Priit Värv ja Ramon Rantsus

Eesmärk on ikka üks – populariseerida korvpalli mängimist

Intervjueeris Tiit Ustav, 22.02.2021

Priit, kuidas Sina spordi juurde tulid?

Eks ikka lapsepõlves. Tol ajal meil ei olnud eriti palju võimalusi. Esimene sporditeema minu elus oli Tõnu Haljand ja kahevõistlus, kus ma hakkasin trennis käima. Sealt edasi olen proovinud maadlust Puiestee tänava võimlas ja jõusaalis „Tonic” jõudu teinud, aga sealt tulin ära pärast seda, kui olin kogemata kukerpalli tehes akna sisse löönud See õnnetus juhtus ikka maadlussaalis ja hiljem sai sellest saalist Tonic. Maadlus jäi ka pooleli – ei julgenud enam tagasi minna.

Laskmist olen Rein Virolaineni juures teinud. Seal käisin sellepärast, et lihtsalt oli põnev. Korvpallini jõudsin alles keskkoolis, kui ma olin läinud õppima Puhja Keskkooli, mille lõpetasin 1998. aastal, olin Puhja Gümnaasiumi teine lend. Käisime mängimas koolidevahelistel võistlustel. Sealt see kirg korvpalli vastu jäi. Siis hakkasin suvel käima sõpradega Elvas ja mujal tänavakorvpalli turniire mängimas. Olen isegi Martin Müürsepa vastu mänginud.

Spetsiaalset korvpalliharidust pole ma saanud, rohkem iseõppija. Praegu elan Elva vallas, Elva ja Puhja vahel. Puhja kool sai valitud sellepärast, et sinna sai siis bussiga, Elvasse ei saanud. Ega ma ideaalne koolipoiss olnud. Hea huumorimeelega koolidirektor Heiki Rokka pani mulle igal kevadel medali kaela, sest ta ei uskunud, et ma kooli ära lõpetan. Ühel aastal oli see näiteks Lenini-nimelise kolhoosi künnimeistri medal.

Pärast Puhja kooli lõpetamist läksin edasi õppima Mainori Majanduskooli finantsjuhtimist, aga üsna pea sain aru, et minu natuuriga see eriala kuidagi ei klapi. Kuigi selle kooli lõpetamisest jäi mul puudu ainult lõputöö ja veel mõni ainekursus.

Mul on kogu aeg tahtmine midagi konkreetset ära teha. Gümnaasiumi lõpust alates tegelesin põllumajandusega – võtsin vanematelt kasvuhooned üle. Majandasin põllumajandusega kuni 2002. aastani ja hooaja lõpus läksin korraks sõbrale ehitusfirmasse appi. Sellest on nüüd 19 aastat möödas ja olen jätkuvalt ehitussektoriga seotud. Aastal 2009 tegin juba oma firma. Praegu kulub küll rohkem aega Elva valla ja spordiasjade peale. 2019. aastal läksin Pärnu kolledžisse projektijuhtimist õppima. See on plaanis ära lõpetada, sest projektijuhtimine on selline eriala, mis mind tõesti huvitab.

Korvpall hakkas esiplaanile kerkima kusagil 2005/2006, kui panime esimese võistkonna välja maakonna võistlusteks. Ramon ja ta vend Romek Rantsus olid siis ka juba pundis. Elvast oli sel ajal võistkond kuidagi ära kadunud. Aga tollest ajast peale oleme kõik aastad mänginud. Olin vahepeal küll teises võistkonnas, aga hingelt olen kogu aeg ikka Elva satsiga olnud. 2010. aastal tegime BC Elva MTÜ. Samas oli ka Elva Korvpalliklubi, mida vedas Gunnar Aasmäe. Praegu käib kõik Elva valla korvpalliga seonduv läbi BC Elva MTÜ. Korvpalliklubi enam ei tegutse (Elva Korvpalliklubi de facto muidugi eksisteerib aga ei tegele aktiivselt). Praegu veab Gunnar seda harrastajate poolt. Põhimõte on selles, et kõik, kes tahavad, saaksid mängida, nii vanad kui noored. Kolm korda nädalas on saali aeg, kaks korda on nii, et saal tehakse pooleks ja ühel pool on treeneriga trenn ja teisel pool saavad kõik mängida.

