Lehar Linno
28.01.1954 – 29.03.2024
- Jalgrattaspordis NSVL meistersportlane 1971. aastal.
- Viiekordne Eesti meister aastatel 1973-1974.
- NSVL juunioride maanteesõidu meeskonnasõidus hõbemedal 1973.aastal.
Autospordis kaardilugejana:
- Eesti autoralli meistrivõistlustel aastatel 1980-1986 üks kuld, üks hõbe, kaks pronksmedalit.
- Koos Aavo Pikkuusiga Tehumardi ralli üldvõit 1983. aastal;
- Portugalis EM-etapil Galp rallil oma masinaklassis esikoht ja üldarvestuses kuues koht 1989. aastal ning 100 Järve ralli üldvõit 1991. aastal.
- NSVL meistersportlane aastast 1990.
- Elva EPT ralliekipaaž Lehar Linno – Urmas Saar 1985. – 1988. aastal.
Piloodina Elva EPT ralliautos oli väga huvitav ja arendav aeg
Olen sündinud 28.jaanuaril 1954. aastal Tartus. Elanud kuni 1993. aastani Tartus, seejärel 1993-2001 Tallinnas ning alates 2001. aastast praeguseni Harkus.
Esimesed tõsisemad kokkupuuted spordiga olid 7.klassis, kui algasid jalgrattaspordi treeningud.
Autospordiga tegin tutvust 1976.aastal kui läksin tööle Tartusse automehaanikuks. Seal oli sõpruskond, kes harrastas oma autodega rahvarallidel sõitmist. Sealt edasi tuli juba autoralli. Autorallis moodustasime esimese meeskonna piloot Toonart Rääskiga, kellega 1980.aastal tulime oma klassis ka Eesti meistriteks.
Enne kui Elva EPT all sõitmist alustasin, olin umbes neli aastat autorallit sõitnud kaardilugejana koos Aavo Pikkuusiga, kes 1985.aastal kutsuti sõitma Mõigu KEKi.
1985.aastal läksin Urmas Saare kutsel tööle Elva EPTsse automehaanikuks. Samal ajal hakkasime ka koos ühes autos autorallit sõitma – mina piloodina ja Urmas Saar kaardilugejana. Elva EPTs sõitsime koos rallit aastatel 1985-1988.
Tundsin Urmast Saart juba 1977. aastast, kui ta õppis EPAs, mängis võrkpalli ja selle kõrval meeldis talle autotalli ning käis tihti rallidel automehaanikuks.
Kui ma eelnevalt olin olnud kaardilugeja, siis Elva EPTs sõitsin autorallit piloodina, mis oli minu jaoks väga huvitav ja arendav aeg ning andis palju kogemusi minu edaspidiseks kaardilugeja karjääriks autorallis.
Alustasime uue meeskonnana rallisõitu teisest liigast ja siit oli tulemustega vaja edasi jõuda esiliigasse. Teises liigas sõitsime 1985. aastal üldarvestuses Harju Karikarallil teisele kohale ning võitsime Tartumaa ralli. Rallil Vana Toomas olime üldarvestuses neljandad.
Esiliigas saime Haapsalu Väikerallil esikoha üldarvestuses ja olime Tehumardi rallil oma masinaklassis neljandad. 1986. aastal Lada rallil 25. koht üldarvestuses ja Estonia rallil kolmas koht oma klassis.
Järgmisel aastal osalesime Tartus toimunud NSVL meistrivõistlustel A-2 klassile, kus tulemuseks oli üldarvestuses.41. koht. Toonase eliitklassi meistrisarja spetsiaalautodele mootorikubatuuriga kuni 1600cm3 võitsid eestlased Ilmar Raissaar – Rein Talvar, kes valiti selle tulemusega ka 1987. aasta Eesti aasta parimaks võistkonnaks.
Võistkonna Lehar Linno – Urmas Saar tulemusteks olid 1987. aastal veel üldarvestuses neljas koht Vastlarallil ja viies koht rallil Valge Daam ning seitsmes koht Tehumardi rallil oma masinaklassis.
