Martin Thomson

Olen teinud õiged valikud

Olen sündinud 19. oktoobril 1996. aastal. Üles olen kasvanud Elva linnas ning mul oli väga tore lapsepõlv. Kuna minu ema on kergejõustikutreener ja kehalise kasvatuse õpetaja, siis saan öelda, et kasvasin üles staadionil ja spordisaalis. Trennides oli alati väga lõbus ning trennilapsed tegelesid minuga palju. Sain kaasas käia paljudel erinevatel võistlustel üle Eesti ning olin juba lasteaias spordipisikuga nakatunud.

Elva on tore koht, kus üles kasvada – suviti saab järvedes ujuda, männimetsas mustikaid korjata ning palju looduse keskel aega veeta. Lisaks Elvale veetsin tihti aega Tõrvas, kus elas minu vanaema, seal on samuti ilusad järved ning mõnus suviti puhata. Seega võin öelda, et lisaks sportimisele mäletan lapsepõlvest kõige rohkem rannas käimist ning ujumist.

Aastal 2004. alustasin õpinguid Elva Gümnaasiumis, kus lõpetasin 9. klassi ja seejärel jätkusid õpingud Nõo Reaalgümnaasiumis. Olen alati olnud tubli õpilane ning lisaks spordivõistlustele osalenud ka paljudel olümpiaadidel. Lemmikaineteks olid mul kehaline kasvatus ning matemaatika. Kaheksandas klassis õnnestus mul tulla ka Tartumaa matemaatikaolümpiaadi võitjaks.

Esimeses klassis Tartu Tammekasse

Spordi mõttes möödusid kooliaastad nii jalgpalli kui kergejõustiku lainel. Kergejõustikuvõistlustelt on eredalt meeles TV10 Olümpiastarti 60m jooksus saavutatud viies koht. Kohal olid kõik Eesti parimad jooksjad ning esimese viie hulka jõudsid tookord lausa kolm Elva poissi.

Juba lasteaias tegelesin ka Elva jalgpalliklubis jalgpalli mängimisega ning esimeses klassis suundusin FC Elvast jalgpalli mängima Tartu Tammekasse. Meil oli väga hea võistkond ning käisime paljudel võistlusreisidel Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes, Lätis ja Venemaal. Lisaks õnnestus meil Eesti noorte meistrivõistlustel võita neljal korral hõbemedalid. Huvitav on fakt, et ei olnud ühte kindlat tiimi, kes meist parem oleks olnud, vaid igal korral tuli meistriks erinev meeskond. Kõige napimalt jäime Eesti Meistritiitlist ilma aastal 2011, kui vajasime viimasest mängust võitu. Vastased said teise poolaja alguses punase kaardi ning meie mäng sujus hästi ning kolm minutit enne mängu lõppu juhtisime 4:1. Mina olin selleks ajaks välja vahetatud, kui hakkas juhtuma midagi ootamatut. Kolme minutiga suutsid üks mees vähemuses mänginud vastased lüüa meile kolm väravat. Viimase löögi järel kõlas lõpuvile ning pidimegi meistritiitlist suu puhtaks pühkima.

Juba lapseeast iga päev spordis

Tänu oma perele olen sünnist saadik spordiga seotud olnud. Kogu oma teadliku elu, mida mäletan, on mind ümbritsenud sport. Lapsepõlves veetsin väga palju aega staadionil ning kokkupuuted spordiga olid igapäevased. Minu ema on kergejõustikutreener ning endine Eesti parim kõrgushüppaja, seega oli minu esimene kokkupuude spordialadest just kergejõustikuga. Kõrgushüpe minu lemmik ei olnud, rohkem meeldis jooksmine ja kaugushüpe. Lasteaias asusin lisaks kergejõustikule mängima ka jalgpalli, millest sai minu suurim kirg. Minu ema on siiani minu suurim fänn. Ta on alati staadionil kohal, kui mina mängimas olen. Hakkasin juba esimeses klassis iganädalaselt Tartus trennis käima ning ema oli alati toeks. Ta on panustanud palju, et saaksin oma lemmikalaga võimalikult hästi tegeleda.

Lisaks emale on ka minu isa spordiinimene. Ta töötab spordipsühholoogina ning on endine käsipalli Eesti koondislane. Isaga koos olid traditsiooniks jalgrattamatkad, mida võtsime ette Tapa linna ümbruses, kus elas minu vanaema.

