Madis Joosep

Vaimult ja sisult suurmeister

Sündinud 31. märtsil 1962. aastal Elvas. Mihkel Joosepi vend. Lõpetas 1981. aastal Elva Keskkooli. Sportima hakkas algklassides Helbe Otsa juhendamisel. Jalgrattasõitu treenis Elva spordikoolis Jüri Kalmuse käe all.

Väljavõtteid raamatust „Rudolf Tamm. Elva võidusõitjaid läbi aegade“. Ville Sonn, 2011

Madis Joosepi kirjand, IV b klass, 1973 „Miks ma astusin jalgratta osakonda“

Kõik sai alguse sellest, kui meil teine veerand hakkas. Nagu tavaliselt istusid poisid akna juures ja arutasid midagi.

Kui ma kooli läksin, tuli Loog minu juurde ning ütles: „Tule jalgrattatrenni.“

„Ma täna tulen,“ vastasin ning läksin oma kohale.

Kui ma trenni tulin, läksin kohe jalgrataste remondi ruumi. Poisid ütlesid, mine treeneri juurde. Ma algul ei julgenud minna, aga pärast siiski läksin. Sain avalduse, mille pidin kodus täitma. Pärast sain ka ratta.

Varsti pandi välja kuulutus: „Jalgrattakross Vaikse järve ringil.“

Enne starti sõelusid püksid püüli, sest ma sõitsin alles esimest korda. Mõtlesin hirmuga, et nüüd tuleb kett maha, või kukun, või teab mis minuga võib juhtuda. Kuid kõik läks hästi. Jõudsin esimesena finišisse. Pärast jagati auhinnad ja diplomid ning ka talongid.

Mind huvitab, kas järgmine kord ka auhind on.

Treener Jüri Kalmus:

Madis Joosep tegeles juba poisikesepõlves treeningmahu akumuleerimise ja talletamisega. Päevast-päeva, hommikust õhtuni lehmakarjas ringi silgates, päevast-päeva pikki päevi jalapeal aina liikumise olek andis Madisele selle põhivastupidavuse , mis edaspidi tal jalgrattasõidus varakult ilmneva edukuse aluseks sai.

Talle lausa meeldis oma treeninguid ja võistlusigi raskemaks teha, ennast pidevalt proovile panna.

Kord olime Jõgeval „Jõudi“ noorte meistrivõistlustel. Millegipärast oli stardikoht viidud Jõgevalt üpriski kaugele – Vägeva poole. Madis Joosep sõitis ja võitis oma vanuseklassi grupisõidu. Samas avaldas kohe soovi osaleda ka järgmises, klass vanemas sõidus, mille distantski oli poole pikem. Ometi sai ta sellega edukalt hakkama, tulles sealgi auhinnalisele kohale.

Valmiera tolleaegne jalgrattatreener Janis Silinš korraldas 1976. aastal jõulude ajal hilisõhtuse tänavatulede valgel jalgrattakrossi, kus C klassi poiste sõidus osales ka Madis Joosep. Ta tegi endale ühest ehitusmeeste vanast kiivrist ja otsmikulambist pimedas sõiduks valgustuse lambikese, mis teda palju aitas, kuna osa trassist tuli läbida täielikus pimeduses. Lund oli üpriski palju ja pimedas sellel teelõigul raske püsti jääda. Madisel polnud probleemi ja tuli ülekaalukalt sõidu võitjaks.

Aastaid hiljem võistles Madis Joosep juba Eesti koondisega Lääne-Berliinis, kus oli sellel aastal väga kõva tase. Madis sai kindlalt jagu suurmeistri normist. Ometi talle seda ei antud, kuna üleliidulised spordijärkude normid muutusid. Norm oli ometi täidetud kehtivate nõuete ajal. Tema vanem vend Mihkel oli samal võistlusel saanud suurmeistriks.

Füüsiliselt oli Madis Joosepi sportlik vorm kindlasti juba suurmeistri tasemel. Seda kinnitas ka Jerevanis NSV Liidu juunioride koondisega sõidetud meeskonnasõit. Madis oli meeskonnas üks kõvemaid töötegijaid. Viimastel kilomeetritel andis ta endast kõik meeskonna heaks ja jäi siis üksi tulema. Meeskond täitis kindlalt suurmeistri normi, Madis aga üksi rahulikult lõpetades ületas mõne sekundiga ajapiiri. Nõnda jäigi Madis Joosep paberiteta suurmeistriks.

Madis Joosep oli vaimult ja sisult suurmeister.

1980. aasta maikuus Pirital toimunud rahvusvahelisel võistlusel Eesti NSV Siseministeeriumi, Dünamo Kesknõukogu ja ajakirja Noorus auhindadele saavutas Madis Joosep teise koha NSV Liidu koondislase ja koondise kapteni Aleksander Gusjatnikovi järel, kes kuuldavasti oli hiljem Venemaa presidendi Putini spordinõunik. (Toim.)