Keeglisarnast veeremängu on arvatavasti mängitud juba Vanas Egiptuses 7000 aastat tagasi. Euroopas mängiti seda keskajal Saksamaal. Sealt levis mäng Austriasse, Hollandisse, Hispaaniasse ja Šveitsi.
Nimetus keegel pärinebki saksa keelest (kegel – kurikas). Tänapäevane mängu versioon keeglimängust pärineb aga hoopis Ameerikast, kuhu selle olid toonud väljarändajad Euroopast. Ameerikas oli populaarsem veeremängu bowlingu variant.
1875. aastal asutati Ameerikas esimene bowlingu ühing – Rahvuslik Bowlingu Assotsiatsioon (National Bowling Association). Hakkasid toimuma ka esimesed turniirid.
Euroopasse jõudis veeremäng tagasi uuendatud kujul 1909. aastal. Esimesena hakati seda mängima Rootsis ning sealt levis mäng kogu Põhja-Euroopasse. Esimene rahvusvaheline võistlus peeti 1926. aastal Rootsis. Sel aastal loodi ka IBA (International Bowling Association).
Reeglite ja mänguvahendite ühtlustamiseks loodi 1952.aastal ülemaailmne keegliorganisatsioon – FIQ. Sinna kuulusid nii keegli- kui bowlingumängijad. 1979. aastal tunnustas ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) ametlikult FIQ-d kui veeremänguspordi organisatsiooni.
Maailmameistrivõistlusi bowlingus on peetud alates 1954. aastast. Praegu peetakse neid iga nelja aasta tagant.
Eestisse jõudis bowling 1996. aastal ning arenes seejärel tormiliselt. Juba järgmisel aastal osaleti rahvusvahelistel võistlustel Kairos. 2003. aasta MM-il Malaisias esindas Eestit juba nii naiste kui meeste koondis.
Olümpiamängude kavas oli bowling 1988. aastal Soulis, näidisalana.
Eestis teataksegi rohkem bowlingut, mis on oma olemuselt küll sarnane keegliga, kuid siiski põhimõtteliselt erinev mäng. Eelkõige on erinevus kurikate arvus, mis keeglis on 9 (bowlingus 10), kurikate asetuses ning visatava kuuli suuruses, mis on keeglis väiksem. Keeglikuulil puuduvad augud ja seda visatakse alt kinni hoides.
Eestis on moodustatud Veeremängude Liit ning meistreid selgitatakse kahes mänguliigis – bowlingus ja sportkeeglis. Sportkeegli tegevust koordineerib WNBA (World Ninepin Bowling Association). See spordiala on piirdunud peamiselt Euroopa riikidega ja WNBA-sse kuulub 25 liikmesriiki.
1992. aastal loodi Eesti Keegliliit (EKeL), mis loeb ennast Eesti Veeremänguliidu järglaseks.
2002. aastal liitub Eesti Bowlingu Liit EKeL-ga.
Eesti meistrivõistlusi on peetud 1932-40 ja 1992. aastast alates siiani.
Elva võõrustas sportkeegli maailma tippe
Sportkeegli Maailmameistrivõistlused Elvas 15. – 28. mai 2022
Euroopa 2021. aasta parimas spordilinnas Elvas algasid sportkeegli maailmameistrivõistlused 15. mail. Kahe nädala jooksul võtsid U18, U23 ja individuaalala võistlustel mõõtu kokku ligi 330 sportlast 16 erinevast riigist.
Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsiooni president Kaido Kirs ütles, et Eestis on pikk keegli mängimise ajalugu, mis algas juba esimese vabariigi ajal. “Eesti esimesed keeglirajad olid Estonia ooperimajas ning keegli niiöelda taassünd toimus 1980. aastal koos olümpiamängudega, kui Tallinna linnahalli ehitati keeglirajad,” kirjeldas Kirs.
Eestis mängib täna ligikaudu 200 registreeritud mängijat ning Kirsi sõnul on meie mängijate tugevus see, et mängitakse iga päev: “Kui võrrelda keeglimängu bowlinguga, siis keeglis on kindlasti rohkem neid sportlasi, kes tegelevad sellega palju enam kui ainult harrastamise tasemel.”
