati kõik kaksikvõidud, arvult neli, naiste aladel üks kaksikvõit ja esikoht. Vettehüpetes ja veepallimängus läks esikoht Lätile, kuna 4 x 200 m teateujumise võitis Eesti. Kokkuvõttes lõppes maavõistlus punktidega 64 : 41 Eesti kasuks.

Võistlusi jälgis üle 800 inimese. Ilm oli maavõistluseks kõigiti soodus. Mõlemad meeskonnad rivinesid ujula sillale. Esimesena ütles tervitusi Eesti rahvusmeeskonna nimel R. Mast, soovides võistlustele head kordaminekut Läti meeskonna auks hüüti kolmekordne „elagu!“ Läti meeskonna esindaja Saulite vastas tervitustele, andis üle Eesti meeskonnale miniatuurse rahvuslipukese ning hüüti ka Eesti meeskonnale tervitusi. Muide, olgu märgitud, et rahvushümne mängis mingisugune kombineeritud orkester, kes venitas ning tegi seega hümnidest, eriti Läti omast, mingisuguse leinaviisi.

POSTIMEES, nr. 209, 5. august 1940, lk. 6

“Kõik vabaujumise rekordid Egon Roolaiule” – Elvas Eesti meistrivõistlustelt 3 uut rekordit, neist 2 E. Roolaiult. – Ujumistase näitab üha tõusu. – Üldvõitjaks Tallinna “Kalev”

Nädalavahetusel peeti Elvas Eesti meistrivõistlusi ujumises ja vettehüpetes. Üle riigi võttis võistlustest osa ligi 80 ujujat, kes näitasid, et ujumistase paraneb meil aasta-aastaga. Kuna võistluste ajal valitsesid haruldased ilmad, siis oli ka ujumisspordi huviliste hulk Elvas õige rohke. Puhkepäeval oli pealtvaatajaid üle 1000. Esmakordselt võistlesid meistrivõistlustel kaasa ka töölissportlased ja mitmelgi alal suure eduga.

Võistluste parimaks meheks oli meie Euroopa tasemega Egon Roolaid, kes muu seas ka ainukese üksikvõistlejana saavutas kaks uut Eesti rekordit: 1000 m ja 1500 m ujumises vastavalt – 14.58,2 ja – 22.26,4 ja 100 m vabaujumises jäi tal rekordist puudu ainult 0,1 sekundit. Kuna ta 1000 m ja 1500 m rekordid kirjutas ka nüüd oma nimele, siis kuuluvad eilsest alates kõik Eesti ujumisrekordid vabaltujumises individuaalaladel Egon Roolaiule. Peale E. Roolaiu oli kuldujujaist veel tubli elvalane Julius Kangur, kes 200 m rinnuli ujus ajaga – 2.59,9 ja uutest meestest tuleb eriti välja tõsta narvalast P. Saar’t, kes teise eestlasena ujus 100 m vabalt – 1.05,2 ja E. Värk’i, kes noore ujujana 200 m rinnuli distantsil näitas suurepärast aega – 3.01,2.

Naisvõistlejaist oli klass omaette noor tartlanna Nora Neumann, kes tuli kahel alal võitjaks ja ühel alal teiseks, püstitades 100 m vabalt ujumises uue Tartumaa rekordi – 1.24,1. Teistest tuleb eriti märkida noori M. Kapsi’t, L. Päts’i ja S. Aarna’t, kes on teinud suuri edusamme, kuid tublid olid ka kuldujujad R. Käsnapuu ja H. Kumm. Ka rekordnaine H. Labent näitas teateujumises, et ta pole veel oma viimast sõna öelnud.

Teateujumises 4 x 200 m oli äge rebimine Tallinna NMKÜ ja Tallinna „Kalevi“ vahel. Viimases vahetuses oli kalevlaste ankrumees E. Roolaid stardis 28 m taga, kuid kaotas lõpuks võitja meeskonna ankrumehele ainult poole käelöögi võrra. Selles tugevas võistluses saavutas Tallinna NMKÜ, koosseisus: N. Kõrge, V. Arusoo, G. Ots ja J. Saarne uue Eesti rekordi – 10.34,4. Endine rekord oli Tallinna „Kalevi“ nimel – 10.41,7.

Üldiselt on rõõmustavalt tase tõusnud, eriti noori kasvab juurde jõudsalt. Üldvõitjaks seltsidest tuli Tallinna „Kalev“ ülekaalukalt – 85 punktiga, seda Tallinna NMKÜ ees, kes sai – 47 punkti. 3) Tartu Veespordi Klubi – 45 p; 4) Elva „Raju“ – 22 p.

POSTIMEES, nr. 223, 19. august 1940, lk. 9

“Elva “Raju” uued juhid”

Elvas toimus spordiselts “Raju” üldkoosolek, kus ümbermoodustamisele tuli seltsi juhatus. Uude juhatusse valiti: Julius Kangur, Fr. Anderson, Edgar Tamm ja Ed. Pallav, kuna viies liige selgub hiljem. Uueks „Raju“ esimeheks on kuldujuja Julius Kangur.

Sportlikul ala jääb nüüdsest peale tõenäoliselt ainumäärav osa koha peal “Rajule”.

