Kulturism on treeningsüsteem keha välisvormide muutmiseks kasvava koormusega raskuste ja kindla toitumisrežiimi abil. Varasemalt on kirjanduses kasutatud ka sõna atleetvõimlemine.
Soov vaimse ja füüsilise täiuslikkuse järele on olnud inimesele omane juba aegade algusest. Muinasaja skulptuurid on suurepärane kinnitus keha harmoonilisele arengule.
Tänapäevases mõttes sai kulturismi sünd alguse XIX sajandi lõpus.
Kulturismi isaks peetakse Eugen Sandowit, kes sündis 1867. aastal Köningsbergis. Just tema korraldas 1901. aastal Inglismaal esimese kulturismi võistluse ja koostas treeningprogrammi, mille eesmärk oli lihaste mahu ja tugevuse suurendamine. Eugen Sandov on ka 1903. aastal ilmunud esimese kulturismi treeningkavasid sisaldava raamatu „Body-building” autor. Kulturistide seas kõige populaarsema võistluse Mr Olympia võitjaid autasustatakse just tema pronksprofiiliga.
Kulturismi haripunkt saavutati XX sajandi teisel poolel. Seitsmekümnendatel võitis publiku hulgas populaarsuse ja tuntuse seitsmekordne Mr Olympia võitja Arnold Schwarzenegger, näitleja ja hilisem USA California osariigi kuberner. Hollywoodi režisöörid hakkasid kulturiste kutsuma ka filmides tegutsema ja see andis suure panuse kulturismi populariseerimisse.
Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naisatleete. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse alates1996. aastast. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele esitada ka akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobikaelemente sisaldav vabakava, mis annab küllalt vabad käed (kohustuslikke elemente pole), aga eeldab neil aladel häid oskusi.
Keha hinnatakse vabaseisus, eest-, küljelt- ja tagantvaates. Vabakava puhul hinnatakse ainult kava ja selle sooritust, mitte keha. Võistlustulemuses on kehavooru ja vabakava osakaal võrdne.
Kulturism Eestis
Eesti kulturismi sünniajaks võib lugeda 1966. aastat kui Tartus toimus esimene kulturistide konkurss. Ettevõtmise hing oli juba tõstjana tuntud Arne Heinlaid. Konkursil tuli võistelda keha poseerimises ning jõukahevõistluses, mis sisaldas selili tõstekangi surumist rinnalt ja kükkimist kangiga turjal. Võistluse võitis Arne Heinlaid. „Spordilehes” leiti, et tõstmise Eesti meistrivõistluste kõrval võiks välja selgitada meistrid ka kulturismis.
Esimesed Eesti meistrivõistlused kulturismis peetigi 12. – 13. novembril 1966. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi võimlas. Üritusele erilist reklaami ei tehtud, aga võistluspaik oli puupüsti rahvast täis. Üldvõitjaks tuli jällegi Arne Heinlaid, keda võib seega pidada esimeseks Eesti absoluutseks meistriks kulturismis.
Edaspidi see entusiasm aga vaibus ja aastatel 1967 – 1069 Eesti meistrivõistlusi kulturismis ei korraldatud. Küll aga käidi võistlustel Leedus, kus kulturism kogus järjest suuremat populaarsust.
Aastal 1968. läks Eesti kulturismi ajalukku sellega, et ilmus Ervin Lieberti raamat „Atleetvõimlemine”. Raamat sisaldas kulturismi ajaloolist ülevaadet ja korralikku treeningumetoodikat, mis oli Eesti kulturismi arengule eriti oluline.
Alates 1970. aastast hakatakse Eestis jälle korraldama suuremaid üleriigilisi võistlusi. Siis aga kulturism kui spordiala NSV Liidus keelustati. Sellele vaatamata tegutsesid Eestis kulturistid edasi, peeti niinimetatud mitteametlikke võistlusi. Eesti väljapaistvamateks kulturistideks olid sellel ajal Olev Annus ja Indrek Otsus.