Ramon, kuidas sina avastasid enda jaoks spordi?

Peres mul erilisi sporditraditsioone pole olnud, ikka ise olen selleni jõudnud. Esimene trenn oli karate. Algkoolis ostsin karate kindad ära, aga kuu aja pärast enam trenni ei läinud. Isa oli väga pahane, et raha raisatud. Kuidagi huvi kadus ära.

Gümnaasiumi ajal hakkasin Enn Kanguri võrkpallitrennis käima. Selle harrastusega tegelesin paar aastat. Tollane gümnaasiumi direktor Ain Jõesalu hakkas tegema korvpallitrenne ja paljud meie klassi poisid läksid, mina vennaga ka. Kui direktor enam trenne ei andnud, siis käisime oma pundiga ise mängimas, sest saaliaeg oli olemas. Samuti hakkasime pallima ka koos meestega, korvpalliharrastajatega. Osalesime kehalise õpetaja Menningu Sassi eestvedamisel ka koolide maakonnavõistlustel. Hooajal 2005/2006 panime oma linnavõistkonna kokkuja mängisime jälle maakonna võistlustel.. Saime ka oma võistlussärgid, Marepleks ja Almar OÜ toetasid.

Praegusel ajal olen teaduse populariseerija. On selline MTÜ Robootika, millega me käime koolides robootikat tutvustamas ja korraldame Eestis erinevaid robootikavõistlusi. Algul vedas seda Heilo Altin, nüüd mina. Ka Elva koolis olen olnud robootika õpetaja. Korvpalli mängimisega on mul aasta vahele jäänud – jalavigastuse tõttu. Räägin klubi tegemistes kaasa ja hoian veebilehte üleval. Seda on nüüd tarvis uuendada. Vaja on uus pildistamine teha kui uued vormid kätte saame. Nüüd ongi juhtunud nii, et Puhja, Rõngu ja Elva mehed on koondunud BC Elvasse, sest nii neil kui meil hakkas mehi väheks jääma.

Teie kodulehte vaadates oli meeldiv üllatus, et Elva naiskond mängib esiliigas.

Priit: Eile oligi neil mäng ja võõrsil võideti Keilat. Kodus me neile napilt kaotasime. Koosseisus on kaks Eesti koondise naist ja ekskoondislasi on rohkemgi. Kapten on Mirjam Nikolai, pikaaegne koondislane ja tema ongi see naiskonna põhivedaja. Naiskonnas on põhiliselt ümberkaudsetes valdades elavad mängijad. Elvas pole praegu vastaval tasemel mängijaid. Oleks soov luua algajate rühm, kuid saaliaegu praegu pole. Aga plaan on panna kokku naiste-harrastajate grupp, et saada naiskonnale järelkasvu. Klubi poolt on naistele saal, treener, transport ja varustus. Palka nad ei saa, aga peale maksma ka ei pea. Treener on neil Timo Eichfuss.

Meestega on meil liikmetasud. Mängime Tartumaa teist liigat ja Rahvaliigat. Oleme ikkagi harrastajad ja sageli tegutseme ka oma rahakoti peal. Inimesi motiveerib see kui saavad treeneriga tasemel trenni teha ja meil on vahva seltskond. On mehi, kes käivad trenni isegi Tallinnast. Võistlusvormid on klubi poolt. Meil on ka sponsorid, kes toetavad vastavalt võimalustele ning aitavad soodsalt varustust muretseda. Näiteks võistlusvorme oleme saanud Are Altraja firmast Fifaa, soodustused saame firmast Ballzy ja laste jalanõude kampaania tegime koos Sportlandiga ja Ikodor Asiga.

