Rudolf Tamm

Rudolf Tamm: Kui sul sõit raske on, siis vänta kõvemini, saad ennem õhtale!

Aakres Tammemäe talus sündinud Rudolf Tamm sai 1927. aastal Pukas töö eest peremehelt kingituseks oma esimese jalgratta Diamant, millega alustas ka võidusõite. Energiline, lühikest kasvu jalgrattur (163 cm, 63kg) näitas juba esimestel võidukihutamistel teravat jalga ja kiiret sõitu. Eesti meistriks maantee- ja krossisõidus tuli ta esmakordselt 1937. aastal.

Samal aastal sai ta ehitustöölise koha Elvasse ning asus elama Elva lähedale Vellaverre, kus algas ka pereelu ja kus jalgrattakuulsus elas pika eluea lõpuni.

Sõja ajal jäi Rudolf Tammel jalgrattasport pooleli ning rattasõidu juurde naases ta noore ratturi Heino Ruubeli õhutusel 35-aastaselt. Ja püsis veel kümme aastat Nõukogude Liidu jalgrattaspordi paremikus.

Väljavõtted raamatust „Rudolf Tamm. Elva võidusõitjad läbi aegade“, Ville Sonn

Viimane sõit, mis ta kodust kaugemal võitis, selle finiš olnudki vist Harkovis. Ruudi saanud lõpu ees pundist lahti, lõpuspurt oli munakivi tee vastu mäge. Ruudi pani kõva pressi peale. Ruudi jutt oli alati nii: „Kui sul sõit raske on, siis vänta kõvemini, saad ennem õhtale! Siis on rahu.“

Vaatas mäe otsas tagasi – kõik konkurendid olid kadunud!

Ruudi rääkis: “Mul oli aastaid juba üle neljakümne viie ja mõnedki rattamehed ütlesid mulle vahel – hähh, vanamehenäss, vanamehenäss… Ja nüüd nad kadusid kõik tagant, vastumäge ja munakivitee, siis raputasin nooremad maha.“

Maantee-, treki- ja krossisõidus tuli Elva jalgrattakuulsus aastatel 1937 – 1956 kokku Eesti meistriks 17 korral. Sealhulgas kümme korda individuaalselt.

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis aastatel 1947 – 1954 individuaalses krossisõidus 1947., 1949. ja 1950. aastal hõbeda ning eraldistardist sõidus 1948. aastal hõbeda.

1948. aastal enne 100km eraldistarti Moskvas purunes just enne starti Rudolf Tamme jalgrattal piduriklamber. Vellavere mees tõmbas ta traadijupiga raami külge kinni „Ässad“ muigasid seda hädalist abinõu nähes. Rudolf Tamm oli aga väga keskendunud ja tõsine: “Mehed, milleks mulle veel pidurid? Kihutada on ju tarvis!“ Ta kihutas seal ennast hõbemedalile. Rudolf Tamm ise on hiljem selle võistluse kohta märkinud: “Mul jalad käisid nii ruttu, et omaenda põlvi ei näinud.“

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis Rudolf Tamm veel meeskondlikus mitmepäevasõidus 1951. aastal hõbeda ja 1953. aastal pronksi ning 100 km meeskonnasõidus hõbeda aastatel 1951 ja 1954.

1956. aastal tuli 45- aastasena Nõukogude Liidu mitmepäevasõidus (Moskva–Kiiev–Moskva) kaheksandale kohale ja oli krossisõidus maaspordiühingute üleliiduliste meistrivõistluste võitjaid.

Rudolf Tamm oli mõnda aega Elva spordikoolis Heldur Karro asendajana ka treeneriametis. Tema õpilased on Endel ja Heino Ruubel ning Erika Salumäe.

Rudolf Tamme mälestusvõistluse nime kannab traditsiooniline Elva Tänavasõit (Eesti meistrivõistlused kriteeriumisõidus), mis on ühtlasi ka kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe karikavõistlused. Aastal 2023. toimus Elva Tänavasõit 65. korda ja see oli Rudolf Tamme 19. mälestusvõistlus ning 17. Erika Salumäe karikavõistlus.

Rudolf Tammest saab lähemalt lugeda:

100 aastat jalgrattasporti Eestis. [Koostanud H. Kask] Tln, 1986, lk 31–34.
Tiit Lääne. Tartu maaspordi viis aastakümmet. Trt, 1997, lk 50–51.
Ville Sonn. Rudolf Tamm . Elva võidusõitjad läbi aegade. Elva, 2011.