Elva rattabaas on nüüd uues kuues!
14. jaanuaril 2022 avati Elvas pidulikult renoveeritud rattabaas, kus noored saavad treenida Avely Austa juhendamisel.
Jalgrattasport jõudis Elvasse 1956. aastal. Vaid aasta hiljem liitus Heldur Karro juhendatud treeninggrupiga hilisemas elus üle 50 aasta treenerina tegutsenud Jüri Kalmus, kelle kuulsamate õpilaste hulka kuuluvad Erika Salumäe, Mihkel ja Madis Joosep, Arno Lääne, Caspar Austa jt. Praegustesse treeningruumidesse kolisid Elva jalgratturid 1987. aastal, kui eelmine baas maha põletati.
Kalmuse sõnul läks jalgratturite olukord Elvas keeruliseks paarikümne aasta eest, kui noored liitusid jalgpallitreeningutega ning rattabaasis jäi liikumist aina vähemaks ja vähemaks. Koos Läänega püüti klubi elus hoida ning vajadusel tehti ka tasuta tööd. Vaatamata sellele jäi elu aega näinud ruumides lõpuks peaaegu seisma. Terviseprobleemide tõttu tuli Kalmusel treeneriametist loobuda, kuid ta hoiab end 78-aastasena hetkel siiski nädalas mitmeid kordi pukil neljatunniseid rattasõite tehes vormis. Ka Lääne entusiasm oli tasapisi raugemas.
Elva gümnaasiumis rattabaasiga samal korrusel ruume omavatel jalgpalluritel ei jäänud jalgratturite olukord tähelepanuta, sestap tehti ettepanek, et nad ostavad ruumid üle. Selle peale Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja mullu sügisest Elvas treenerina tööd alustanud Avely Austa reageerisid.
Ettevõtlik ja särav Austa, kes jõudis ise tee rattaspordini neli aastat tagasi, sai aru, et vanades ruumides ei saa tööd jätkata ning asus võimalusi otsima ruumide renoveerimiseks. Oma õla panid alla Eesti Jalgratturite Liidu president ning ettevõtte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand ja Elva vald. Lisaks veel väiksemad toetajad. Randi sõnul peakski üks spordibaas olema nagu ühe keskmise Eesti pere kodu, kuhu noored tahavad tulla treenima. Elva spordibaasi näol on tegemist näitega, kuidas lihtsate vahendite ja koostööga saab asju ära teha. Randi sõnul saab loodetavasti sellist mõtet ja ettevõtmist üle Eesti laiendada ning seeläbi sporti noori juurde tuua.
Austa sõnul kõnetavad uued ruumid noori. Kui sügisel oli treeningrühmas kuus õpilast, siis uue aasta alguseks on grupp kasvanud kümne liikme võrra. Juba ehitustööde ajal veetsid noored spordibaasis aktiivselt aega, mängides puhkeruumis lauatennist. Noorte head meelt renoveeritud ruumide üle oli näha nende põlevatest silmadest ka pidulikul avamisel.
Eesti Jalgratturite Liit:
Varem on jalgrattabaas asunud väga erinevates hoonetes ja sealsed tingimused on olnud üpris tagasihoidlikud. Velobaas on asunud 1957-58 Kingissepa tänav 1 (praegu Pikk 1), aga sinna rajati muuseum ja tuli kolida Heidemanni 21 (praegu Kesk 21).
1966 sai spordikool endale Arbi järve äärse baraki, aadressiga Kingissepa 12a. Jagati ruume suusatajatega. Ratturitel oli spordikoolimajas pisike treeninguruum, kus sai teha pukisõitu ja jõuharjutusi. Sealsamas elas ka mõnda aega Erika Salumäe koos jalgratastega, enne kui Kalev Päid ta enda juurde üüriliseks võttis.
1987 sai spordikool ruumid uue, Puiestee tänavale ehitatud koolimaja keldrikorrusele. Hoopis paremad tingimused said ka jalgratturid, olgugi, et mõni ruum tuli neil endal valmis ehitada.
Tiit Ustav meenutab:
Hoone projekteerimise aluseks võeti tüüpprojekt, mille järgi oli ehitatud ka Jõgeva Põhikool. Käisime direktor Vello Nammiga mitmel korra Jõgeval koolihoonet vaatamas ja sealne direktor Jüri Toit jagas õpetussõnu, mida kõike tuleks uue koolimaja projekteerimisel ja ehitamisel teisiti teha. Kõigepealt võimla suuremaks ja võimalusel ka aula. Siis õppehoone alla täiskelder, et sinna mahuksid peale tehniliste ruumide ka veel mitmed koolile vajalikud abiruumid ja juttu oli ka sportimisvõimaluste parandamisest. Seda kõike sai projekteerimisel arvestatud. Ainult aulat ei saanud suuremaks. Projekteerimise käigus leiti, et kuna spordikooli rajatised on väga armetus seisus, siis tuleks teha neile ruumid uue koolihoone keldrisse. Projektis oligi peale koolihoone nimetatud ka spordikooli. Kahjuks jättis ehitaja (Elva MEK) mõne keldriruumi välja ehitamata ja jalgrattaosakond pidi ise paar ruumi pinnasest tühjaks vedama, et sinna endale vajalikud abiruumid teha.