Rahvaliiga korraldamisega saime ligi kolmkümmend korralikku palli, mida me jagasime ka osalenud võistkondadele. Spordihoone avamisel kinkis korvpalliliit sada palli, mille me jagasime koolidele. Oleme kirjutanud projekte ja läbi nende saanud kuus välikorvpalli konstruktsiooni, mille oleme ka Elva vallas laiali jaganud, põhiliselt koolide juurde. Saime ka neli väikest korvpallikonstruktsiooni, mille oleme paigaldanud lasteaedade juurde.

Eesmärk on ikka üks – populariseerida korvpalli mängimist ja seda eriti noorte hulgas. Palle oleme ka lahkelt jaganud. Igal kevadel kui ilmad lähevad ilusaks, paneme pallid koolide juurde välja ning sügisel korjame kokku, kui on, mida korjata. Korvpallikonstruktsioonid vajavad ka pidevat hoolt ja parandamist. Sellele vaatamata on rõõm näha, et noored väljas liiguvad ja mängivad. Samuti teeb heameelt, et õpilased käivad koolis jalgratastega. Igasugune laste ja noorte aktiivne tegevus rõõmustab ning on igati tervitatav. Suvel saab korvpalli Elvas mängida ka staadioni juures oleval väliväljakul. Ja ilusa ilmaga seal mängijaid jagub.

Plaanime suvel teha ka treeninglaagrit kui koroona lubab. Eelmise aasta augustis tegime kolmepäevase linnalaagri, osales kaksteist last. Samal ajal tegi siin oma laagrit Joosep Toome Tartu U14 poistega. Plaan on panna Elvas korvpalli mängima vähemalt sada last, aga praeguste piirangutega on see üsna keeruline. Momendil on trennides käimas 60-70 last, keda juhendavad Timo Eichfuss ja Lehar Kumari.

Pärast valdade ühinemist oli korvpalli olukord vallas üsna nukker. Harrastajaid oli vähe, keskustest olid võistkonnad kadunud, lastega töö oli soikunud. Mind valiti valla spordikomisjoni esimeheks ja siis ma leidsin, et tuleb hakata kiiresti tegutsema, et korvpall päris välja ei sureks – kas nüüd või mitte kunagi. Alustasime sellega, et lastele tutvustada korvpalli. Tõime koolide juurde korvpallikonstruktsioonid ja pallid. Esimesed laste treeningrühmad tekkisid meil 2019. aasta septembris. Kindlalt fikseeritud tegevuskava nagu jalgpalliklubil on, meil praegu veel pole, aga me liigume selles suunas. Tõime nimeka treeneri, lööme kaasa „Sport kooli“ projektis ja korraldame Rahvaliiga võistlusi, et lapsed saaksid maitse suhu. Head tagasisidet saime sotsiaalosakonnast, kus öeldi, et paar sellist „rasket” poissi on leidnud endale korvallitrenni ja neil jääb pahandusteks nüüd vähem aega. Ka lapsevanemad on rahul, et Elvas on üks spordiala juures, mida harrastada.

Ramon: Eks me võtame jalgpalliklubist eeskuju, kuid meie võimalused on erinevad. Aga me tahaks jõuda selleni, et klubid omavahel suhtleksid ja toetaksid üksteist. Näeksid, millised on laste eeldused ja mis neile rohkem sobiks. Praegune pearaha süsteem seda muidugi ei soosi, aga omavahelised head suhted võiksid meid sellest üle aidata. Eks läbi koostöö ja erinevate tegevuste püüame neid barjääre nihutada. Eelmisel aastal saime kõikide spordiklubide esindajatega kokku 7-8 korda. Seal me üheskoos arutasime neid probleeme. Plaan on kord kuus kokku istuda ja oma mõtted välja öelda. Koordineerib seda spordikomisjon.

Priit: Nendel koosolekutel me tutvustame vallapoolseid üritusi, räägime toetustest ja klubidevahelisest koostööst. Ega tulemused ja ühtsuse tunne ei tule üleöö, eks siin tuleb minna sammhaaval. Raske on ennast võrrelda jalgpalliklubiga, mis on üles ehitatud tsentraliseeritult ja omab väga läbimõeldud ja paremini rahastatud tegevuskava. Mitmed teised meie klubid on ikka puhtalt oma entusiasmist tegutsenud. Pole neil taga tugevat alaliitu ega suuri sponsoreid.