Arhiivisäilik: EAA.T-830.1.173

Elva rajooni TSN TK istungite protokollid nr. 4-10, otsused nr. 39-104 ja materjalid 11.02.1955 – 04.04.1955. – Elva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee istungi protokoll nr. 8. 23. märtsil 1955.a. – Istungist võtsid osa: esimees sm. Zirk, sekretär sm. Toming, liikmed Valme, Haamer, Lätsim. – Elva linna ujula hoone üleandmise kohta Elva rajooni TK KMO Heakorra- ja Kommunaalettevõtete kontori bilanssi. Ettekandja KMO juhataja sm. Kivisto. – Võeti vastu otsus nr. 84, lisana.

Elva ja selle ümbruse supluse- ja ujumiskohad

Juhan Väärsi meenutused

No, hakkame Elva jõest pihta. – Elva jões oli varem väga hea ujumiskoht, teda kutsuti Liiva Mägi. Supelrandadest oli alati muidugi Verevi järve ujula. Arbi järves oli kaks ujumiskohta, mõlemad olid laudpõrandaga. Üks oli lauluväljaku all. Teine oli niinimetatud – suusahüppe torni juurest allamäge minna, kus oli slaalomirada. Seal oli ilus suur laudpõrand. Kaldal seisis üks maja, ilus maja, seal elasid vene ohvitserid. Ujumissild lagunes ise ära 1960-ndatel aastatel; seal on praegu veel järve ääres kaikaid-koikid sees. Paisjärv tekkis hiljem Pulgaojale. No, Vaikses järves oli ka korralik ujumiskoht; siinpool ääres oli ka laudpõrandaga vettemineku sild.

Meie, Elva poisikesed, käisime teiselt poolt järve kaldalt vees, kust vene tank sisse sõitis ja seal ta praegu põhjas ongi. Ta on võib-olla veel praegugi nähtav, kui ilusasti otsida. Vesteri-Kusti võib olla küll selle tanki toru peal seisnud, sest meie sõpradega käisime tanki tornikupli peal. Jumala värsked jäljed läksid järve.Oi jumal, toda enam kätte ei saa, too on põhjamudas. Tankiväeosa seisis ju „professorite linnaosas,“ kus pioneerilaager pärast hulk aega oli.

Siis on Jaani järv, Kogre järv, Karijärv, Vissi järv, Viisjaagu järv, Vellaveres kaks järve. Vellaveres oli kellegi villa, kus tehti pioneerilaagrit – seal oli ilus liivane põhi, maru äge oli; nüüd on kõik kinni kasvanud. Inimene sai maad ja värgid tagasi ja nüüd on muidugi roogu sisse kasvanud. Muidu oli hea järv, kogu aeg käisin seal ujumas. – Rannu, Valguta ja Rõngu pool supluskohti praegu ei ole, kui Lõve veski järv alla lasti. – Hellenurme mõisas on ilus paisjärv, mis ehitati välja nõukogude ajal. Enne oli ainult Middendorfi vesiveski paisjärv; Elva EPT mehed tegid ta põhjalikult korda, tegid suuremaks. Kolm aastat vedasime sealt pori välja. Tohutu muda veeti sealt välja. Talvel hakkasime kaevama, kolm või neli koppa oli. – Illi metsas on kaks mudajärve. Üks mudajärv, too on ikka päris tipp-topp, see esimene suur; ma olen seal suplemas käinud küll ja küll. Praegu on seal juba kohalike poiste asi – noored kasvavad peale – sinna on tehtud juba supluse koht ilusti; puupõrandaga ja saad ilusasti vette minna. See on kui Illile minna, enne Etsastet tuleb vasakule alla keerata, metsa juurest, seal on Tennovi talu. Siis on suur Pangodi järv oma supluskohtadega. Ja Nõo poole jääb järvesid küll ja küll.

Ujumine Elvas

Kehakultuur ja sport Elva lähistel 1913-1940

Rudolf Põder, koostatud 1988. aastal (Tartumaa Muuseum). Ville Oengo refereering 2013. aastal

Paralleelselt raske- ja kergejõustikuga hakati Elvas peale Vabadussõda vähehaaval ka ujumist kui sporti harrastama. Verevi ujula oli esialgu muidugi üsna primitiivne; leidus vaid kaks laudadest kokkuklopsitud silda ning vanadelt fotodelt paistab ka Verevi ujula kipakas väheldane hüppetorn, mis seisis säärasena 1929. aasta kevadtalveni, kuni siis uus ujula basseinidega, rannahoone ja hüppetorn ehitati. Sillalaudade vahelt võis ujula külastajal enne seda jalg pahatihti läbi vajuda.

Aga vett ju Elvas leidus – peamiselt muidugi suveperioodil. Kuid seal, kus on vett, seal on alati ka suplejaid ja ujujaid – nii on see ka Elvas läbi aegade ikka olnud.

Elva Verevi järve ujula kujuneb alates 1929. a. võistluspaigaks

„Päevaleht“ kirjutas, et 1. mail 1929.a. avati Elva Verevi ujula mitte suplemiseks, vaid justnimelt võistlemiseks. – Elvas Verevi järve 25-meetri basseinis peeti esimest korda Eesti meistrivõistlused ujumises 25.-26. juulil 1931. aastal, mis olid järjekorras 12. ujumise esivõistlused.

