Kalju Hook
Kaitseliit oli 1920.-30.-ndatel Eesti sporditegevuse esirinnas. Seepärast on igati kohane anda väike ülevaade Elva kaitseliitlaste tegemistest kahe maailmasõja vahel.
Tänapäeval on Kaitseliit põhitähelepanu pööranud riigikaitselisele tegevusele ja spordiorganisaatori roll on jäänud tahaplaanile.
On huvitav, et Kaitseliidu Elva malevkonna asutamiskuupäev otsustati peale vaidlusi lõplikult ära alles 1937. aastal kui lepiti kokku, et selleks daatumiks saab 15. juuli 1918, kui üksus sai malevkonna staatuse.
Ajaleht “Elva Elu tuletas pea kakskümmend aastat pärast Kaitseliidu üksuse loomist Elvas meelde, et 1928. aastal oli Elva malevkond saanud oma lipu. Ühtlasi oli kinnitatud ka logo: kaks mõõkadega lõvi, tõusev päike ja üheksa taevatähte.
1937. aastal, mis oli kahtlemata Eesti Kaitseliidu õitseaeg, tegutses Elva malevkond Kaitseliidu Tartumaa maleva koosseisus. Malevkonda kuulusid Elva kompanii, Kirepi üksikrühm, Konguta üksikrühm, Meeri kompanii, Pangodi üksikrühm ja Rõngu kompanii. Elva ja Rõngu kompaniide juures tegutsesid eraldi ratsakomandod, Elva kompanii koosseisus oli eraldi ka suuskratturtrio.
Malevkonda kuulusid ka väiksemad üksused Arul, Hellenurmes, Kirepis, Kodijärvel, Lukel, Nõos ja Udernas.
Aga kutsume appi ka meie koduloolase Elmar Maasika ja uurime, mida tema on oma märkmetes Elva kaitseliitlaste kohta kirja pannud.
Ajalehe Esmaspäev 1935. aasta 16. juuni numbrist on Elmar välja kirjutanud read, mis jutustavad Kaitseliidu Tartumaa maleva 10. aastapäeva pidustustest Vapramäel. Korraldustöö oli suuresti just Elva kodumaakaitsjate peale pandud. Lugeda oli: „Laagrist osavõtjate arv paisus ennenägemata suureks. Vapramäele tekkis otse telkide mets… Pühapäevaks oodati laagrisse kindral Laidoneri. Kavas oli aktus Vapramäel ja paraad Elvas. Laagrist osavõtjaid oli 2500 ümber.”
1936. aasta 20. juuli Maa Hääl teatas, et Kaitseliidu Elva malevkonnale on Kaitseliidu Peastaabi poolt määratud 4000 krooni toetust malevkonnale kodu muretsemiseks. Tingimuseks seati, et kohapeal lisataks selleks 1000 krooni ka omaltpoolt. Leht kirjutas, et Elvas on käimas korjandus ja see areneb hästi. Maja, mis ostetakse, asub keset alevit ja selle krundil on ka nägus park.
Postimees (9. november 1936) teatas omakorda, et Elvas käib teinegi korjandus – lasketiiru ehituse lõpule viimiseks.
Järgmisel aastal, 5. juulil, teatab Postimees, et Elvas peeti jälle väga suurt üritust – Naiskodukaitse Tartumaa ringkonna suvepäevi. Teadupärast tegutsesid naiskodukaitse, kodutütred, skaudid, gaidid, noorkotkad ja noorhaukad Kaitseliidu kohalike organisatsioonide egiidi all.
Elvasse oli suvepäevadele tulnud ligi 300 naist.
Suvepäevad avati pidulikult Elva tuletõrjemaja aias ja seda tegi ringkonna esinaine pr Samkov, kes oli ka ürituse üldjuhiks. Kohe järgnes töö loengute ja harjutuste näol. Pühapäevaks oli jõudnud kohale Naiskodukaitse esinaine pr Männik.
Ajaleht Maa Hääl teatas lisaks, et samal aastal korraldati 21. juulist alates Vapramäel ka üleriigilised kodutütarde juhtide õppepäevad. Osavõtjaid oli sadakond ja laager kestis kuni 26. juulini. Laagri vanemaks oli kodutütarde peavanem prl Pruuder.
1938. aasta 13. mai Maa Hääl andis teada, et Tartumaa maleva pealik nimetas uueks Elva kompanii pealikuks Karl Kruuse, kes seni täitis sama kompanii pealiku abi kohustusi. Senine kauaaegne pealik Univere lahkus ametist omal palvel.