Alates 2020. aasta septembrist kuulun ma Eesti korvpalliliidu juhatusse. See tuli kuidagi kiiresti, sest eelmisel aastal kostsin selle eest, et BC Elva saaks liituda korvpalliliiduga ja nüüd valiti juba juhatusse. Ju siis neile minu tulevikuvisioon meeldis.

Suvel me korraldasime korvpalliliidu juhatuse koosoleku siin uues spordihoones ja ilmselt see jättis ka hea mulje ja me oleme neile silma jäänud, et millise tuhina pealt siin asju aetakse. Korvpalliliidu president Priit Sarapuu tegigi mulle ettepaneku kandideerida uude juhatusse tema meeskonnas. Korvpalliliit viib läbi korvpalli populariseerimise eesmärgil 100 kooli projekti ja selle promovideo on Elva kooli põhjal tehtud. Olen kaasatud mitmesse Korvpalliliidu tegevusgruppi ja tundub, et meid tahetakse kuulata, sest oleme nagu uus, väljaspoolt tulev vaade Eesti korvpallielule. Teeme koostööd ka Tartu Ülikooli Korvpalliklubiga. On ju korvpall väga vaatemänguline ning pikkade traditsioonidega sport ja meie tahame siin Lõuna-Eestis seda edasi arendada.

Siin piirkonnas on kostunud hääli, et korvpallimängu on väga raske arendada, sest jalgpall võtab kõik ära. Ma pole sellega absoluutselt nõus! Lihtsalt jalgpall on paremat tööd teinud. Täna tuleb teha lihtsalt pikaajaline plaan ja hakata sellega toimetama. Teeme ennast tugevamaks, toome ennast rohkem pilti. Praegu on meil süsteem selline, et selle jaoks, et meiesugune alustav klubi saaks mingisugust toetust riigi tasemel, siis selleks on niipalju nõudeid, et me ei kvalifitseeruks veel vähemalt viis aastat. See aga välistab uute klubide tekke üldse. See tähendab, et eelistatakse suuri, juba toimivaid klubisid. Sellega jäetakse väga palju potentsiaali kasutamata, et seda entusiastlikku väikeklubi ei toetata. See on üks asi, mille muutmist ma juhatuses hakkan ajama.

Praegu on kaks juhatuse koosolekut toimunud ja kõik tunnistavad murekohti ja on moodustatud töörühmad, kes hakkaksid nende kitsaskohtadega tegelema. Arvan, et mind juhatusse sellepärast kutsutigi, et ma pole selles süsteemis sees olnud ja näen üldpilti kõrvalt võib-olla värskema pilguga. Loomulikult tuleb klubidel endal ka sponsoreid leida ja sellega me aktiivselt tegeleme. Elva klubil on kümmekond sponsorit. Näiteks meie naiskonnal on nimesponsor firma, kelle juht on käinud Elva koolis – Christer Haimi. Algajal klubil pole sponsoreid leida lihtne, ikka põhiliselt tuttavad ja ise panustan ka.

Ramon: Priidu enda firmat sponsorite nimekirjas polegi, kuigi sealt on tulnud üsna arvestatav toetus.

Priit: Eks sponsorite leidmine on seda lihtsam, kui sul on mida pakkuda. See on ka üks põhjus, miks me Rahvaliiga külge võtsime. Sel aastal mängib küll ainult üheksa meeskonda, aga meie võistluste korraldus on meistriliiga tasemel. Seda on kõik osalejad kiitnud. Meie kohtunikelaud on viieliikmeline ja kogu informatsioon tuleb kohe kätte. Tahame hakata tegema regulaarselt live-ülekandeid, mida oleme juba ka katsetanud. Neid saab ka järele vaadata. See on kasulik nii mängijatele kui fännidele, kes ei saa kohale tulla.