Aastatel 1935-1936 tehakse Verevi järve rand ja ujula paremasse korda

SPORDILEHT nr. 55, 7. juuli 1958, lk. 6

Eesti_Soome ujumises – „Seniste kohtumiste ajaloost“

Eestlaste ujumissuhted soomlastega algasid juba 1929. aastal üksikute soome ujujate külaskäikudega ja jätkusid aastatel 1931-1934 “Helsinkin Uimarit” ujumisklubi võistlusreisidega Eestisse. Esimene ametlik maavõistlus toimus aga Tallinnas 12. augustil 1934. aastal. Soome oli ülivõimas ja võitis kõik alad, neli ala seitsmest isegi kaksikvõitudega. Pärast seda hakkasid maavõistlused toimuma korrapäraselt igal aastal. Kui esimestel maavõistlustel esindas Soomet veel B-võistkond, siis hiljem koostasid nad oma koondise ainult perifeeria ujujatest, et olla ka võimaluste poolest eestlastega samal tasemel. Kõik see ei aidanud ja nii kaotati kõik kuus sõjaeelset maavõistlust. Soome võidunumbrid olid järgmised: 1934 Tallinnas – 45 : 25; 1935 Turus – 39 : 31; 1936 Tallinnas – 36 : 34; 1937 Viiburis – 39 : 31; 1938 Tallinnas – 41 : 29; 1939 Lappeenrantas – 45 : 25.

Mullu (1957) Helsingis tuli siis meile esimene võit punktidega – 85,5 : 67,5. Eesti ujujad olid vahepeal mitte ainult tasa teinud neid põhjanaabritega lahutanud tohutu vahe, vaid nad olid viimastest ka möödunud.

Spordikiri Helsingist – “Soome paneb välja parima,” Tauno Jorasmaa, „Suomen Urheilulehti“ reporter (katkend)

Soome ujujatel oli möödunud aastal väga meeldivaks ja kauaoodatud sündmuseks võtta pärast 18-aastast vaheaega oma kodukamaral vastu Eesti ujujate paremikku ja taastada seega kaua varjusurmas olnud traditsioonilised võistlussidemed. Kui sõjaeelsel perioodil Soome oli oma B-koosseisuga võitnud kõik kuus maavõistlust, siis mullu pöörati Eesti-Soome ujumismaavõistluste ajaloos teine lehekülg. Teadsime, et eestlased on sõjajärgsetel aastatel teinud ujumises edusamme. Seepärast ei tulnud meile ka kaotus ootamatusena, kuigi lõppresultaat – 85,5 : 67,5 Eesti kasuks kujunes prognoosidest palju suuremaks.

Eelolevaks, Eesti pinnal toimuvaks kaheksandaks maavõistluseks on Soome ujujad valmistunud erilise hoolega, kuid seejuures võimaluste piirides. Peab kohe mainima, et kolm meie parimat – Karri Käyhkö, Harry Holman ja Stig-Olof Grenner – teenivad praegu kaitseväes sundaega, mille tõttu nende treeninguvõimalused ei ole olnud kõige paremad. Teiseks – naisujujate ettevalmistus on jäänud talveperioodil puudulikuks. Seda tingib asjaolu, et Helsingis on naistel võimalus siseujulat kasutada ainult üks kord nädalas. Rida naisi meie koondisest elab aga sootuks ilma siseujulata kohtades. Nii on Terttu Järvinen ja Eija Kilpi pärit Jämsänkoskilt, mis asub umbes tunnilise autosõidu kaugusel lähemast siseujulast Jyväskyläs.

Sellegipoolest on meil äsja lõppenud siseperioodil olnud võistlusi rohkem kui kunagi varem ja neist on osa võtnud ka need ujujad, kes ei ela siseujulate vahetus läheduses. Et Eesti spordihuvilistel oleks enne maavõistlust olemas mõningane ülevaade Soome ujujate tänavusest võistlusvormist, toome allpool ära meie koondise liikmete paremad saavutused. – – – Ent võistlused ise – loodetavasti tulevad need tasavägisemad kui eelmisel korral Helsingis. Soome paneb maavõistlusele välja oma parima koosseisu ja pole põhjust arvata, et nii ei tee ka Eesti. Võistlus kahe vennasrahva ujujate paremiku vahel, Elva ujula veeradadel tuleb kõva. Kuid tähtsam kui võit on konkurentsitihe ja aus võistlus, vanade võistlustraditsioonide jätkamine Eesti ja Soome ujujate vahel.

SPORDILEHT, nr. 56, 11. juuli 1958, lk.

“Eesti NSV võitis maavõistluse – 84 : 69” – Kahe päevaga 5 Eesti rekordit

Elva. – (Meie reporterilt telefoni teel). Eile lõppes siin kaheksas Soome-Eesti maavõistlus ujumises, ja lõppes meie ujujate võiduga. Kaks päeva kestnud võistluste järel, mida jälgis kummalgi päeval ligi 5000 pealtvaatajat, alistati põhjanaabrid – 84 : 69. See oli hinnatav võit, mis saavutati alles pärast pingelist ja tasavägist võistlust.

Esimeseks alaks oli 100 m vabaujumine naistele. Siin polnud kahtlust, et võidab Ulvi Voog. Loodeti siiski kaksikvõitu, kuid see jäi tulemata: 1) Ulvi Voog, Eesti – 1.06,6; 2) Ritva Koivisto, Soome – 1.11,6; 3) Vaike Strandberg, Eesti – 1.12,5; 4) Sirkka Vallasmaa, Soome – 1.14,5. Punkte: Eesti – 7, Soome – 4.

