Markus Lokk. Foto: erakogu

Markus Lokk

  • FC Elva esindusmeeskonna kapten 2021. aastast.
  • Mänginud Eesti U16 koondises neli mängu, U17 koondises seitse mängu, U18 koondises ühe mängu ja U19 koondises 18 mängu, 1 värav.

Terve elu on keerelnud ümber jalgpalli

Olen sündinud aastal 1999 ja üles kasvanud Nõo alevikus, kus olen ka siiamaani suurema osa oma elust elanud. Käisin siin lasteaias ja osa oma kooliteest. Minu lapsepõlv on olnud tore ja meeldejääv. Minu perekond on mulle alati toeks olnud kõikides minu tegemistes ning usun, et mind on hästi kasvatatud, olen oma perekonnale väga tänulik oma lapsepõlve eest. Samuti olen leidnud endale väga suurepärased sõbrad, kellega oleme tuttavaks saanud juba lasteaias.

Kooliteed alustasin Nõo Põhikoolis. Selle aja tegi meeldejäävaks see, et õppima asusin koos oma heade sõpradega lasteaiast, kuna saime väga hästi omavahel läbi siis oli ka koolitee selle võrra lihtsam.

Jalgpallitreeningute tõttu võtsime 8.klassis poolelt õppeaastalt koos perega vastu otsuse, et jätkan oma kooliteed Tallinnas ning liitusin FC Levadiaga. Gümnaasiumi lõpetasin Tallinnas ning hetkel õpin kolmandat aastat ülikoolis.

Jalgpallitrenn oli esimene ja kohe õige

Sport on mulle juba lapsest saati väga meeldinud. Minu isa mängis võrkpalli ning mulle meeldis temaga trennis ja võistlustel kaasas käia ja võrkpalli järel joosta. Jalgpallitrenni läksin viieaastaselt. Minu sõbra isa oli tol ajal jalgpallitreener, ta kutsus meid trenni, ja nii me sõpradega trenni läksimegi. Spordiga seotud kindlaid peretraditsioone meil ei ole, aga suuri spordisündmuseid vaatame tavaliselt koos.

Spordiala valik oli minu puhul kohe õige. Esimesena läksingi jalgpallitrenni ja see hakkas mulle kohe väga meeldima. Kooli ajal proovisin ka mitmeid teisi spordialasid nagu näiteks korvpall, sulgpall, judo, aga lõpuks jäin ikkagi alati jalgpalli juurde.

FC Elvas alustasin oma jalgpalluri teekonda aastal 2004. Aastal 2014. liikusin Tallinnasse ning asusin mängima Tallinna FC Levadia U-17 võistkonnas. Aastal 2017 tulin tagasi ning mängisin kaks hooaega Tartu JK Tammeka võistkonnas. 2018. aasta lõpus tegin otsuse liituda FC Elva esindusmeeskonnaga.

FC Elva kapten sai minust 2021. aasta hooaja alguses, kui klubi võtmemängijad ja eelmised kaptenid otsustasid esindusmeeskonna eest mängimise lõpetada. Peatreeneri otsuse tõttu sai järgmine kapten minust. Õnneks on 2022. aasta hooajast eelmised kaptenid ja võtmemängijad Jürgen Kuresoo ja Veiko Kütt tagasi esindusmeeskonnas.

Sellele rollile ma ise eraldi tähelepanu ei pööra, meil on mitmeid väljapaistvaid mängijaid, kes oskavad “tavapärast kapteni rolli” enda peale võtta nii väljakul, riietusruumis kui ka treeningutel ehk meie klubis on kapteni roll minu arvates pisut teistsugune. Mina isiklikult üritan lihtsalt võistkonnale võimalikult palju kasulik olla nii kuidas oskan ja väljakul palju infot jagada, loodan, et sellest on kasu ja see teeb teistel mängimise lihtsamaks.

Arvan, et klubi tulevikust ja eesmärkidest rääkimiseks ei ole mina kõige sobivam inimene. Omalt poolt võin öelda, et esindusmeeskonna liikmena on meie eesmärk kindlasti mängida head jalgpalli ja iga päev saada paremaks, pakkuda meie toetajatele häid emotsioone ning kindlasti on meie eesmärk minna igat mängu võitma. Meil on esindusmeeskonnas väga tore ja ühtehoidev punt, kellega on alati meeldiv koos trenni ja mängudele minna.

Pere ja kogukonna roll on väga oluline

Minu perekond on mänginud minu sportlaskarjääris väga suurt rolli ja võin öelda, et tänu neile see sellisel kujul üldse võimalik ongi olnud. Juba esimestest võistlustest alates on mu perekond mulle igal võimalusel platsi kõrval toeks olnud. Mind õpetanud, julgustanud ja vajadusel suunanud. Nemad ongi olnud minu suurimad kaasaelajad.

Tänu neile sai võimalikuks ka minu kolimine Tallinnasse ja liitumine FC Levadiaga. Võin julgelt öelda, et minu perekonna roll on tohutult suur ja olen neile väga tänulik.

Suuremat kogukonna tuge sain esmakordselt tunda FC Levadias, kui meie 1999. aastal sündinud võistkonna lapsevanemad käisid meid peaaegu kõikidel mängudel toetamas ja kaasa elamas nii ergutuste kui ka lauluviisidega, mis andis tervele meie võistkonnale väga palju juurde.

