Maris Järveoja

Spordis on tähtis hea enesetunne ja tervis

Sündisin 17. mail 1985. aastal Tartus ja olen põline elvakas. Pärast Elva Gümnaasiumi lõpetamist 2004. aastal läksin õppima Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda kehalise kasvatuse ja spordi erialale.

Trennis enda lõbuks

Esimesed kokkupuuted spordiga olid 1994. aastal, kui Elvasse tuli spordijuhiks Evald Jegorov, kes hakkas andma ka kergejõustiku treeninguid. Otsustasime koos klassiõdedega osaleda proovitrennis ja sinna kergejõustikutrenni me ka jäime. See spordiala hakkas kohe algusest peale meeldima, kuna kergejõustik on väga mitmekülgne spordivaldkond ja siin saab proovida erinevaid alasid. Evald Jegorov oli väga huvitav ja õpetlik inimene ning korraldas meeldejäävaid treeninglaagreid. Tema treeneritöö võttis 1997. aastal üle Margit Aidla, kes oskas treeningud teha väga huvitavaks ja lõbusaks. Margit on treeninud ka olümpiavõitjaid, olnud Eesti koondise treener ja õppejõud Tartu Ülikoolis – tema on olnud minu sporditeel suureks eeskujuks ja mõjutajaks.

Eeskujudeks olid ja on tänaseni mul isa Toomas, kes on alati toetanud ja käinud võistlustel kaasas ning vend Martin, kes on öelnud need õpetlikud sõnad, et kui tahta, siis on kõik võimalik.

Trennis käisin enda lõbuks, et leida uusi sõpru ja aega veeta. Võistelda mulle väga meeldis, kuid suuri eesmärke ma ei püstitanud.

Elus ei saa/ei tohi kripeldama jääda midagi, kõik mis on tulnud/olnud on millekski hea. Ja kui ei olnud hea, siis vigadest õpitakse.

Rekord sündis tänu isale

Lemmikaladeks olid ja on tänaseni mul kuulitõuge, milles minu rekord on 10.34 ning 60m jooks.

Meeldisid väga ka kaugushüpe ja erinevad jooksudistantsid. Minu mäletamistmööda oli mu päris esimene suurem võistlus just jooksus – Tartu maakonna murdmaajooks, kus saavutasin 300 m distantsil esimese koha. Koolis ma siis veel ei käinud. Trenniajast on meelde jäänud väga magus esmakordne võit maakonna meistrivõistlustel 500 m jooksus. Kuulitõukes olin maakonnas tihti esikolmikus, Eesti meistrivõistluste parim tulemus on kuues koht. Minu rekord kuulitõukes sündis suuresti tänu minu isale. Olin maakonna kergejõustiku sisevõistlusel just viimasele katsele suundumas, kui nägin isa saali sisenemas. See andis mulle nii palju jõudu ja tuge, et kuul lendas enneolematult kaugele.

On ka äpardusi ette tulnud. Üks neist juhtus maakonnavõistlusel Ülenurmel, kui jooksuvõistlusel tuli naelik jalast ära. Jooksin distantsi lühe naelikuga ikkagi lõpuni ning saavutasin lõpuks teise koha.

Kõik, mis huvitav, tuleb järele proovida

Kuna olen väga uudishimulik ja pean ikka kõik asjad järele proovima, osalesin 2006. aastal Peeter Aani korraldatud Lõuna-Eesti Vägilase ja Tugevaima Naise võistlusel. Sellel võistlusel osalemine tuli niiöelda käigupealt. Töötasin tookord Elva Spordiliidu jõusaalis ja seal treeneriametis olnud Peeter Aan valmistas ette Elva päevade raames Lõuna-Eesti Vägilase võistlust. Ütlesin talle niisama naljatades, et tulen ka võistlema, Peeter haaras kohe sõnasabast kinni ja nii sealt edasi läks. Harjutasime paar korda ning võistlustel ma olin ja ära selle tegin.