Elva EPT eesotsas olid Valdur Born ja Kalle Luik, tänu kellele autosport Elva EPTs sai üldse võimalikuks. Kindlasti väärib mainimist ATJ-i (Autode Tehniline Järelvalve) toetus, eesotsas selle juhataja Toomas Järveojaga, kes autospordi huvilisena käis meie ralliboksis ralliauto ehitust vaatamas. Tihti oli tal kaasas poeg Martin Järveoja, kes on nüüd Ott Tänaku kaardilugeja ja maailmameister.
Tollel ajal tuli ralliauto esmalt mootorist ukselingini ise valmis ehitada ja edasi siis igaks võistluseks ette valmistada ja vajadusel remontida ning võistlustel pidid kaasas olema mehaanikud. Seda kõike meie poleks suutnud teostada ega teha ilma EPT töötajate abita.
Rallispordi tegevsportlase karjääri lõpetasin augustis 1993.aastal Haapsalu ralliga, kus teisel kiiruskatsel sõitsime rajalt välja (mina oli kaardilugeja, roolis Allan Lutter) ja auto rullus mitu korda üle katuse. Õnnetuseks jäi minu käsi auto purunenud aknaklaasi ja maapinna vahele ning saadud vigastuste paranemine võttis aega peaaegu terve aasta.
Praegu olen pensionär ja minu suhe spordiga on läbi televisiooni.
Lahkunud on Lehar Linno
Eelmise nädala reedel suri omaaegne rallisõitja, kaardilugeja ning rallide korraldaja Lehar Linno (28.01.1954 – 29.03.2024). Lisaks rallidel osalemisele nautis mees ka rallikrossil võidu sõitmist ning oma teadmisi autospordist rakendas Eesti Autospordi Liidus, kus töötas 1994 kuni 1998 peasekretäri asetäitjana.
Lehar Linno alustas oma karjääri autorallidel kaardilugejana 1977. aastal, olles enne seda olnud väga edukas jalgrattasportlane. Aegade jooksul oli Lehar kaardilugejaks erinevatele pilootidele: Urmas Silm, Toonart Rääsk, Raivo Riisa, Koit Jakobson, Toomas Tõldsepp ja Allan Lutter. Enim tuntust kogus kindlasti rallipaar Aavo Pikkuus / Lehar Linno, kelle koostöö algas aastal 1982 ning kestis kuni aastani 1991.
Esimesed andmed Linno startimisest autorallil pärinevad 1977. aasta juunist, kui Kalevi rallil startisid numbri 5 all Urmas Silm / Lehar Linno. Sama aasta oktoobri alguses toimunud Automi esimesel Suurrallil osales Linno juba Toonart Rääski kaardilugejana. Autol number 10 osalenud mehed saavutasid 7. klassis neljanda koha. Sama kuu lõpus toimunud Tehumardi rallil Saaremaal platseeruti sõiduautode arvestuses 11. kohale, olles olnud kiireimad ralli esimesel kiiruskatsel, ehk kuulsal Upa – Tahula ringil.
Aasta hiljem kevadisel Tehumardi rallil mai lõpus saavutati sõiduautode arvestuses 6. koht.
1979. aasta juunikuisel Tehumardi rallil tuli juba absoluutarvestuses II koht, kaotust võitjatele jäi 49 sekundit. Oktoobri alguses sõidetud teisel Automi Suurrallil võideti 7. klassi autol oma klassis I koht, kiireimad oldi ka 8. klassi osalejatest.
Hooaega 1982 alustas Lehar juba olümpiavõitja Aavo Pikkuusi kaardilugejana. Talvisel Vastlarallil saavutati 13. koht, 7. klassis oldi 5. kohal. Juunikuistel Eesti meistrivõistlustel Põlvas saavutati pronksmedalid 7. klassis. Septembris toimunud Paide rallil olid mehed II kohal, 7. klass võideti.
Koostöö jätkus heal tasemel ka aastal 1983, kui Pikkuus / Linno saavutasid Vana Toomas autorallil 7. klassi I koha. Tulemused lubasid juba osaleda NSVL meistrivõistlustel, mis toimusid 1983. aastal Põlvas. Tasuks 10. koht. Hooaja lõpetaval Tehumardi rallil Saaremaal võeti esimene absoluutvõit, seda võimsama, A2 klassi autol.