Kui asusin mängima FC Elva esindusmeeskonda, siis üks väga meeldejääv osa sellest ongi FC Elva kogukond ja kaasaelajad. Platsi ääres on igal kodumängul sadu inimesi, kes tulevad vaatama meie mänge ja elavad meile häälekalt kaasa. Isegi võõrsil mängudel on meie fännid tihtipeale kohal meile kaasaelamas. FC Elva fännid on terve võistkonna jaoks väga oluline osa ja see on ka üks suur põhjus, miks me jalgpalli mängime — et pakkuda häid emotsioone fännidele — pärast võidumängu näha rõõmsaid kaasaelajaid, kuulda häid sõnu mängu kohta või julgustavaid sõnu kui mäng mitte nii hästi välja ei tulnud. Oleme kogu võistkonnaga väga tänulikud, et nii palju inimesi käib meile kaasa elamas ja meid toetamas iga ilmaga. See teeb südame soojaks. Aitäh teile kõigile, kes te toetate meid, nii väljaku kõrvalt kui ka teleekraani vahendusel.

Kriitika ja kiitus ning kogemused noortekoondisest

Kiituse ja kriitika mõju on minu puhul päris suur asi. Olen jalgpalli alaselt ja ka üldse üpris enesekriitiline inimene. Olen seda meelt, et alati saab kõike teha veel paremini. Usun et see suhtumine on hea, et oleks kuhu poole pürgida aga minu puhul võib-olla tõmbas see mind pigem mingites olukordades tagasi ning oleks võinud mingite asjadega rohkem rahul olla enda puhul. Sellega näen tänase päevani vaeva.

Kriitikaga tulen nüüd juba toime paremini, nooremana võtsin väga palju otsese kriitikana just minu suhtes – eriti just jalgpalli suhtes – tänapäeval suudan seda infot paremini filtreerida, võtan olulisema ja ausa kriitika omaks, üritan sellega, et saada paremaks ning kui tunnen, et kriitika ei ole aus ja ei pea paika, siis see läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Usun ka, et närvisüsteemiga on mul alati asjad korras olnud, olen üpriski rahulik inimene.

Eeskujusid otseselt mul spordis ei ole, on lihtsalt palju sportlasi, kelle käekäiku ma jälgin ja kellele väga kaasa elan, nii jalgpallis kui ka teistel spordialadel.

Oma kõige kaalukamateks tulemusteks sportlaskarjääris pean noorteklassides võidetud liigatiitlit FC Levadiaga, see on eriline just seetõttu, et see on siiani minu ainukene võidetud liigatiitel. Kõiki oma mänge Eesti U15-U19 noortekoondistes, mis jäävad mulle alatiseks meelde ja see on olnud kirjeldamatult suur au. Kõik EM-valiksarja mängud, turniirid ja sõpruskohtumised olid väga heaks kogemuseks ning andsid mulle palju juurde. Kindlasti on meeldejääv ka debüüt Eesti Meistriliigas JK Tammeka eest.

Kõik on olnud minu enda teha

Peaaegu terve minu elu on kõik keerlenud ümber jalgpalli. Mängin jalgpalli siiani, kuna see pakub mulle nii palju head emotsiooni. Sellise võistkonnaga nagu meil on hetkel esindusmeeskonnas, on rõõm jalgpalli mängida. Esiliiga tasemel mängimiseks läheb väga palju aega jalgpallile, üldjuhul viis treeningut ja üks mäng nädala jooksul. Jalgpalli kõrvalt õpin ka ülikoolis ja töötan Tartus ühes IT ettevõttes.

Arvan, et kui oleksin mingitel hetkedel mingeid valikuid teisiti teinud, siis oleksin võib-olla teistsugusel rajal, aga olen hetkel rahul ega kahetse otsuseid, mis ma olen teinud. On kindlasti valikuid, mida oleksin saanud teisiti teha, aga keegi ei tea, mis sellisel juhul oleks võinud saada ja kuidas asjad oleksid läinud. Midagi mul hetkel kripeldama ei ole jäänud ja arvan, et olen oma spordis tehtud valikutega rahul, sest need on ju olnud minu enda teadlikud otsused ehk kõik on olnud minu enda teha.

Spordis on seltskond oluline

Ma arvan, et kõige tähtsam on sporti nautida, see peaks esmajoones tekitama head emotsiooni ja enesetunnet. Soovitan proovida erinevaid spordialasid, et leida just see, mis sulle kõige rohkem rõõmu pakub ja kindlasti võib neid spordialasid olla rohkem kui üks. Teine soovitus, mida oskaksin anda, on võimalusel teha sporti koos inimestega, kelle seltskonda naudid, see annab veel rohkem head emotsiooni.

Tegemist ei pea olema just mõne meeskonnaspordiga, saab ka minna näiteks ühes seltskonnas jooksma, suusatama jne. Lühidalt kokkuvõttes soovitan teha sporti koos hea seltskonnaga ja katsetada ning leida spordiala, mis meeldib ja seeläbi pakub ka head emotsiooni.

Elva spordialade käekäiku ma eraldi ei jälgi, pigem jälgin sporti just tervikuna. Arvan, et Elva on suurepärane linn spordi tegemiseks. Siin on juba praegu olemas palju erinevaid võimalusi sportimiseks ning kindlasti on Elva linnal tohutu potentsiaal olla veelgi parem koht sporditegemiseks. Palju häid tingimusi ja eeldusi on linnal juba olemas. Mina arvan, et tähtis on meie spordiväljakud hoida heas korras, neid võimalusel täiendada ja arendada, et pakkuda veelgi paremaid tingimusi. Lisaks saaks luua kõrvale uusi spordirajatisi ja -väljakuid ning seeläbi ka erinevaid võimalusi harrastada veelgi rohkem spordialasid heades tingimustes.