Kui võistkonnad siia mängima tulevad, siis meil on siin kõik olemas – kohtunikud, pallid, veepudelid. Tule ja mängi. Seega organiseerime mänge meistriliiga tasemel. Meie live-ülekanded olid ka vabariigis sellel tasemel esimesed. Näiteks naiste mängu live-lingi panime üles kaks tundi enne mängu ja seda vaadati üle 600 korra. Seda teha on muidugi kulukas. Ühe live tegemine läheb rohkem maksma kui kohtunikud. Meie klubi liige Ken Järveoja on seda paaril korral teinud puhtast entusiasmist. Loodame, et saame väikese toetuse-süsti ja saame endale ise osta vajaliku tehnika.

Eks üks suur tegevusvaldkond on töö fännidega. Siin oleme alles oma teekonna alguses. Sellist suurt fännklubi meil veel välja kujunenud pole. Reklaami pole ka julgenud eriti teha, sest pole kunagi teada, kas praegustes koroonatingimustes mängud üldse toimuvad ja palju pealtvaatajaid lubatakse. Aga on ikka välja kujunenud oma publik, kes on ikka igal mängul kohal. Praegu on Rahvaliigas kõik mängud edasi lükatud.

Spordihoonega on meil head suhted. Lastetrennid on tasuta nagu kõikidel spordialadel, muu eest maksame vastavalt hinnakirjale. Liikmemaks on meil 25 eurot kuus. Selle eest saab kaks treeningaega, tegelikult saab kolmas kord pühapäeva õhtul ka käia. Peale trennide saab siis esindus ka võistlusmängudel osaleda ja harrastajad turniiridel. Oleme ka siin mõned harrastajate turniirid korraldanud nendele, kes muidu vähem mänge on saanud. Pärast pidulik õhtusöök ja kõik olid väga rahul.

Elvast on ka varem väljapaistvaid korvpallureid sirgunud, näiteks Peep Jõgi, Tarmo Kikerpill, Viljar Veski, Peep Orlovski. Elva spordihalli võiks ka oma kuulsuste väljapaneku teha. Ja teised spordialad saaksid ka oma parimaid tutvustada ja trofeed välja panna. Praegu on meie parimate pildid väljas kooli Puiestee tänava õppehoones. Spordihallis võiks midagi taolist olla.

Ala arengu seisukohalt oleks mõttekas koondada aeg-ajalt Lõuna-Eesti andekad noored ühte võistkonda ja anda neile see maitse suhu. Muidu mängiksid nad oma klubide juures edasi. Samuti oleks meil vaja juurde saaliaegu. Gümnaasiumi poisid on käinud küsimas, et kas saaks mängida. Siiani oleme püüdnud teiste aladega väga arvestada, et kõigile midagi saaks, aga tulevikuperspektiivis on meil kindlasti saaliaegu juurde vaja. Muidugi tuleb leida kompromiss, aga näiteks tennis paneb terve suure saali kinni ja mõnikord on seal harjutajaid üsna vähe. Samas on neile ka vaja normaalseid tingimusi. Siin on mitu võimalust:
1. Kui Tervisespordikeskus saab oma uuendused tehtud, siis sinna 50 meetri lasketiir ehitatakse nii, et seal käib katus kinni-lahti. Seda saaks kasutada sisejalgpallihallina. Siis vabaneksid spordisaalides osaliselt jalgpallurite treeninguajad.
2. Tennisele oleks vaja oma halli. Üks võimalus on olemasolevatele välisväljakutele peale ehitada täispuhutav hall. Teine võimalus on kui hakatakse välja ehitama linnastaadioni tribüünihoonet, siis sinna alla ka tenniseväljakud mahutada. Kas see majanduslikult mõtekas on, see on iseasi, sest tenniseväljakud võtavad palju ruumi. Võib-olla on parem ehitada ikkagi eraldi hoone. Vald siin võib-olla sellesse ehitusse suur panustaja olla ei saa. Siin tuleks initsiatiiv haarata just tennise eestvedajatel ning kaasata erainvestoreid. Siin on vaja erinevad variandid läbi kaaluda. Kui jalgpallile ja tennisele leida oma treeningvõimalused, siis me vabastaksime teistele aladele spordisaalides päris palju treeninguaegu.

Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava spordisaal vajaks remonti. Seda eriti põranda ja akustika osas.

Ujula temaatika on juba selline habemega teema. Tegelikult oleks selle ikkagi valmis saanud ehitada. Olen selle teema arengute juures olnud ja tean, mida räägin. Arvan, et Elva vald saab ehitada ujula, mis katab meie ujumise algõpetuse, rehabilisatsiooni vajaduse ja elanike ujumise vajadused. Ujumisvann võiks seal olla 25 meetrine ja kuue ujumisrajaga. Valla vajadused see rahuldaks. Aga kindlasti ei hakka vald ehitama spaad. Vald saab küll olla aktiivne eestvedaja ja hea kõneisik läbirääkimistel erinevate investoritega.

Asukoha mõttes Verevi järve äärde sellist suurt spaad ilmselt ei tule. Aga valmisolek rannahoone rajamiseks peaks olema, kas siis koos spaaga või ilma, see on iseküsimus. Olemasoleva spordihoone külge ujulat pookida on ka üsna keeruline, sest spordihoone olmebloki kasutamine on juba praegu maksimumi piiril ja koht on ka ehituslikult ebasobiv. Kooli juurde ujulat oleks võimalik ehitada ka juurdeehituse poolsele küljele. Seal oli vanasti kooliaed. Me peame ka mõtlema sellele, et kui me ka leiame võimalused ja vahendid ujula valmis ehitada, siis peame arvestama sellega, et igal aastal kulutab vald selle ülevalpidamiseks kusagil 200 000 eurot.

Praegu on mind valitud Elva Vallavolikogusse ja juhin seal spordikomisjoni ja kuulun veel ka Kultuuri ja spordi sihtasutuse nõukogusse. Püüan seal igati kaasa rääkida Elva valla spordiga seotud küsimustes . Kavatsen kandideerida ka järgmistel volikogu valimistel, et jätkuvalt arendada valla spordiliikumist. Praegu plaanime ühendada Elva kaks sporditegemise piirkonda – staadioni spordipargi ja hüppemäed. Need piirkonnad peaksid saama ühendatud kas sillaga või tunneliga.

Praegu on meil reaalne võimalus saada raha nii staadionipiirkonna kui hüppemägede korrastamiseks. 25 meetri torn ehitatakse 30 meetri mäeks ja selle alla tulevad normaalsed olmeruumid, mis praegu üldse puuduvad. Kõrvale tuleb veel 15 meetri mägi. 10 meetri mägi jääb ka alles ja sealt edasi Seeneriigi poole minna, rajaksime kelgumäe koos tõstukiga. Tulevad kaks puurkaevu ja kunstlumeseadmed. Need projektid on kõik pooleli ja vajavad realiseerimist.

Oleme ju eelmise aasta vabariigi kõige sportlikum vald ja selle aasta Euroopa spordilinn. Selle raames tahame 28-29 august korraldada Elvas rahvusvahelise spordifestivali, kus on spordimess, konverentsid, töötoad. Kuus Lõuna-Eesti maakonda tutvustavad oma tegemisi ja võimalusi. Rahvusvaheline üritus on muidugi ka Rally Estonia. 2024. aasta Tartu kultuuripealinna programmis oleme aktiivselt ka sees. Planeerime ka valla kogukondade spordiüritust, midagi külade (kogukondade) olümpia taolist. Tegelikult peaks tegemist olema aastaringse spordiürituste sarjaga, mis lõpeb 20. augustil suure finaaliga. Muidugi tänavu see ei saa veel täit hoogu sisse seoses igasuguste piirangutega, aga käima me tahame ta lükata. Sel suvel tahame Elvasse tuua ka tänavakorvpalli mänge. Korvpalliliit on ka sellest huvitatud.

Jaanus Lauri arvamuslugu

Elva Elu, jaanuar 2023

Reformierakonna vaikival heakskiidul toimub valla eelarverahadega avalik sahkerdamine ja nende omadele suunamine. Vallavanem Priit Värv ei saa vist enam ise ka aru, millist rolli ta parasjagu täidab – kas ta on vallavanem, hingevaakuva BC Elva spordiklubi juhtliige või ebaõnnestunud ehitusettevõtja, kelle äri kuivas kokku hoolimata sellest, et ta vallalt palju tellimusi sai.