Keegel ja bowling erinevad nii raja, selle pikkuse ja materjalide, kurikate paigutuse ja arvu ning kuulide poolest. “Keegel on täiesti teistsugune spordiala ja ei ole tegelikult bowlinguga võrreldav. Visuaalselt ja tunnetuslikult võib see tunduda sarnane, aga neid ei saa päriselt omavahel võrrelda,” ütles Kirs.
Keegli viskesporditehnika teeb keeruliseks kuuli suurus ja kaal – kuul kaalub 2,85 kg ning täpseks tabamuseks on tarvis jõudu, painduvust, tähelepanu ja osavat kätt. “Vise sõltub keha, randme ja kogu tehnika täpsusest. Väikese kuuliga on lihtne teha sooritusvigu,” kirjeldas Kirs. Ta lisas, et Elva on ainuõige koht maailmameistrivõistluste korraldamiseks, kuna suurlinnadel ei ole seesugust suurt kohalikku tuge ja toetust nagu on väiksematel linnadel. “Elvas on tugev keegli sõpruskond, siin on ka Elva Keegliklubi nii et võistluste korraldamine on koostöö ja ühise soovi ja tegemise tulemus,” märkis Kirs.
Eestlased võistlustules
Eestit esindasid põhivõistlusel Markko Abel, Urmas Lembla, Marian Saar ja Heret Ots. Markko Abel ütles, et võistlustele läheb ta positiivsete mõtetega ning ootus on hästi esineda. “Tahame endast anda koduradadel maksimumi. Meie õnnestumine oleks see, kui koht oleks esimeses pooles – ideaalis võiks jõuda 16 parima hulka,” ütles ta. Konkurentide taset hindas Abel heaks, öeldes, et see on aina tugevamaks muutunud.
Abeli sõnul olid nad end võistlusteks spetsiaalselt ette valmistanud viimased kaks kuud. “Oleme teinud igal nädalal kuus trenni – kolm korda nädalas keeglit, sellele lisaks üldfüüsilisi trenne ja kestvusalasid. Abiks on olnud ujumistrennid ja jõusaal,” kirjeldas ta.
Küsimusele, milles peitub keegli võlu, vastas Abel: “Kõik kurikad maha saada!”
Maailmameistrivõistlusi sportkeeglis peetakse alates 1953. aastast. Individuaalse MM-i formaat on käibel kaheksandat korda. Elva valla spordijuht Madis Šumanov ütles, et Elva on meistrivõistluste toimumiseks ideaalne paik, kuna siin on ühendatud omavahel hea toit, tervis ja maaliline looduskaunis atmosfäär.
“Elva vald areneb hoogsalt – meil on uus kaunis keskväljak, uus spordihoone ning väga palju võimalusi erinevate spordialade harrastamiseks. Juba paar aastat tegutseb Elva Keegel & Resto saalis ka Elva Keegliklubi,” rääkis Šumanov.
Sportkeegli maailmameistrivõistlused toimusid Elva spordihoones. Elvasse sõitsid võistlema sportlased Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Taanist, Eestist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast, Poolast, Rumeeniast, Serbiast, Slovakkiast, Sloveeniast, Rootsist ja Põhja-Makedooniast.
Sportkeegli sprindis tegi Heret Ots ajalugu, viies Eesti esimest korda MMil poodiumile. Naiste täiskasvanute arvestuses kirjutas tema kuldmedal Eestile uue peatüki.
Poolfinaalis tulemustega 91:101 ja 121:108 läks Ots vastase Jasmina Andjelkoviciga lisavisetele, mis nõuavad viskekindlust ja külma närvi. Seda eestlannal jagus ning saatis ta võidukalt finaali.
Finaalis oli vastaseks tugev tšehhitar Hana Wiedermannova. Mõlemad seeriad läksid hooga käima ja Ots saavutas kiirelt edumaa. Vastase parimast esitusest jäi närvi puudu ning kuld sai Eestile.
Täiskasvanud naiste arvestuses ei ole eestlastel veel MMi medaleid olnud, kuid 2011. aastal võitis Heret Ots maailmakarikal hõbemedali.
Võistlusi korraldas Eesti Veeremängude Liit koostöös Elva Keegliklubiga.
