Roland Lessing

Viie olümpia mees hoolitseb laskesuusatamise järelkasvu eest Elva Suusaklubis

Sündinud 14. aprillil 1978. aastal Elvas. Suur osa lapsepõlvest möödus vend Janekiga Aakres Soka talus vanaema ja vanaisa juures maatööd tehes. Kõik suved olime maal 2,8 kuud järjest, mõnikord infiltreerusime linna tagasi 31 augustil. Hiljem kui tõsisemalt treenima hakkasime, siis olime linnas rohkem ja osalesime ka suvel treeningutel.

Elva Keskkooli esimesse klassi läksin 1985. aastal, klassijuhataja oli Eha Toom. 1996. aastal lõpetasin Elva Gümnaasiumi AntsTasuja üldklassis. Edasi õppisin aastatel 1998 – 2007 Eesti Maaülikoolis metsatööstuse erialal. Aastael 2020 – 2022 omandasin Luua Metsanduskoolis arboristi ameti.

Treener trehvas väga hea

Esimesed kokkupuuted spordiga tulid venna järel ja koos tema sõpradega. Perel suuri sporditraditsioone ei olnud.

Indrek Tobrelutsu isa korraldas poistele erinevaid spordipäevi – jooks, suusatamine, kergejõustik. Osalesin ka erinevatel linna ja rajooni jooksuvõistlustel. Võitsin näiteks Elva Tänavajooksu poiste vanuseklassis 1986. või 1987. aastal (esimest korda oli nimi protokollis Edasi lehes).

Vahepeal käisin mõned kuud maadlustreeningul Mati Tamme käe all ja osalesin ka võistlustel Luunjas, kus võitsin ühe matši ja teise kaotasin. Sealt liikusin venna järel kohe laskesuusatamisse treener Rein Pedaja juurde. Alguses väiksemate pausidega, alustasin väga korralikku treenimist 1991.- 1992. aastal. Sellest ajast pidasin käsitsi kirjutatud treeningpäevikut kuni 2019. aasta kevadeni.

Treener trehvas väga hea- rahulik, pühendunud Rein Pedaja, kes ei forsseerinud noorte arengut. Treeningud olid mõõdukad ja mängulised, kuni lastes, kes soovisid kuhugi jõuda, tekkis endal huvi sporti teha. Meie treeneri käe all on alustanud seitse hilisemat olümpiasportlast. Hiljem, 2001. aastal loodud Elva Suusaklubi toetas sporti ja sai keskenduda oma alale.

Vanemad õpetasid distsipliini, oma pere ühtehoidmist

Vanemad aitasid rohkem distsipliini hoidmisel ja materiaalselt. Õppimine tuli korras hoida ja maatöö kasvatas vastupidavust – millest oli pikaajaliselt suur abi. Hilisemal perioodil olid nad kaasaelajad.

Abikaasa Elis on pärit samuti Elvast. Perre sündis esimene tütar Nathalie 2004, Berit 2011 ja Henrik 2021 aastal.

Aja planeerimist tuleb õppida kui soovid normaalset pereelu, aga kui eesmärgid on ühised, siis on kõik võimalik. Mõned laagrid tegime koos perega ja proovisin võimalikult palju treenida Eestis. 

Kaasaelajad ja kriitika

Kaasaelajaid jagus igasse perioodi. Kuna palju olime välismaal, siis alles hiljem olen tunnetanud, kui palju fänne Eesti laskesuusatajatel on. Juhul kui ajakirjandus rõhutaks ka rohkem sportlaste päritolu, oleks vahest toetus veel suuremgi. Teatakse nimepidi, mäletatakse tulemusi jne.

Kriitika mõjus kohati positiivselt, teinekord negatiivselt. Nooremana mõjutas see rohkem. Pettunud olin vahest paar korda, aga sellesse kinni ei jäänud, edaspidi oli enam imestust kui pahameelt. Hiljem kui sain aru, et suur osa arvustusi on täiesti asjatundmatud ja faktivigasid täis, siis pigem võtsin huumoriga. Viimased aastad ei lugenud meediat enam üldse ja kui lugesin, siis tavaliselt jõudsin poole tekstini, sain kirjutaja tasemest sotti ja edasi lugeda ei jaksanud. Kaamerate ees esinemine väljendab rohkem konkreetse inimese emotsioone, mitte kirjutaja omasid ja need jutuajamised meeldisid rohkem.

Olulisemad tulemused

Sportlaskarjääris on kõige kaalukamad tulemused teine koht Pokljuka MK etapil 2009. aastal. Ka 2015. aastal maailmameistrivõistlustel Kontiolahtis 15. koht 20km tavadistantsil ning samal distantsil Euroopa meistrivõistlustel Otepääl 10.koht. Väga õnnestunud sõiduks pean ka 2015. aastal Oberhofi MK seitsmendat kohta.

Laskesuusatamise suvistelt MMidelt on ka medaleid, aga see on pigem kõrvalala. On olnud väga häid laskejooksu teatevõistlusi.

Ei tahtnud tippspordist loobuda kehva hooajaga

Ala eripära on selline, et asjade kokkulangemisel oli võimalik häid tulemusi saavutada ka hilisemas eas, selleks ei olnud vaja ainult toorest jõudu. Sisemine motivatsioon ei saanudki kunagi otsa, lihtsalt mõistlikkus tuli vahele. Viimastel aastatel sain aru, et minu lagi on tulnud kohtadelt 2 -7 (maksimaalse õnnestumise korral) allapoole, 10-15 koha kanti ja sain aru, et need kohad mind enam rahulda ja hilisemas elus on samuti tervist vaja ning lõpetasin. Treenisin samuti pikalt ainult enda järgi, enesetunne järgides, kui tundsin et pean hoogu maha võtma tegin seda, see võimaldas ülekoormusi rohkem vältida.