Järgmine ala 400 m vabaujumine meestele, andis aga Eestile kaksikvõidu. Kohe asus juhtima Gunnar Mägi, kes püsis liidri kohal kuni viimase 50 meetrini. Siin jõudis Endel Press järele ja möödus: 1) Endel Press, Eesti – 4.55,2; 2) Gunnar Mägi, Eesti – 4.56,3; 3) Karri Käyhkö, Soome – 5.00,5; 4) Bror-Ernst Labart, Soome – 5.05,5. Punkte: Eesti – 15, Soome – 7.

Naiste 100 m liblikujumises konkureeris Anne Tippel Soome mitmekülgsema naisujuja Anja Pyrhöneniga kuni 75 meetrini. Viimastel meetritel osutusid aga soomlanna jõuvarud suuremaks: 1) Anja Pyrhönen, Soome – 1.25,5; 2) Anne Tippel, Eesti – 1.26,2; 3) T. Niemelä, Soome – 1.26,3; 4) M. Olmari, Eesti – 1.26,4. Punkte: Eesti – 19, Soome – 14.

Meeste 100 m seliliujumises läks ettearvatult kaksikvõit põhjanaabritele. Esikoha ei võitnud aga Soome rekordiomanik S.-O. Grenner, vaid hoopis: 1) P. Lundberg, Soome – 1.09,9; 2) S.-O. Grenner, Soome – 1.10,9; 3) Enn Kääni, Eesti – 1.12,5; 4) P. Raudsepp, Eesti – 1.13,6, Punkte: Eesti – 22, Soome – 22.

Meeste 200 m rinnuliujumine kujunes esimese võistluspäeva pingelisemaks ning ka tasavägisemaks alaks. Soome rekordi omanik Pekka Lairola juhtis esimesed 50 meetrit. Järgmiseks pöördeks püüdis Heldur Laurits ta kinni, kuid pöördega saavutas soomlane uuesti edumaad. Jälle ujusid mõlemad täiesti kõrvuti ja alles viimase kolme meetriga suutis Heldur Laurits korrata oma mullust Helsingi olümpiabasseinis saavutatud võitu, püstitades uue Eesti rekordi. Vabariigi noorterekordit parandas R. Nurk. 1) Heldur Laurits, Eesti – 2.43,3; 2) Pekka Lairola, Soome – 2.43,7; 3) Aulis Kähkönen, Soome – 2.51,0; 4) R. Nurk, Eesti – 2.52,0. Punkte: Eesti – 28, Soome – 27.

4 x 100 m kombineeritud teateujumises saavutas Eesti naiskond kindla võidu. Aeg – 5.16,3 on uus Eesti rekord. Soomlannade aeg – 5.36,7 on samuti parem kehtivast ametlikust Soome rekordist. Eestil ujusid: Remida Prangel, Eve Uusmees, Anne Tippel ja Ulvi Voog; Soomel: Eija Kilpi, Kielo Suomela, Anja Pyrhönen ja Ritva Koivisto. Punkte: Eesti – 33, Soome – 30.

Ka 4 x 200 m teateujumise võitsid eestlased. Juba esimeses vahetuses saavutas 17-aastane Mati Eliste samavanuse Veijo Ollikaineni ees paraja edumaa, mida teistel polnud raske suurendada. Eesti meeskond: Mati Eliste, Gunnar Mägi, Endel Press, Endel Edasi saavutas aja – 9.27,0; Soome – 9.49,2. Punkte: Eesti – 38, Soome – 33.

Teine võistluspäev algas naiste 400 m vabaujumisega. Kergelt, eriti pingutamata võitis Ulvi Voog: 1) Ulvi Voog, Eesti – 5.24,8; 2) Terttu Järvinen, Soome – 5.46,7; 3) Sirkka Vallasmaa, Soome – 5.52,4; 4) Krista Rüter, Eesti – 5.59,1. Punkte: Eesti – 44, Soome – 38.

Meeste 200 m liblikujumises oli oodata soomlaste kaksikvõitu. Toomas Tuulingu tugev lõpuspurt tõmbas aga sellele kriipsu peale, kuid Soome rekordimehele Harry Holmanile ei suutnud T. Tuuling siiski ohtlikuks muutuda: 1) Harry Holman, Soome – 2.41,2; 2) Toomas Tuuling, Eesti – 2.51,9; 3) Toivo Myyryläinen, Soome – 2.54,1; 4) A. Tarmo, Eesti – 2.58,4. Punkte: Eesti – 48, Soome – 45.

Naiste 100 m seliliujumises oli Remida Prangeli võit kindel. Seda tasavägisemalt kulges võistlus järgmiste kohtade pärast. Käelöögi võrra saavutas edu Viive Aalaku ees Eija Kilpi. Punkte: Eesti – 54, Soome – 50.