Jalgpall oli õige valik

Alustasin kergejõustikutrennides emaga kaasas käies, kuid väga varakult leidsin juba ka jalgpalli. Teatud vanuseni oli võimalik mõlemat ala korraga teha, kuid siis tuli otsustada, millele rohkem rõhku panna. Valisin jalgpalli, kuna Tartus oli mul tore ja edukas meeskond. Olime üks Baltikumi parimaid võistkondi ning saavutasime palju võite turniiridel Eestis, Lätis ja Soomes. Arvan, et jalgpalli kasuks otsustamine oli õige valik, kuna mulle meeldib meeskonnasport ning ühiselt kindla eesmärgi nimel töötamine.

Arvan, et FC Elva meeskonnas mängimine on väga eriline, kuna siin on alati palju rahvast mänge vaatamas. Rekordpublik, mille ees Elvas mänginud olen, on lausa 899 inimest, mis on Elva taolise väikelinna kohta uhke number. Elvas mängides võib alati kindel olla, et sõbrad ja tuttavad on platsi ääres kaasa elamas ning see annab väga palju jõudu, et väljakul endast kõik anda. Kogukond ja kaasaelajad on number üks asi, millest alati räägin, kui FC Elvat kellelegi tutvustama peaks. Meil on tõesti tore ja kokkuhoidev kogukond ning nende ees on alati väga uhke tunne mängida. Publik on jalgpallimängu juures sama oluline kui võistkonnad ise ning seega hindan kaasaelajate rolli kõrgelt.

Kriitikaga toimetulek ei ole probleem, pigem mõjub see motiveerivalt ning annab lisajõudu, et teistele tõestada, milleks võimeline olen. Kiitust ei ole kunagi liiga palju ning usun, et see mõjub alati hästi. Üritan väljakul ise alati teiste häid õnnestumisi tunnustada ning seeläbi tiimivaimu üleval hoida.

Eeskujudeks jalgpalllis on mul jalgpalliklubis FC Elva Veiko Kütt, Eestis Ragnar Klavan, Maailmas Ronaldinho.

Eesmärk Premium Liiga ja Euroopa Mängud

Kõige kaalukamaks tulemuseks enda sportlaskarjääris loeksin BSC Copenhageni rannajalgpalli võistkonnaga saavutatud 6. kohta Euroopas. Euro Winners Cup nime kandev võistlus on võrreldav tavajalgpalli Meistrite Liigaga, kuna seal osalevad iga riigi meistrid. Kohal oli 32 Euroopa parimat tiimi ning meil õnnestus jõuda kõrgele kuuendale kohale.

Lisaks tooksin välja ka FC Elvaga Premium Liiga üleminekumängudele jõudmise, U19 Eesti koondise esindamise jalgpallis ning rannajalgpalli Eesti koondisesse pääsemise.

Üheks eesmärgiks olen endale seadnud FC Elvaga Premium Liigas ehk Eesti kõrgeimal tasemel mängimise. Umbes kümme aastat on mul jäänud veel jalgpalli mängida, seega saab põnev olema näha, kas see eesmärk saab täidetud või mitte. Teiseks eesmärgiks on rannajalgpalli Eesti koondisega Euroopa Mängudele pääsemine. Tiitlivõistlustel osalemine on alati midagi erilist.

Jalgpallis on väga tihe konkurents ning väikesest Eestist maailma tippklubidesse jõudmine on väga keeruline. Olen väga õnnelik, et otsustasin seada õpingud esikohale ning samaaegselt sporditegemist jätkata. Kui oleksin keskendunud ainult spordile oleksid võinud olla sportlikud tulemused küll paremad, kuid kannatanud oleks kõik muu. Kui oleksin keskendunud aga ainult õpingutele oleks jäänud saavutamata sportlik areng. Seega tunnen, et olen teinud õiged valikud.

Karjäärivalik – spordijuht

Kuna olen terve elu olnud seotud spordiga, siis asusin pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima Taanis spordijuhtimist. On üsna loogiline, et selles valdkonnas tööle asusin ning spordijuhina töötamine ongi minu karjäärivalik. Sellel aastal läbisin ka Eesti Olümpiakomitee Spordijuht 2.0 koolitusprogrammi ning sain kinnitust, et valitud suund on just see, millega tulevikus tegeleda tahan.

Hetkel elan Kopenhaagenis, tegelen aktiivselt spordiga ning omandan magistrikraadi sporditurismi erialal. Minu elukaaslane on tippsportlane, kes treenib praktiliselt kaks korda päevas, lisaks sellele teen ka ise viis-kuus korda nädalas trenni ning seega näen, et ühist aega väga palju ei jäägi. Võib öelda, et terve aasta jooksul kokku viibib pool ajast üks meist välismaal võistlustel ning seega peame ülejäänud aega väga hästi planeerima, et ühiselt tegevusi ette võtta. Pere loomiseni pole me veel jõudnud ja eks tulevik näitab, millised muutused see toob. Siiski usun, et kui midagi väga tahta on kõik võimalik ning lisaks kestab sportlaskarjäär ainult väikese osa meie elust.

