Meelis Zimmermann
- Kahekordne Eesti ja Läti meister teateorienteerumises.
- Kuldmedal rahvusvahelisel Islandi mitmepäevajooksu Ice-O orienteerumisvõistlusel 2017. aastal.
Olen sündinud Tartus 1968. aastal, lõpetanud Tartu 12. Keskkooli ja Tartu Ülikooli. Praegu töötan Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor õppejõuna.
Isa Jüri Zimmermann oli sportlik ja andis oma spordiharrastuse ka lastele. Isa tegeles orienteerumisega ning vedas ka lapsed metsa orienteeruma ja punkte otsima.
Lisaks orienteerumisele olen pikemalt tegelenud ka malega. Male oli nõukogude riigis soositud ja finantseeritud spordiala. Kevadeti ja suviti sai noorukina oldud ja treenitud malelaagrites kuni keskkoolini. Pärast seda ja just ülikoolis sai esmaseks spordialaks ikkagi orienteerumine.
Arvan, et kaalukamad tulemused ja elamused on saavutatud ikkagi juba seenioriklassides (vanem kui 35). Tulemusest on tähtsam protsess. Nime poolest on tähtsaimad võistlused seeniorite jaoks seeniorite maailmameistrivõistlused. Olen osalenud maailmameistrivõistlustel Austraalias, Brasiilias ja Euroopa maades, osa võtnud kaheksast seeniorite maailmameistrivõistlusest: 2003 Halden (Norra), 2004 Asiago (Itaalia), 2006 Wiener Neustadt (Austria), 2008 Marinha Grande (Portugal), 2009 Sydney (Austraalia), 2014 Porto Allegre (Brasiilia), 2016 Tallinn, 2019 Riia. Kui vaadata tulemust, siis on vist kõige kõrgem koht 2016. aastal Eestis toimunud orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlustel Pikasaare mägedes tavarajal saadud 28. koht. Eesti ja Läti meistrivõistlustelt on korjatud medaleid, aga paarikordne meister olen ikka nii Eestis kui Lätis teateorienteerumises.
Tulemused pole tähtsad, vaid võimalus orienteeruda ja võistelda headel ja väga huvitavatel orienteerumismaastikel.
Lahedam elamus orienteerumisradadelt meenub seeniorite maailmameistrivõistlustelt Austraalias, kus orienteerumisradadel hüppasid ringi ka ehmunud kängurud.
Praegu püüan aktiivselt tegeleda spordiga ja spordikorraldamisega. Talviti käin suusaradadel, püüan läbi sõita kõik Estoloppeti vabaklassi suusamaratonid. Suviti üritan ikka osaleda enam- vähem kõikidel orienteerumisvõistlustel ja korraldada vähemalt üks-kaks orienteerumisvõistlust.
Kakskümmend aastat olen tegelenud ka orienteerumise kaardijoonistaja-rajameistritööga. Olen kaardistanud erinevaid orienteerumismaastikke enamasti Lõuna-Eestis – Tartumaal, aga samuti mõningaid huvitavaid maastikke ka Läänemaal ja Hiiumaal. Kaardistamine annab võimaluse tutvuda haruldaste ja omalaadsete maastikega, näiteks Läänemaal olen kaardistanud laugasterohket Marimetsa raba ja Dirhami kaldaäärt, Hiiumaal Eestimaa suurimat liivikut – Kaibaldi liivikut. Kaardijoonistamine aitab oluliselt juurde orienteerumissporti tehes ja sellega on seotud ka rajameistri töö. Kaardijoonistajana tean kõige paremini antud maastikku ja see võimaldab maastikule konstrueerida parima ja huvitavama võistlusvariandi. Nii et kahekümneaastasele kaardijoonistamisele on lisandunud ka kakskümmend aastat aastat rajameistritööd.
Elva sporditegevusi ma väga ei jälgi. Elvas kahjuks orienteerumisega eriti ei tegeleta, kuigi võimalused – head maastikud on olemas.