Meeste 100 m vabaujumine oli võistluste oodatumaks alaks. 50 meetril juhtis napilt Mati Eliste meie rekordimehe Endel Edasi ees. Siis läks Endel Edasi „stiilist välja“ ja jäi maha. Samal ajal rühkis üha kiiremini Mati Elistele järele mullu – 57,9 ujunud Karri Käyhkö. Ujudes Elistest vasakul, oli paremale poole hingaval Soome rekordimehel selge pilt, mis ees toimub. Mati Elistel, kes samuti hingab paremalt poolt, see eelis puudus. See võimaldaski Karri Käyhköl saavutada meie noore rekordimehega võrdne aeg. Sekundi murdosa võrra puudutas pöördeseina aga siiski esimesena eestlane: 1) Mati Eliste, Eesti – 59,5; 2) Karri Käyhkö,Soome – 59,5; 3) Endel Edasi, Eesti – 1.01,0; 4) Veijo Ollikainen, Soome – 1.02,3. Punkte: Eesti – 61, Soome – 54.

Naiste 200 m rinnuliujumises oli Eve Uusmehe võit väljaspool kahtlust, seda vaatamata haigele jalale: 1) Eve Uusmees, Eesti – 3.02,3; 2) Kielo Suomela, Soome – 3.07,6; 3) M. Olmari, Eesti – 3.08,8; 4) Heidi Nilsson, Soome – 3.08,9. Punkte: Eesti – 68, Soome – 58.

Meeste 1500 m vabaujumises asus kohe ette Endel Press. Gunnar Mägi suutis temaga tempot pidada vaid 400 m (vaheaeg – 5.07,0), soomlased veelgi vähem. 1) Endel Press, Eesti – 19.27,3; 2) Gunnar Mägi, Eesti – 20.06,2; 3) Bror-Ernst Labart, Soome – 20.37,5; 4) L. Nurmala, Soome – 21.00,8. Punkte: Eesti – 76, Soome – 61.

Järgnes 4 x 100 m vabalt teateujumine naistele, millega meie naised panid võistlustele väärilise punkti. – Krista Rüter, Anne Tippel, Vaike Strandberg ja Ulvi Voog saavutasid aja – 4.46,3, mis on uus Eesti rekord. Ka soomlannad ujusid väga tublilt, seda eriti nende „ankrumees“ Ritva Koivisto, kellelt Ulvi Voog ei suutnud juurde võtta peaaegu meetritki. Soomlannade aeg – 4.50,0. Punkte: Eesti – 81, Soome – 64.

Maavõistluse viimasel alal olid võidukad soomlased. Ettearvatult saavutas nende 4 x 100 kombineeritud teateujumise meeskond esikoha. Nende võiduaeg oli – 4.34,8. Eesti meeskond: Enn Kääni, Toomas Tuuling, Heldur Laurits ja Mati Eliste sai aja – 4.41,4, mis on Eesti tipptulemus 50 m ujulas. Punkte: Eesti – 84, Soome – 69.

“Eesti võit oli ette teada,” lausus pärast lõputseremooniat Soome võistkonna esindaja Pekka Tiilikainen. „Huvitav, et see kujunes täpselt niisuguseks, nagu ma arvasin – 15 punktiliseks. Te olete tublid. Teil polnud võistkonnas ühtki nõrka lüli. Soomel olid nõrgaks kohaks eeskätt naised, kuigi nad esinesid paremini kui kodus. Kuni me ei suuda tööd naistega parandada, on teid raske võita.“

Täna kell 19 võistlevad soomlased Tallinnas. Nad stardivad koos Eesti ujujatega spordimängude raames toimuval suurel veepeol.

1960, Elva: Eesti-Soome maavõistlus ujumises

SPORDILEHT, nr. 57, (274), 15. juuli 1960, lk. 5

“Kümnendat korda” – Homme Elvas Eesti-Soome ujumises –

Eesti ujumisspordi 50. juubeliaasta järjekordse suursündmusena algab homme Elvas Eesti NSV-Soome maavõistlus ujumises. Juubeliaasta kõik tähtsamad üritused on saanud tänavu endale järjekorras ümmarguse arvu. Nii olid tänavused meistrivõistlused arvult neljakümnendad, homme algav maavõistlus põhjanaabritega aga järjekorras juba kümnes.

SENINE BILANSS. – – – Tunamullu toimunud kaheksanda maavõistluse areeniks oli Elva. Ka seekord tuli võit meile, kusjuures numbriline vahekord jäi peaaegu samaks, mis 1957. aastal Helsingis – 84 : 69 (Helsingis – 85,5 : 67,5).

Möödunud (1959) aastal Kotkas peetud üheksandal maavõistlusel õnnestus põhjanaabritel revanšeerida kaotused 1957. aastal Helsingis ja 1958. aastal Elvas. Maavõistluse tähtaeg langes ebasobivale ajale – sügisele. Meie ujujatel oli seljataga pingerikas suvi ja välishooaeg praktiliselt juba lõppenud. Soome võidunumbriteks jäi mullu – 82 : 71.