Marek Kalmus tõusis Eesti parimaks kulturistiks
1980ndate aastate perestroika tingimustel asutati Moskvas NSV Liidu Atleetvõimlemise Föderatsioon, kus tunnustati ametlikult kulturismi kui spordiala. Aastal 1989 asutati ka Eesti Kulturistide Liit, kelle eestvedamisel hakati 1990. aastast korraldama võistlusi ka naistele. Esimeseks Eesti meistriks naiste absoluutkategoorias tuli Kersti Põder.
1990. aastal peeti NSV Liidu meistrivõistlused kulturismis Tallinnas ning siin tulid oma kaalukategooriates meistriteks Ain Paavo ja Inna Uit.
1991. aasta sügisel, taastatud Eesti esimestel meistrivõistlustel, mis peeti Kuressaares, tuli kolmandat korda Eesti meistriks absoluutkategoorias Indrek Otsus. Noorte ja juunioride hulgas oli parim Elvast pärit Jaanus Mumm ja naistest Inna Uit.
1992. aasta kulturistide jõuproovil Tartus, tuli noorte ja juunioride absoluutkategoorias jälle võitjaks Jaanus Mumm.
1992. aasta kevadel toimus ajalooline sündmus – esmakordselt oli Eesti kulturistidel võimalus oma riigi nime all võistelda Euroopa meistrivõistlustel, mis toimusid Ostravas. Tõsi, siin jäi parimaks Indrek Otsuse 15. koht, aga algus oli tehtud.
1993. aasta Eesti meistrivõistlustel sündis sensatsioon – nii juunioride kui täiskasvanute Eesti meistriks krooniti Jaanus Mumm. See oli esimest korda kui juunior tuleb võitjaks ka täiskasvanute klassis.
1993. aastal hakkab Tartus ilmuma ajakiri „Atleet”, mis kajastas kulturismisündmusi Eestis ja mujal maailmas.
1995. aastat tähistab meie kulturismi üks suursündmusi – Inna Uit tuleb Euroopa meistriks. Nendel võistlustel osalevad ka Jaanus Mumm ja Marek Kalmus.
1995. aasta Eesti meistrivõistlustel tuleb aboluutvõitjaks meie kulturismi uus tõusev täht – Marek Kalmus, Elva hiiglane, kel kasvu 193 cm ja võistluskaal 105 kg. Ta on ka hilisem kolmekordne maailmameister.
1996. aasta Kulturismi maailmameistrivõistlustelt naaseb Inna Uit juba kuldmedaliga oma kaalukategoorias. Sel aastal tuleb Eesti meistriks Jaanus Mumm.
1998. aasta Eesti meistrivõistlustel tuli elvalane Peeter Aan oma kaalukategoorias Eesti meistriks. Marek Kalmus pälvis siin hõbedase autasu.
2000. aasta toimusid Eesti karikavõistlused kulturismis Elvas kultuurikeskuses „Sinilind”. Meeste võitjaks tuli siin jällegi Marek Kalmus. Marek tuli ka oktoobris Tallinnas toimuvatel Eesti meistrivõistlustel meeste konkurentsis oma kaalukategooria parimaks. Juba järgmisel aastal tuli Marek Kalmus kolmekordseks Euroopa meistriks ja Eesti karikavõistluste absoluutseks meistriks. Eesti meistrivõistlustel osutus Marek Kalmuse dopinguproov positiivseks ja ta sai aastase võistluskeelu.
Sama juhtus temaga ka 2004. aastal, siis sai ta juba kaheaastase keelu võistelda.
2007.aastal tuleb aga Marek taas Eesti meistriks klassikalises kulturismis.
Marek Kalmuse elukaaslane Tiia Kaare on tulnud bodyfitnessi Maailma- ja Euroopa meistriks ja sama ala kahekordseks Eesti meistriks.
Üheks edukamaks Eesti kulturistiks võib pidada Ott Kiivikast, kes loobus tippspordist 44 aastasena terviseprobleemide tõttu. Ta kuulus Eesti koondisse alates 1998. aastast ja on edukalt esinenud nii Maailmamängudel kui Euroopa meistrivõistlustel. Ta on paljukordne Eesti meister ja Põhjamaade meister ning tulnud ka Läti meistriks.
Elva esimese jõusaali Tonic Club saamislugu loe SIIT >>