Töötades praegu ka Sihtasutuses Elva Kultuur ja Sport andsin enda panuse, et Elvast sai Euroopa parim spordilinn 2021 ning et suutsime kogukonnaga koos aasta jooksul koguda miljoni aktiivselt liigutud kilomeetrit. Olin ka Elvas toimunud Eesti Liikumis- ja Spordifestivali projektijuht.

Korraldajana liikumis- ja spordifestivalil

Kuna Eesti Liikumis- ja Spordifestivali näol oli tegu kogu Baltikumis esmakordselt toimuva üritusega, siis polnud organiseerimisel kellegi teise käest õppust võtta ning kõige raskem oli kogu kontseptsiooni kokkupanek. Mõtteid oli väga palju ning tuli otsustada, mida teha ja mida mitte. Peamine korraldustiim oli ainult seitsme liikmeline ning seega oli pidevalt kõigil väga palju ülesandeid, millega korraga tegeleda.

Festivalil oli heameel sellest et nädalavahetusel oli kogu Elva linn täis liikuvaid ning füüsiliselt aktiivseid inimesi. Iga nurga peal toimus mõni põnev sportlik tegevus ning kahe päeva jooksul oli inimestel võimalik tutvuda 35 erineva spordialaga. Sündmuse toimumist toetas ka päikeseline ilm, mis motiveeris inimesi toast välja tulema. Toreda üllatusena oli Elvas näha olümpiavõitjaid Gerd Kanterit ja Erika Salumäed ning paljusid teisi olümpiasportlasi, kes olid tulnud festivalimelust osa saama.

Korraldajana oli mul vaja tegeleda kõikide jooksvate probleemidega ning kahe päeva jooksul vaba hetke mõne festivali osa nautimiseks praktiliselt ei tekkinudki. Lugesin kokku, et laupäeva hommikul esimese nelja tunniga olin pidanud 180 telefonikõnet ja kõige pikem paus ilma telefonita rääkimata oli viis minutit. Edasi läks natuke rahulikumaks, kuid kahjuks üritusi nautida mul siiski võimalik polnud. Osa sain võtta pühapäeval toimunud spordikonverentsist, kus olid arutusel väga põnevad teemad, samuti osalesin Eesti Olümpiakommitee korraldatud Spordijuht 2.0 kovisioonil, kuhu olid kohale tulnud erinevad spordijuhid üle kogu Eesti, et arutada põletavaid teemasid Eesti spordis. 

Saime edaspidiseks palju uusi mõtteid, kuna üritust esimest korda tehes oli palju asju, millega ei osanud enne festivali toimumist arvestada. Seda, mida paremini teha on palju ning kindlasti on järgmisteks kordadeks varuks nii mõnigi üllatus.

Kindlasti toimub festival Elvas 2024 aastal Eesti Liikumis- ja Heaolufestivali nime all ning tegu on ka osaga TARTU 2024 Kultuuripealinn programmist. Järgmise aasta osas läbirääkimised käivad, kas festival toimub mõnes teises Lõuna-Eesti linnas või saabki sellest iga kahe aasta tagant toimuv üritus.

Elva – hea koht sporditurismiks

Noortele soovitaksin, et tuleb nautida seda, mida teed. Sport ei ole ainult võitmine ja lõbu, nagu kõrvaltvaatajale tihti tundub, vaid tuleb palju iseseisvalt vaeva näha. Iga saavutuse taga on kõva pingutus ning oluline on õppida nautima just seda rasket tööd, siis jõuab ka tulemuseni.

Vanematele soovitaksin, et igaüks leiaks endale meelepärase sportliku ajaviite. Minu arvates on liikumine ja aktiivne eluviis elus üks olulisemaid asju, mis aitab püsida tervena. Ilma terviseta kannatab ka kõik muu, seega pole vahet, millisel elualal tegutsed, tuleb olla füüsiliselt aktiivne, et olla õnnelik ja edukas.

Jälgin Elva spordialade käekäiku pidevalt ja julgen öelda, et Elva on parim linn sportimiseks. Sporditurism on see, mida tuleb Elvas edendada. Euroopa parim spordilinn 2021 on auga väljateenitud tiitel ning see on kiitus kõigile, kes Elvas sporti panustavad. Kirglikke inimesi ning edukaid sportlasi on siin piirkonnas palju ning tulevikku vaadates on mul kindel tunne. Usun, et kohalikud sporditingimused lähevad aasta- aastalt veelgi paremaks ning meie piirkonnast kasvab üles uusi Erika Salumäesid ja Martin Järveojasid. Lisaks saab siin toimuma palju põnevaid spordiüritusi nii kohalikke kui ka rahvusvahelise haardega.