Kuidas läheb tänavu? – Seda on raske ette ennustada. Mõlemad koondised on suurkohtumiseks hoolega ette valmistunud ja lõpliku tulemuse kohta saab selgust alles ülehomme õhtul. Viimased kolm maavõistlust on aga näidanud, et tegemist on kahe täiesti võrdvõimelise vastasega. See tõsiasi loob aga võimaluse tasavägiseks konkurentsiks ning muudab võistlused oodatuiks ja nauditavaks. – – – Meie võistkonna esindaja on P. Soosaar, treener – F. Raudsepp. Maavõistluse kohtunikekogu tegevust juhib üleliidulise kategooria kohtunik, tallinlane – A. Org. T. NÕMM

SPORDILEHT, nr. 58, (275), 18. juuli 1960, lk. 1

“Soome ühepunktiline võit” – 9 maavõistluse, 4 Soome ja 2 Eesti NSV rekordit – Mati Eliste meistersportlaseks –

(Telefoni teel). – Elva oli juba teist korda Eesti NSV ja Soome ujujate võistlustandriks. Tore ilm ja paras vesi eeldasid tasavägist võistlust ning rekordeid. Need lootused, mida hellitasid võistlejad ja rohkem kui 6000 pealtvaatajat, täitusidki. Maavõistlus oli senipeetuist kõige konkurentsitihedam ja rekordeid fikseeriti tervelt 15, rääkimata paljudest isiklikest rekordeist.

Kuidas siis arenesid võistlused?

ESIMENE VÕISTLUSPÄEV. – Naiste 100 m vabaujumises Ulvi Voo võidus kahtlejaid polnud (U. Voog saavutas mõni päev varem oma 9. NSV Liidu meistri tiitli – V. Oengo). Ulvi, kes kahe päeva jooksul startis viis korda, lõpetaski oma esimese stardi konkurentsitult. Sama kindlalt finišeeris teisena Ritva Koivisto. Kolmanda koha pärast käis kibe duell meie Krista Rüteri ja Mervi Alhoneni vahel. Mõlemad lõpetasid täpselt üheaegselt ja koht ning punktid läksid jagamisele. Tublilt ujunud Krista Rüter sai uue isikliku tippmargi. – 1) U. Voog, Eesti – 1.07,1; 2) R. Koivisto, Soome – 1.10,0; 3.- 4.) K. Rüter, Eesti – 1.11,0 ja M. Alhonen, Soome – 1.11,0. – Punktid: Soome – 4,5; Eesti – 6,5.

Meeste 400 m vabaujumises eeldati soomlaste kaksikvõitu, sest nende staierid on viimase paari aasta jooksul läbi teinud suure arengu. Alles paar nädalat tagasi uue Soome rekordi püstitanud Ilkka Suvanto parandas oma tulemust veelgi. Ka teiseks jäänud Kari Haavisto ujus uue isikliku rekordi. Kuigi Otto Männa pidas distantsi esimesel poolel soomlastega sammu, ja lõpetas distantsi isikliku rekordiga, ei piisanud sellest külaliste kaksikvõidu segamiseks. – 1) I. Suvanto, Soome – 4.38,7; 2) K. Haavisto, Soome – 4.40,9; 3) O. Männa, Eesti – 4.50,9; 4) M. Eliste, Eesti – 5. 23,7. – Punktid: Soome – 18,5; Eesti – 9,5.

Naiste 100 m liblikujumine tõi kaasa üllatuse, mida ei oodanud isegi Soome treenerid. Senine rekordiomanik, 15-aastane Maj-Lis Sundqvist pidi alla vanduma aasta võrra nooremale Seija Rimpilale. Kuigi Ingrid Rander ujus uue vabariikliku rekordi pikal rajal, pidi ta leppima kolmanda kohaga. – 1) S. Rimpila, Soome – 1.17,3; 2) M.-L. Sundqvist, Soome – 1.18,8; 3) I. Rander, Eesti – 1.20,0; 4) A. Tippel, Eesti – 1.22,6. – Punktid: Soome – 20,5; Eesti – 12,5.

Meeste 100 m seliliujumine oli palju oodatud ala. Äsja üleliidulise tippmargi ujunud Veiko Siimar ei saanud endale lubada mingisugust „lõdvestust.“ Oli ju konkurendiks Stig-Olof Grenner, kes lühikese ajaga on kruvinud Soome rekordi – 1.06,5 pealt kuni – 1.05,4 peale. Mõlemad pingutasidki ennastsalgavalt. Poolel distantsil oli V. Siimar pisut ees, kuid kaotas edumaa pöördega ja mehed olid jälle koos. Lõpuks õnnestus V. Siimaril ennast siiski maksma panna ja võita uue suurepärase maavõistluse rekordiga. S.-O. Grenner parandas järjekordselt Soome rekordit; seekord 0,8 sekundi võrra. – 1) V. Siimar, Eesti – 1.03,8; 2) S.-O. Grenner, Soome – 1.04,6; 3) P. Lundberg, Soome – 1.08,8; 4) P. Raudsepp, Eesti – 1.09,0. – Punktid: Soome – 25,5; Eesti – 18,5.

Naiste 400 m vabaujumises huvitas meid kõige rohkem see, kas Anne Tippel suudab end kahe soomlanna vahele kiiluda. Ulvi Voog sööstis kohe ette, kuid Anne Tippel, Mervi Alhonen ja Ritva Koivisto ujusid 350 meetrit õlg-õla kõrval. Viimasel basseini pikkusel rebis R. Koivisto end lahti, kuid A. Tippeli ja M. Alhoneni kahevõistlus jätkus. Otsustas see, et soomlanna hingas A. Tippeli poole, nägi konkurenti ja lõi käe varem vastu finišiseina. Nii pidi A. Tippel isiklikule rekordile vaatamata piirduma neljanda kohaga. – 1) U. Voog, Eesti – 5.29,3; 2) R. Koivisto, Soome – 5.40,7; 3) M. Alhonen, Soome – 5.43,3; 4) A. Tippel, Eesti – 5.43,5. – Punktid: Soome – 30,5; Eesti – 24,5.

