Reio Hirvesoo

Töö ja kannatus viivad sihile!

Sündinud Elva rajoonis Otepää linnas. Kooli läks Elva KK 1. klassi. Klassijuhataja oli Armilde Sarapuu. Elvas õppis kuni 7. klassini. Peale 7. klassi siirdus õppima TSIK-i Otepää filiaali. Seal oli erialaks laskesuusatamine. Treeneriks Ants Orasson. Õppis seal viis aastat. Keskkooli lõpetas Elvas 1980. aastal kirjandusklassis, klassijuhatajaks Lea Raudsepp.

Esimesed kokkupuuted spordiga olid Elvas 3. klassis kus kohe läks suusatrenni ja oli seal hoolas harjutaja. Treeneriks oli Sulev Kirsimägi. Suusatamine ja hiljem laskesuusatamine jäidki Reijo lemmikuteks. Loomulikult lõi ta aktiivselt kaasa kooli sporditegevuses ja esindas kooli paljudel spordialadel ja võistlustel. Ema-isa igati toetasid Reio sportlikku tegevust ja leidsid, et laps peab ju millegi kasulikuga tegelema.

Peres küll tugevad sporditraditsioonid puudusid. Reio vend (töötas Elva tuletõrjes) ja õde näiteks spordiga ei tegelenud. Küll aga Reio vanemad olid nooruses sporti hoolega teinud.

Kogukond ja sugulased loomulikult elasid Reio saavutustele alati kaasa ja kiituse mõju sundis rohkem pingutama. Pealegi oli sporditegemine koolis au sees ja tegijatel hoiti silm peal. Reio leidis, et just kiitmine motiveeris teda rohkem ja õnneks ebaõnnestumistele suurt kriitikat ei järgnenud,

Eeskujudeks spordis olid tolleaegsed Eesti koondislased Kalju Ojaste, Tõnu Pääsuke, Even Tudeberg ja muidugi ka NSVL koondise tipud. Neid ju oli Otepää täis ja sai isegi samal rajal suusarollereid sõidetud.

Reio abiellus suhteliselt hilja, aga poeg jätkab isa sportlikke eluviise ja pandi juba 6- aastaselt Nõo korvpallitrenni ja mängib siiamaani, hoolitsedes oma vaimse ja füüsilise tervise eest.

Kõige kaalukamateks tulemusteks sportlaskarjääris võib pidada Noorte Eesti meistrivõistluste pronksi laskesuusatamise teates koos Heiki Mäesalu ja Kalle Sepaga. Rajooni tasemel võistlemisest tol ajal Reiot eriti huvitanud kuna käisis tollal TSIKI-s ja võistles rohkem vabariigi tasemel. Oli ka noortekoondise treenerite vaateväljas. Käis ka Leningradis üleliidulistel spordikoolide võistlustel.

Oma töömehepõlves oli Reio Hirvesoo enamasti seotud lihatöötlemisega. Seda nii Soomes kui Nõo Lihatööstuses. Aga nooruses oli ta ka Elvas vabatahtlik tuletõrjuja.

Alates 2020. aastast pühendas Reio end oma kodutalus väiketootmisele ja turustas liha- ja kalatooteid turgudel.

Reio soovitus sportimisel nii algajatele kui vanematele oli, et algajad võiksid mitte käega lüüa kui algul ei õnnestu, töö ja kannatus viivad sihile.

Reiol jäi pisut kripeldama, et oleks pidanud pikemalt sporti tegema, sest osad kamraadid pääsesid ikka olümpiale.

Reio jälgis pidevalt Elva spordialade käekäiku, sest siit on ikka väikese koha kohta tulnud väga tugevaid tegijaid, isegi olümpiavõitja! Ju siis Elval peab olema mingi eriline aura, mis soodustab spordi tegemist ja tõmbab ligi fanaatikuid.