Marleen Riisaar
- Eesti meister B vanuseklassis 2018. ja kahekordne meister 2019. aastal.
- Kahekordne Eesti noortemeister ja Eesti karikavõitja 2020.aastal.
- Eesti noortemeister ja Baltimaade meister ning EM individuaalselt 21. ja võistkondlikult 7. koht 2021. aastal.
- Eesti Karikavõistlustel lamades harjutuses esikoht ja standardharjutuses kolmas koht; Baltimaade meister, kahekordne Eesti meister 2022. aastal.
- EM individuaalselt 26. ja võistkondlikult 6. koht ning MM individuaalselt 33. ja 53. koht, võistkondlikult 12. koht 2022. aastal.
- Juunioride MM Peruus 2022. aastal individuaalselt 18. koht, võistkondlikult 4. koht.
Eesmärgiks vähemalt üks Eesti juunioride rekord
Sündisin 23. jaanuaril 2003. aastal. Minu esimeseks kodulinnaks oli Otepää. Praegu elan Elva lähedal ning siin olen elanud nii kaua, kui mäletan.
Kooliteed alustasin 2010. aastal Elva Gümnaasiumis, esimene õpetaja oli Anne Koppel. Gümnaasiumis käisin Tartu Tamme Gümnaasiumi IT õppesuunas ning nüüd õpin Tallinna Tehnikaülikoolis.
Minu esimeseks trenniks oli juba lasteaias käies judo. Algklassides käisin paar aastat tennise trennis ja tegelesin neli aastat ka laskesuusatamisega. Laskmise juurde jõudsin 10-aastasena. Mu vanemad olid juba mitmeid aastaid osalenud Elva laskespordinädalal, kus on igal soovijal võimalus ennast laskmises proovile panna. Seal puutusingi esimest korda elus laskmisega kokku. Elva Laskespordiklubi treener Karl Kontor vaatas minu lastud tulemusi ning kutsus mind treeningutele. Sügisel otsustasingi trenni minna ning nüüd olen tegelenud laskmisega juba üheksa aastat.
Rõõmustame iga saavutuse üle
Vanemad on mind laskmise juures alati toetanud. Nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. Võistlustele minnes soovitakse alati edu. Kui on võimalus, jälgivad nad tulemusi reaalajas kodust läbi interneti. Suvel Elvas toimuvaid võistlusi on nad sageli ka kohapeal vaatamas käinud. Olen vanematelt alati toetust saanud vajaliku laskmisvarustuse jaoks.
Minu suurimad toetajad on ka trennikaaslased. Meil on trennisiseselt väga toetav õhkkond. Kõik saavad üksteisega hästi läbi ning paljud suhtlevad omavahel ka väljaspool treeninguid. Ma arvan, et treenerite oskus märgata õpilase igapäevaelu ja elada kaasa talle igas olukorras on sportlase edu jaoks väga tähtis. Minu treenerid on alati leidnud minu jaoks aega.
Meie klubis „halba kriitikat“ pole. Kriitika on abistava mõjuga ja edasiviiv. Pärast ebaõnnestunud võistlusi arutame treeneri või trennikaaslastega nõrgad kohad üle. Analüüsime, kuidas asendit parandada, lasketihedust korrigeerida või võistluspingega toime tulla. Kui kellelgi läheb võistlustel hästi, on kõik klubi liikmed väga toetavad.
Mõnikord tekib olukordi, kus konkureerime klubikaaslastega omavahel. Need on eriti huvitavad. Kui finaali satub korraga mitu klubikaaslast, tekib meie vahele lõbusaks eesmärgiks üksteisele ära teha. 2022. aasta Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel hoidsime kõik pöidlaid, et finaali saaksid mõlemad meie klubi naiste võistkonnad. Kahjuks nii ei läinud, sai vaid üks. Meie võistkond võitis finaali, kuid finaal oleks olnud meie jaoks põnevam, kui oleksime saanud seal omavahel konkureerida. Minu arvates lisab kerge ning sõbralik klubisisene konkurents spordile palju põnevust. Soovime alati üksteisele parimat, kuid omadele ära tegemine on nagu kirss tordil.
Laskmine on ala, kus peab suutma keskenduda. Ma suudan tulejoonele asudes segavad faktorid välja lülitada. Mulle ei valmista raskusi võistlussituatsioonis rahulikuks jääda. Need omadused tulevad mulle võistluste ajal ja eriti finaalis kasuks, kuna laskmise ajal võib pabistamisest tingitud tugev pulss püssi liikuma panna.