Meeste 200 m rinnuliujumises oli Heldur Laurits jälle koos oma vana konkurendi Pekka Lairolaga. Esimesel kolmel maavõistlusel oli H. Laurits napilt võitnud, kuid tema hiljutine esinemine Moskvas andis põhjust muretsemiseks. Nähtavasti oli aga ebaedu Moskvas juhuslik, sest nüüd ujus H. Laaurits hästi ja saavutas veenva esikoha. – 1) H. Laurits, Eesti – 2.42,8; 2) P. Lairola, Soome – 2.47,0; 3) T. Leskinen, Soome – 2.49,3; 4) T. Lamp, Eesti – 2.50,2. – Punktid: Soome – 35,5; Eesti – 30,5.

Naiste 4 x 100 m kombineeritud teateujumises saavutas Remida Prangel Eija Kilpi ees üle kuuesekundilise edumaa (ajad vastavalt – 1.18,6 ja – 1.24,9) ning pärast seda polnudki teistel end vaja eriti tugevasti pingutada. – 1) Eesti NSV: R. Prangel, E. Maurer, I. Rander, U. Voog – 5.17,8; 2) Soome: E. Kilpi, H. Nilsson, M.-L. Sundqvist, R. Koivisto – 5.23,2. – Punktid: Soome – 38,5; Eesti – 35,5.

Meeste 4 x 200 m vabaujumises polnud meil midagi teha. Nagu Soome treenerid rääkisid, loodavad nad Roomas just sellel alal kõige paremat tulemust. Tubli kvartett – Kari Haavisto, Hanno Vaahtoranta, Ilkka Suvanto ja Karri Käyhkö – asendasid senise rekordi – 9.16,2 – uuega – 8.57,7. Meie „tagavaramehed“ – Igor Suhhardin, Pekka Raudsepp, Peeter Boldin ja Jüri Nigul said ajaks tagasihoidliku – 9.50,9. – Nii lõpetasid soomlased esimese päeva viiepunktilise edumaaga – 43,5 : 38.5.

TEINE VÕISTLUSPÄEV. – Meeste 200 m liblikujumises oli meil raske väärata külaliste täisedu. Tuleb sedagi hinnata, et Igor Suhhardin suutis kaua püsida Esko Helle kõrval ja väsis alles finiši eel. – 1) I. Suvanto, Soome – 2.31,7; 2) E. Helle, Soome – 2.46,2; 3) I. Suhhardin, Eesti – 2.47,7; 4) V. Jõõts, Eesti – 3.17,0. – Punktid: Soome – 51,5; Eesti – 41,5.

Naiste 100 m seliliujumine kompenseeris täielikult eelmise ala. Jälle oli stardis Ulvi Voog, kes energiat säästes ujus ainult esikohale ja sellele vaatamata kordas vabariiklikku rekrordit! Remida Prangel kindlustas meile kaksikvõidu Eija Kilpi ja Marju Alhoneni ees. Sellest alast peale hakkas soomlaste eduseis kiiresti kahanema – 1) U. Voog, Eesti – 1.16,5; 2) R. Prangel, Eesti – 1.20,5; 3) E. Kilpi, Soome – 1.23,3; 4) M. Alhonen, Soome – 1.24,7. – Punktid: Soome – 54,5; Eesti – 49,5.

Meeste 100 m vabaujumises oli karta esikoha langemist Karri Käyhköle, kes hiljuti Soome olümpiakatsevõistlustel ujus – 58,2 (võrdub Eesti rekordiga pikas basseinis). Seda meeldivam oli Mati Eliste tore esinemine (mõni päev varem NSV Liidu MV – 1) P. Morgatšov – 57,7 … 12) M. Eliste – 59,2 – V. Oengo). Raskes duellis näppas Mati Eliste käelöögiga esikoha ja ühtlasi ületas 0,1 sekundiga NSV Liidu meistersportlase normi. Tulemus on ka uus maavõistluse rekord. Isikliku tippmargiga tuli toime Peeter Boldin. – 1) M. Eliste, Eesti – 58,4; 2) K. Käyhkö, Soome – 58,5; 3) S.-O. Grenner, Soome – 59,7; 4) P. Boldin, Eesti – 1.00,3. – Punktid: Soome – 59,5; Eesti – 55,5.

Naiste 200 m rinnuliujumises lootsime esimest ja kolmandat kohta ja nii läkski. Valentina Ritsing ei suutnud küll Kielo Suomelaga konkureerida, kuid Heiti Jalavast tuli ette. Lisaks sellele diskvalifitseeriti H. Jalava mittemäärustepäraste pöörete eest ja maavõistluse seis oligi viigiline. – 1) E. Maurer, Eesti – 3.01,6; 2) K. Suomela, Soome – 3.02,9; 3) V. Ritsing, Eesti – 3.06,3; 4) H. Jalava, Soome – 3.07,6 (diskv.). – Punktid: Soome – 62,5; Eesti – 62,5.