1984 osaleti juba A2 klassi autol. Eesti esimesel rahvusvahelisel autorallil Baltika 84 saavutati 25. koht, sama aasta Vana Toomas autorallil 4. koht. Tippudele astuti kannule Tartus toimunud Estonia 1984 autorallil, ehk Eesti meistrivõistlustel. Tihe konkurents lõppes hõbemedalitega Raide / Valdeku selja taga, kaotust jäi vaid 7 sekundit.
Vahepealsetel aastatel, kui Aavo Pikkuus osales rallidel koos Aarne Timuskiga, sõitis rallidel Lehar ise roolis, kaardilugejaks Urmas Saar. Ajaliselt jäi see vahemikku 1985 kuni 1988.
Tulemused ei jäänud tulemata – Harju karikarallil 85 saavutati 8. klassis II koht, Tartumaa 85 autorallil võideti II liiga. Automi Väikerallil Haapsalus võideti esimest korda absoluutvõit. Seega oli Lehar Linno olnud võitja nii kaardilugejana kui sõitjana.
1986 toimunud rahvusvahelisel Lada ralli oldi üldises järjestuses 25. kohal. Paides toimunud Eesti meistrivõistlustelt võeti aga A2 klassi pronksmedalid. 1987 Vastlarallil võitsid nad absoluutarvestuses Tuhala kiiruskatse. Sama aasta talvisel rallikrossil Saaremaal saavutas Lehar III koha.
1988 istusid ühte autosse taaskord vanad head semud Aavo Pikkuus / Lehar Linno. Rahvusvahelisel Sojuz 88 autorallil toodi starti esiveoline Lada Samara. Edu uuel autol saabus alles Valge Daami rallil Haapsalus, kui üldises järjestuses oldi III kohal ning 7. klassis esimesed.
Tehumardi ralliks oli Samara saanud sini-must-valge disainielemendi, mis tollase aja kohta oli väga julge liigutus. Klassis saavutati I koht.
1989. aasta hooaeg algas samuti hästi, koos võideti Vastlaralli. Esikoht võeti ka Valgamaa 89 autorallilt ning III koht Tehumardi rallilt Saaremaal.
1990 hooaeg algas samuti võiduga, kui Pärnumaal oldi absoluutvõitjad Edasi Karika autorallil. Kiireimad oldi ka Paide autorallil. Kätt prooviti ka rahvusvahelisel Tour d’Europe autorallil stardiga Saksamaalt Mainzist, kuid seal katkestati algfaasis. Valge Daami rallilt 1990 saadi kirja II koht.
1991 oldi taaskord poodiumi kõrgemail astmel Edasi Karika autorallil Libatses, lisaks Jaani 91 ja 100 Järve autorallil. Harjumaa 91 lõpetati poodiumi teisel astmel ning oma klassi võitjatena.
Hooaja 1991 kokkuvõttes saavutati klassis A8 hõbemedalid.
1992 jätkas Lehar Linno osalemist rallidel koos Koit Jakobsoniga, korra ka Toomas Tõldsepaga. Aastal 1993 vahetus taaskord piloot, kelleks sai Allan Lutter. Hooaeg lõppes aga enneaegselt, kui Valge Daami ralli õnnetuses sai Linno viga ning taandus seejärel aktiivsest sõitmisest.
Linno jätkas autospordi lainel, olles koos Priit Palloga rajameistrid Tallinna rallidel 1994 kuni 1996
Sajandi alguses aitas Linno noori piloote Marti Rauamit kui ka Jaak Tammekat, kellega osaleti ohutusautodel.
Viimased kaks rallistarti tegi Lehar Linno aastal 2002 Valge Daami ning 2003 Eesti Talv autorallil koos Toomas Tõldsepaga. Autona oli kasutusel toonane tipptehnika Volkswagen Golf Kit Car näol. Kui Valgel Daamil oldi oma klassi võitjad, siis talverallil katkestati.
Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet lahkunu omastele.