Peep Jõgi
4.03.1965 – 4.12.2017

  • Eesti üks andekamaid korvpallureid.
  • Kadettide EM kuld 1981.
  • Juunioride EM kuld 1984.
  • NLiidu juunioride MV hõbe 1982 ja pronks 1983.
  • NLiidu karikavõistluste 3. koht 1982.
  • Eesti meistrivõistlustel saanud hõbeda 1991 ning pronksi 1985 ja 1992.
  • Meistersportlane 1981.
  • Suurmeister 1984.

Elukohaks oli Peep Jõgil Peedu ja kooliteed alustas ta Nõo koolis. Edasi läks õppima TSIK-i, mille lõpetas 1983. aastal. Korvpalli hakkas Peep Jõgi mängima juba Tartu korvpallikoolis Harri Russaku õpilasena, jätkas TSIK-is Märt Kermoni juhendamisel. Kalevis sattus ka Jaak Salumetsa käe alla. Teda peeti Eesti läbi aegade üheks andekamaks korvpalluriks, aga kahjuks lahkus suurest spordist napsisõbra mainega.

Mänginud on Jõgi 1981–1984 NSV Liidu noortekoondises, 1981–1983 Kalevi duubelkoosseisus ning 1983–1985 ja 1987 esindusmeeskonnas, Eesti meistrivõistlustel meeskondades Metallist ja Baltika. Pärast mõningaid elulisi probleeme tegi ka mitte just kõige õnnestunuma comeback’i 1990ndate aastate keskel Eesti Korvpalli Meistriliiga meeskonnas KK Baltika.

Peep Jõgi sportlaspikkus oli 202 cm.

Peep Jõgi treeningkaaslane Tiit Teniste on meenutanud Basket.ee-le:

„Peep oli igavene kolge, tulnud Peedult Tartusse, kasvas ta umbes 195 cm täis. Enne tema tulekut olin mina oma 180 sentimeetriga pikim. Alguses oli Peep ikka jube koba, aga muidugi täielik looduslaps. Õnneks sattus treeneriks Russak ning aastaga voolis ta Peebust korvpalluri. Too omandas lennult kõik tõed, õigupoolest nullist. Kiirus oli siis juba olemas, käsi ka. Võib vaid mõelda, mis saanuks siis, kui poiss oleks korvpalli juurde varem tulnud. Peep arenes mehesammul. Ta oli tagasihoidlik, kuid selge on see, et ta võinuks jõuda kaugele (ta ise eitab seda). Mina oma silmaga pole andekamat korvpallurit Eestis näinud, noort Mürkat (Müürseppa) ma ei mäleta. Jõgi luges mängu, tal oli väga hea käsi, paljutki veel. Tema õige koht olnuks vähemalt Euroopas. Või NBAs.“

2007. aastal ajakirja Basket (nr 18, autor Aldo Maksimov) jaoks persooniloo „Tundmatu suurmeister Peep Jõgi“ tegemisel pani rõõmsameelne ekskorvpallur südamele: „Kindlasti on mõtet teha positiivne lugu. Sest ma olen ise eluga rahul. Seda ühest küljest. Teisalt: rahul pole ma aga kunagi, mingis mõttes olen maksimalist. Tahan kogu aeg midagi enamat, teha midagi paremini.“

Lõik persooniloost: „Olen isepäine. Kui mõnel pool on arvatud, et olin väga mõjutatav, siis ennemini olin ikka väga kange, tegin oma tahtmist. Teisi pole kunagi eriti kuulanud. Mis puutub korvpalli, siis ühel hetkel sai mul lihtsalt villand. Vaatan asjale tagantjärele pigem selle pilguga, et see oli väga tore aeg minu elus. Leidsin sõpru ja palju tuttavaid.“