Toomas Born
- Eesti meister jahilaskmise meeskonnavõistluses 1988. aastal koos Urmas Saaliste ja Andres Kreega.
Lapsena tehtud sport on tulevikus kasuks
Olen sündinud Elvas 7. novembril 1968. Samal aastal võistles Tõnu Haljand Grenoble taliolümpiamängudel ja sai 12. koha. Sama mees kinnitas 1978. aasta lõpus (olin siis 3. klassis) Elva kooli teadetetahvlile kirja, milles kutsus huvilisi suusahüppetrenni. Suusahüpped ja kiirlaskumine olid mu lemmik talispordialad, nii et tuli minna. Olime tol ajal vist juba Ago Markvardtiga pinginaabrid ja ka trenni läksime koos. Enne meid oli vaid üks poiss avalduse toonud – klassivend Indrek Puhalainen.
Spordiga kokkupuude sai alguse ilmselt kodutänavalt, kus elas päris palju enam-vähem üheealisi lapsi. Mina olin üks nooremaid. Vanemad lapsed korraldasid erinevaid mänge ja ka spordivõistlusi. Aset leidsid suisa „Loode tänava mängud“. Igasugu sportlikke tegevusi jagus nii suvedesse kui ka talvedesse.
Kuigi minust suusahüppajat ega kahevõistlejat ei saanud, näen suusahüppamisest unenägusid siiani. Peamiselt sellest, et lähen 50+ vanuses uuesti torni ja hüppan… Üsna eluohtlikud unenäod.
Vahepeal sain Enn Kanguri käe all pisut võrkpallikoolitust, mis on hiljem samuti kasuks tulnud. Oleks tol ajal – 1980ndatel aastatel Elvas olnud jalgpalliklubi, siis see oleks olnud kindel valik. Lemmik siiani.
Edasi läksin jahilaskmisse. Jälle põnev – püssid, paugud, selline meeste värk. Laskmises on vaja küti instinkti, mida minus polnud, nii et sellelgi alal jäi tipp kaugele. Parim saavutus oli ilmselt Eesti meistritiitel Tartu rajooni meeskonnas aastal 1988 koos jahilaskmise korüfeede Urmas Saaliste ja Andres Kreega. Siis tuli sõjavägi, tulid tungi ja tormi aastad, aga lõpuks sain jälle suuskadele, läbisin mõned maratonid. See oli päästev, tõi tagasi rajale.
Pärast Tartu Ülikoolis eesti filoloogia eriala lõpetamist 1995. aastal olen tegelenud peamiselt tõlkimisega. Tõlgin erinevatele tõlkebüroodele tekste soome keelest eesti keelde. 1990. aastate alguses saime tagasi vanaisale kuulunud Saba talu, mis asub Luunja vallas Sääskülas. Nüüdseks olen ka ise juba üle viie aasta oma elukaaslasega Saba talus elanud. Tegeleme siin koos isaga viljakasvatusega, nii et poole kohaga olen siis ka põllumees. Spordiga ma hetkel aktiivselt ei tegele. Viimane suusamaraton jäi aastasse 2017, poolmaraton jooksmises aastasse 2016.
Kui keegi laps peaks seda lugema, siis soovitan kindlasti minna trenni. Oma unistuste trenni või ka trenni, kuhu vanemad panevad. Igasugune lapsena tehtud sport on tulevikus kasuks. Kui sul on mälus see, mida kunagi suutsid, ei lase see sul ka tulevases elus end päris käest lasta.