Mulle meeldis väga ka võrkpallimäng. Õde Triin käis mängimas ja 2000. aastal ühinesin ka mina Kaja Kanguri võrkpallitreeningutega. Kaja oli väga tore ja sõbralik treener. Lõpuks hakkasingi käima kahes trennis – kergejõustikus ja võrkpallis. Võrkpallimängul on tähtis koht minu elus siiamaani, kuna meie pere traditsiooniks on iga aasta 1. jaanuaril mängida koos isa vendade peredega võrkpalli ja seda juba alates 1991 aastast.

Aastatel 2007- 2011 olin Elva linna spordijuht. Selle aja jooksul sai korraldatud palju erinevaid pika traditsiooniga võistlusi – Elva Meejooks, Elva jalgratta- ja jooksukrosside Sügissari, Elva Rattamaraton jne.

Minu üks tugevamaid külgi on organiseerimisvõime ja see tuli spordijuhi töös kasuks. Mulle meeldis ja meeldib siiani korraldada erinevaid üritusi. Paras pähkel oli igal aastal linnade suve-ja talimängudeks võistkonna kokkusaamine. Eriti palju tegemist ja peamurdmist oli selle üle, kuidas ikka võimalikult paremad sportlased Elva esindusse kokku saada. Puudus oli kabe- ja malemängijatest ning suusatajad olid linnade talimängude ajal tihti laagrites. Kui perre sündis poeg Oliver, andsin töö üle Marek Pihlakule, kes juhib edukalt linna sporditööd ka praegu.

Vanemate eeskuju innustab

Olen alati oluliseks pidanud, et pere toetamine ja suunamine lapsepõlvest alates on suureks eeskujuks tulevikuks, kui ise oleme lapsevanemad. Meie perekond on alati olnud väga toetav. Vanemad on alati leidnud võimaluse võistlustele kaasa elama tulla meile kõigile – minule, õele ja vennale. Võistlustel kaasaelajad on alati toredad, eriti kui ergutajateks on omad inimesed.

Minu peres on sirgumas kaks poega. Vanem poeg Karl on 15-aastane ning tegeleb samuti spordiga, osaleb jalgratta treeningutel. Noorem poeg, 11-aastane Oliver käib võrkpallitrennis ning osaleb palju ka kergejõustiku- ja jooksuvõistlustel, esindades Elva Gümnaasiumi.

Vanemate suur roll on olla oma lastele suureks eeskujuks, innustada neid liikuma ja olla ise aktiivne ning käia lastega erinevatel võistlustel, maratonidel. Tänapäeval on väga palju võistlusi/üritusi, mis mõeldud just väikelastele. Tähtis ei ole võit vaid osavõtt. Sporditegemisel tuleb võtta rahulikult, et saavutada hea enesetunne ja tervis. See mõnus tunne pärast aktiivset liikumist on fantastiline!

Sporti tuleb nautida

Minu jaoks on sport mitmekülgse tähtsusega, sporti tuleb nautida, käin trennis selleks, et ennast hästi tunda. Tänaseks teen trenni hea enesetunde nimel ning proovin seda süstida liikumisõpetajana ka Lasteaed Murumuna lastele.

Kümne tööaasta jooksul on olnud igapäevaselt rõõm näha, kuidas lastele meeldib väga liikuda ja enda osavust ning oskusi liikumismängudes proovile panna.

Hetkel käin ise aktiivselt kõndimas. Paar aastat tagasi võtsime koera Bella, kes motiveerib liikuma. Mõned korrad nädalas veedan jõusaalis, aeg-ajalt ka mõnes rühmatrennis. Elvas on nii palju võimalusi liikumiseks. Võin vist öelda, et olen enamus Elvas pakutavate täiskasvanute treeningud järele proovinud. Väga hea võimalus erinevate spordialadega tutvumiseks on augustis Marek Pihlaku korraldatud spordikuu.

Elva valla spordielu jälgin huviga. Siin on vägagi mitmekülgsed sportimisvõimalused kõikidele huvilistele ja tõsistele sporditegijatele. Terves kehas terve vaim!