Hale ja piinlik on lugeda vallavanem Värvi eneseõigustusi teemal, kuidas talle pole ju esitatud ühtegi süüdistust ja seega on ta käimasolevas korruptsiooniskandaalis täiesti õige mees. Mis sellest, et oli ise üks otsustajatest, kui Elva vallavalitsus kevadel Värvi maksejõuetule spordiklubile 11 000 eurot tegevustoetust eraldas. Ei tulnud Värv toona selle peale, et äkki peaks ennast iseendale raha otsustamise hääletusest taandama ja ei liigutanud selle peale kõrvaotsa ka Värvi koalitsioonikaaslased Reformierakonnast. Ometi on taoline juhtum kui õpikunäide sellest, kuidas raha eraldamist ei tohi teha.

Kui Värvi makseraskustes BC Elva toetamisel ei tekkinud vallavalitsusel mingeid küsimusi ja rahapuudusest polnud juttugi (sest tegemist on ju vallavanema ettevõtmisega), siis paneme siia kõrvale hiljuti üles kerkinud Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse põhjalaskmise. See sihtasutus on piirkonnas 23 aastat pakkunud loodusharidust. Sihtasutuse hallatava Vapramäe loodusmaja loodusharidusprogrammides ja matkadel osalevad valla lasteaiad ja koolid ülimalt aktiivselt lasteaiaealistest kuni gümnasistideni välja. Kui see tegevus lõpetada, jääb meie noorte keskkonnaharidusse korralik lünk. Ja nüüd on Elva vallavalitsus otsustanud selle sihtasutuse tegevustoetusest ilma jätta- raha lihtsalt polevat.

Tõnu Aigro: BC Elvaga seotud rahaeraldised on märksa kurioossemad ja silmapaistvamad.

Elva Elu 20. detsember 2022 (lõik sellest)

Seoses täna Äripäeva veergudel lahvatanud valla juhtimise skandaaliga, andis Elva Elule ülevaate Elva vallas toimuvatest kriminaalmenetlustest vallavolikogu revisjonikomisjoni liige ning pikaaegne revisjonikomisjoni esimees Tõnu Aigro.

Kas ja kuidas suhestub valla revisjonikomisjon käimasolevate kriminaalasjadega?

Revisjonikomisjoni koosolekul tõstatati teema projekti- ja tegevustoetuste jagamise osas. Nende rahaeraldiste juures hakkasid esmapilgul silma, et 44 000 eurot on eraldatud FC Elvale ja 11 000 BC Elva-le. Esmalt tõmbasid tähelepanu eraldatud summade suurused, kuna varasemalt on summad olnud mu mälu järgi tagasihoidlikumad. Lähemal vaatlemisel selgus, et ilmselt summade suurus siiski peamine küsimus pole, kuid edasi uurides jäi silma kiirelt, et raha eraldamiste otsuste juures on konsensusliku poolthääle andnud kõik vallavalitsuse liikmed. Ka sel ajal BC Elva ja FC Elva juhatusse kuulunud vallavalitsuse liikmed Priit Värv ja Margus Ivask. Revisjonikomisjoni koosolekul viibis ka vallavanem, kes oli veendunud, et on õigustatud tegevusega, revisjonikomisjoni enamus ei nõustunud Värvi sellise seisukohaga.

Seega on vallajuhtide kriminaaluurimise taga revisjonikomisjoni töö?

No, jah, projektirahade kasutamise aruannet nõudis revisjon, misjärel saadi teada, et BC Elva on tegevuse üleüldse lõpetanud. Sealt edasi tekkis küsimus, et kuhu see raha üldse läinud ja kas seda on sihipäraselt kasutatud, aruandeid selle kohta, vaatamata korduvatele küsimistele, seni saadud ei ole. Seega tegi revisjonikomisjoni esimees prokuratuuri taotluse asja uurimiseks.