Tuleb osata jagada aega trenni ja kooli vahel
Kuigi olen mitmekordne Eesti meister, ei pea ma neid oma suurimateks saavutusteks. Eriti olen rahule jäänud Eesti Karikavõistlustega, kus olen naiste arvestuses kahel korral võitjaks tulnud. Kõige ägedam oli mu jaoks 2021. aastal Peruus juunioride maailmameistrivõistlustel võistkondlikult saavutatud neljas koht. Need olid mu esimesed maailmameistrivõistlused ning ma ei osanud ette kujutadagi, et meie võistkonnal võiks seal nii hästi minna.
Sel hooajal võistlen viimast aastat juunioride klassis. Minu eesmärgiks on seal Eesti rekord lasta. Et olla hea õpilane ja samas ka edukas sportlane, tuleb osata jagada aega trenni ja kooli vahel.
Mul on tulnud ette olukordi, kus suure koolikoormuse tõttu olen pidanud spordi tahaplaanile jätma. Näiteks 2022. aastal Kairos maailmameistrivõistlustel käies jäi mul koolis kaks nädalat vahele. Võlgnevuste likvideerimiseks pidin vahele jätma Poolas toimuvad õhupüssi võistlused, mis on mu ühed lemmikud ning kuhu tahtsin väga minna.
Noorena on aega mitmete spordialade vahel katsetada. Mida laiem on kokkupuude erinevate treeningvõimalustega, seda tõenäolisemalt leitakse ala, kus ollakse tugev. Kuna Elvas on sportimiseks head võimalused, julgustan noori tutvuma võimalikult paljude valikutega.
Marleen Riisaar tuli uue riikliku rekordiga Eesti juunioride meistriks
25.-26. mail 2024 toimusid Männikul Eesti juunioride meistrivõistlused tulirelvadest laskmises. Elva laskesportlaste saagiks kujunes sel korral kaks individuaalset medalit, kaks võistkondlikku medalit ja kaks rekordit!
Elva laskesportlastele oli taaskord edukas nädalavahetusel, kui asuti Männiku lasketiiru tulejoonele Eesti juunioride meistrivõistlustel tulirelvadest laskmises. Võistluste kavas olid kõik traditsioonilised tulirelvade harjutused, Elva laskesportlastele osutusid kõige edukamateks mõlemad püssiharjutused, 60 lasku lamades ja kolme asendi standardharjutus ning standardpüstoli ja spordipüstoli harjutused.
Kolme asendi standardharjutuses, kus tuleb lasta 20 lasku põlvelt, lamades ja püsti asenditest, jõudis Marleen Riisaar põhiharjutuse tulemusega, 577 silmaga, teisena finaali. Marleeni raudkindlad närvid ei vedanud teda alt ka seekord ning tal õnnestus uue Eesti neidude rekordiga, 454,2 silmaga, võita taaskord Eesti meistritiitel! Marleenile oli see võistlus ka Euroopa MV peaprooviks, sest juba 1. juunil asub ta standardharjutuse tulejoonele Osijekis, Horvaatias!
Meie teised püssineiud, Nathalie Lessing ja Kristina Mölder võistlesid ka tublilt ning koos õnnestus neil võita nii standardharjutuse kui ka lamades harjutuse võistkondlikus arvestuses hõbemedalid! See näitab, et Elva neidude võistkond on tugev ja suuteline pakkuma tugevaid tulemusi kõigis harjutustes. Isegi siis, kui ideaalse individuaalse tulemuse võib rikkuda mõnel päeval ka ebakorrapärane elektrooniline märk.
Ka meie noored püstolitüdrukud jätkavad oma head hooaega. Lisell Väljak võitis standardpüstolis 527 silmaga hõbeda ja spordipüstolis, kus tema kvalfikatsioonitulemuseks kujunes 555 silma ja finaalitulemuseks 12 tabamuset, pronksmedali. Marta Mia Mändma saavutas uue isikliku rekordiga standardpüstolis 486 silmaga tugeva 7. koha ja spordipüstolis 519 silmaga 10. koha. Nende tulemused annavad meie treeneritele ja klubile laiemalt indu juurde ja kinnitavad veelgi meile juba teadaolevat fakti meie noorte püstolitüdrukute suurest potentsiaalist.