Plaanisin algul lõpetada 2014. aastal, aga tundsin, et midagi jäi tegemata ja kehva hooaja järel ei tahtnud lõpetada. Mõtlesin, et teen veel ühe aasta, sellest sai aga MK sarja parim hooaeg (2015) ja siis teine normaalne hooaeg, ning plaanisin lõpetada 2018. aasta olümpia järel. Aga kuna nägin veel head võimalust võidelda EM medali eest 2019. aastal, siis otsustasin ühe aasta veel võtta. Viimane hooaeg oli küll juba raske, aga võistlesin viimastel hooaegadel vähem ja nii suutsin normaalset Eesti laskesuusataja taset hoida.

Täna ei tunne küll, et midagi jäi tegemata. Olin sportlane oma võimalustega ja Eesti tingimustega, arvan et kasutasin need pakutud võimalused ära. Julgen tunnistada, et olin täpselt nii tugev kui mu tulemused paistavad.

Häid lapsi on treeningutel palju

Treenerina alustasin Elva Suusaklubis juba sporditee lõpus. Oma grupi moodustasin Elva Suusaklubi juurde 2018. aasta sügisel, Rein Pedajaga kahe peale. Rein soovib taanduda ja leiti, et mina võiksin asemele tulla. Hea, et Rein veel suurema osa treeningud kohal on ja oma kogemusi jagab, need on kulla hinnaga ja veidi veel kallimad. Klubi president Tõnu Põder ja juhatus samuti soovivad, et laskesuusatamine Elvas jätkuks ja mulle on ka asi südamelähedane.

Treenerikutse 5.kategooria lõpetasin 2021. aasta sügisel ja lisaks omandasin ka arboristi kutse 2022. aasta kevadel. Spordijärgne aeg on olnud väga paljude erinevate kutsete omandamise aeg, nii et hetkel on mul päris ametlikult viis erinevat Eesti vabariigis kehtivat kutset.

Häid lapsi on treeningutel palju. Laskesuusahuvi on Elvas väga suur. Relvad panevad treening grupile suurusele piirid ette, peab suutma ohutuse tagada ja silmad peavad isegi kukla taga olema. Hetkel on aktiivseid treeningul osalejaid 35 ringis. Aga on ka esimesi medalivõitjaid Eesti võistlustelt laskesuusatamises, kellega olen alustanud. Hooajal 2022/2023 teenisid Eesti meistrivõistlustelt meistritiitlid välja Rasmus Raudik, Pillerin Vilipuu, Gerda Kivil. Lisaks on veel palju medalivõitjad – Joonas Vähi, Armin Aun ja palju teisi tublisid noori laskesuusatajaid.

Rõõmu teeb, et laskesuusatamine on Eestis palju populaarsemaks muutunud tänu teleülekannetele.

Soovitusi vanematele ja lastele

Hea soovitus lastevanematele võiks olla, et tehke sporti ainult enda pärast ja alati võtke lapsed ka kaasa. Lastele soovitaks proovida võimalikult palju spordialasid, mis kahjuks pearaha süsteemiga on raske, sest kõik treenerid võitlevad ellujäämise nimel laste eest. Lastele see treenerite „keksimine“ loomulikult kasuks ei tule.

Omavalitsustele soovitan rohkem aastaringselt kasutatavaid sportimisvõimalusi ka välitingimustes, sest on väga palju inimesi, kes ei soovi spordisaali minna, aga sporti tahaks teha.

Elva spordielus on nii probleeme kui arenguid

Tulevikuvõimaluste osas loodan, et Elva vallas hakatakse rohkem hindama individuaalalasid, mida ei ole võimalik massiliselt harrastada, samas pearaha süsteem eeldab massi. Peaksime märkama ja tasustama vääriliselt ka treenereid kellel ei ole võimalik palju lapsi samal ajal treenida, sest taristu seab piirid. Spordi aastaraamatuid lugedes jääb silma, et Eesti spordis teevad elvakatest tulemusi ikka individuaalalade esindajad.

Teiseks murelapseks on taristu. Meil on hetkel Elvas ideaalsed sisetingimused ja pikalt olid väga head tingimused pallialadele, aga aastakümneid on alates oktoobrist kuni märtsini välitingimustes sportimise võimalused kehvad. Sõltume suuresti ilmastikust. Puuduvad valgustatud rajad ja platsid. Koroonakriis näitas kitsaskohad ilusti ära, sees sporti teha ei tohtinud, aga väljas ei olnud kusagil teha. Samas arenguid on ja loodame, et kõik liigub paremuse suunas. Tartumaa Tervisespordikeskus alustab ehitamisega- uued lasketiirud ja kunstlume rada, Elva vald plaanib suusahüppemäge, lisaks staadioni renoveerimine.

Elva spordielul hoian ikka silma peal, jälgin rohkem individuaalalasid – laskmine, kahevõistlus, suusahüpped, kergejõustik, jalgrattasport. Laskmisele elan rohkem kaasa, sest vanem tütar Nathalie käib treeningutel ja võistlustel. Lisaks on Eesti mõistes laskmine läbi aegade üks edukamaid alasid Elvas.