Meeste 1500 m vabaujumises olid soomlsed registreerinud kaks „üle-20-minuti-meest,“ kuid maavõistluse kriitiline seis sundis M. Lampineni asemel stardipukki ronima Karri Käyhkö. Distantsi esimene pool möödus peaaegu ühises rivis K. Käyhkö napi juhtimisega. Siis tabas Endel Pressi piste ja ta jäi tahapoole. Otto Männa aga ei vandunud veel alla. Viimased 200 meetrit ei suutnud temagi kõrgele tempole vastu pidada ja vaatamata isiklikule rekordile lähedasele ajale jäi kolmandaks. – 1) K. Käyhkö, Soome – 19.28,8; 2) H. Vaahtoranta, Soome – 19.37,7; 3) O. Männa, Eesti – 19.47,0; 4) E. Press, Eesti – 20.10,1. – Punktid: Soome – 70,5; Eesti – 65,5.

Naiste 4 x 100 m vabaujumises juhtisid teise vahetuse järel küll soomlannad, kuid siis viis Anne Tippel meie naiskonna ette ja kui Ulvi Voog finišeeris, registreeriti rekordilähedane aeg – 1) Eesti NSV: K. Rüter, V. Strandberg, A. Tippel, U. Voog – 4.42,4; 2) Soome: R. Koivisto, S. Rimpila, M.-L. Sundqvist, Mervi Alhonen – 4.47,4. – Punktid: Soome – 73,5; Eesti – 70,5.

Meeste 4 x 100 m kombineeritud teateujumise on soomlased võitnud viimastel maavõistlustel, kuid nüüd üritasid meie mehed võitu. Lootuse selleks andis nädal tagasi Moskvas ujutud vabariiklik rekord – 4.32,0. – Esimeses vahetuses ujus Veiko Siimar jälle hästi – 1.03,9 ning teises vahetuses suurendas Heldur Laurits – 1.14,1 – veelgi edumaad. Kolmandas vahetuses püüdis Ilkka Suvanto kergesti kinni Vello Jõõtsi, kuigi viimane sai vaheajaks tubli – 1.09,2. Soomlaste ankrumees Kari Haavisto väljus umbes meetrise edumaaga, kuid peagi oli Mati Eliste tal kõrval. Pöördel oli Mati Eliste ees 2 meetrit ja finišis 5 meetri võrra. Mati Eliste etapiajaks märgiti – 56,5! – Eesti kvarteti tulemus oli uus suurepärane vabariiklik rekord. – 1) Eesti NSV: V. Siimar, H. Laurits, V. Jõõts, M. Eliste – 4.25,2; 2) Soome: S.-O. Grenner, P. Lairola, I. Suvanto, K. Haavisto – 4.29,3.

Kuigi maavõistluse viimane ala tõi toreda üllatuse, võidu ja rekordi, kuulus maavõistluse napp üldvõit siiski Soomele – 76,5 : 75,5.

PISUT MÄRKMEID. – Soome ujumisliidu sekretär Vilho Nurmi ütles meie ajalehe esindajale võistluse lõppedes, et seekordne maavõistlus oli tasavägisem kui kunagi varem. Rekorditesadu polnud talle ootamatuseks, sest ta teab isiklike kogemuste põhjal, et Elva järve vesi on väga „rekordikõlbulik.“ Vilho Nurmi kinnitas, et maavõistlused Eesti NSV-ga on toonud Soome ujumisspordile palju kasu. Vilho Nurmi avaldas tänu seoses võistluste hea organiseerimise, publiku korrektse käitumise ja südamliku vastuvõtu eest.

„Loodan, et meie maavõistlused arenevad tulevikus põhimõttel – täna sina, homme mina!“ lisas Vilho Nurmi lõpuks.

1958 – Eesti-Soome ujumise maavõistluste aegu

Meenutab Enn Kangur

Mina olin Elvas, kui oli 1958. aasta Eesti-Soome maavõistlus ujumises; mina olin võistluste korraldamisel väike tegelane. Soome koondise ujujad ööbisid Tartus. Mina pidin hoolitsema Eesti veepalli koondise majutamise eest Elva raudteejaama juures vanas koolimajas. Veepalli võistlus peeti väljaspool maavõistluse arvestust. Ma muretsesin sportlastele voodid, voodipesu ja kõik ööbimiseks vajaliku. Läksin õhtul hiljem oma hoolealuseid vaatama. Bogatšov ja Aguraiuja mängisid poolpaljalt sängil lesides nii-öelda kõhumängu, kus hästi treenitud kõhulihaste abil pandi oma vats lausa pallina ringi pöörlema ning veidralt välja sopistuma. Nagu mingi iseseisev elund. See oli erakordne vaatepilt; ma poleks varem eluilmaski uskunud, et sihukest asja saab teha.

Maavõistluse ajaks tehti Elva Verevi järve ujula muidugi väga ilusasti korda. Basseini ujumisradade tähistuseks valmistati puidust uued pulgad. Mul on maal veel mõni neist alles. Elva kommunaalkombinaat treis need puust „jullad.“ Ümar pulk, 25 sentimeetrit pikk ja keskel auk, millest raja nöör läbi aeti. Ja siis need olid sinised ja valged vaheldumisi. Üks meeter nii ja teine naa. Nii et väga ilus värske mulje – helesinise ja valge kombinatsioon veepinnal. Üldmulje ujulast oli muidugi suurepärane!

Loe siit Elva siseujula lugu