Elva malevkonna pealikuks oli samal ajal Maa Hääle teatel E. Koger. Juhatusse kuulusid P. Simson, P. Martmaa, E. Haljasmaa ja M. Lukk.
Et lugejale oleks selgem kogu see ametite ja aujärgede süsteem, mis toona Kaitseliidus kehtis, anname teada järgmist: 1930. aastatel peeti Elva malevkonnas järgmiseid ameteid: malevkonna pealik, kompanii pealik, abipealik, juhatuse liige, juhatuse liikmekandidaat, esindajatekogu liige, revisjonikomisjoni liige, sekretär, õppepealik, laskejuhataja, sidepealik, propaganda-pealik, suuskratturtrio pealik, ratsakomando pealik, spordipealik, maadluse- ja tõsteala juht ning rühma- ja jaopealik.
Elva malevkonna Elva kompanii liikmetel oli toona käsil suur töö. Korrastati äsja soetatud uut kodu Pika tänava kinnistul nr 22, sisustati seal eriruume Elva kodukaitsele, noorkotkastele ja kodutütardele. Seati korda pargi tiigid, kanalid, sillad ja supelkoht.
Kohaliku lehe 1937. aasta 22. aprilli number teatas, et kuna Elva malevkonna asutamiskuupäeva osas oli lahkarvamusi, siis võeti malevkonna aktiiv kokku ja otsustati ära, et asutamispäevaks peetakse 15. juulit 1918. Tehti ka otsus, et nüüdsest hakatakse malevkonna aastapäeva tähistama iga aasta 15. juulile lähimal pühapäeval. Otsustamiskoosolekust võttis osa 30 malevkondlast. Sama lehe andmetel (2. detsember 1937) oli seni ühiselt aktsepteeritud vaid Elva kompanii aastapäev, mida tähistati iga aasta 11. detsembril.
1937. aasta 13. mail kuulutas Elva leht, et kõik on kutsutud 13. juunil Kaitseliidu kodu avamisele Elvas.
27. mai leht lisas, et 11. kuni 13. juunini peetakse Elvas Kaitseliidu Tartumaa maleva laskurite laager, mis kulmineerubki malevkonna kodu avapidustustega.
Enne seda peeti veel 30. mail kaitseliitlaste „sõjalise iseloomuga võistlused“. Kavva võeti patrullorienteerumine, sõjaline kolmevõistlus, jala- ja ratturrännak ning laskevõistlus.
Kaitseliidu Elva kodu avamise sisustas Tartu politseiorkester.
13. juuni kõige tähtsam üritus oli ikkagi lasketiiru avamine. 20. juuni Elva Elu andis teada, et Tartumaa maleva lasketiiru Vaikse järve taga metsas avas Eesti Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Leht nentis, et rajatis läks maksma 8000 krooni ning see koosnes ajakohastest betoonvarjenditest ja oli varustatud automaatseadmetega.
1. juuli lehenumbrist oli lugeda, et Kaitseliidu Elva kodu aias on kohe algamas kõlakoja ja tantsupõranda ehitamine. Tantsuks seal edaspidi mängima hakkava orkestri arvuline koosseis oli juba kindlaks määratud – 20 meest.
Orkester oli formeerimisel ning sellega, nagu selgus, läks aega pool aastat. Orkestri asutamiskoosolek peeti Elvas küll maha 4. oktoobri õhtul, kuid tegevust alustas see muusikakollektiiv 2. jaanuaril 1938. Pillid saadi välja jagada alles vana-aasta viimasel päeval. Elvalastest koosneva orkestri juhiks sai J. Luo.
1937. aasta 12. augustil oli lehel teatada tähtsast üritusest Elva lasketiirus. Kaitseliidu Tartumaa malev pidas siin laskemeistrivõistlused 200 malevlase osavõtul.
Kajastame lasketiiru tööd ka kuni 1937. aasta novembrini, millest anti teada ajalehe erinevates numbrites:
- Elva lahtised laskevõistlused – 19. septembril;
- laskmised malevkonna jagude lahingväljaõppe raames – 3. oktoobril;
- taaskord Elva lahtised laskevõistlused – 10. oktoobril;
- laskmised Rannu, Rõngu, Kavilda ja Valguta malevlaste lahingväljaõppe raames – 17. oktoobril.
Peale laskmise tegelesid Elva kaitseliitlased agaralt ka suusatamisega. Just Elvas korraldati ülemaakonnalisi ja ka ülevabariigilisi Kaitseliidu suusavõistlusi.
1937. aasta oktoobrist alates, teatas leht, et hakati Kaitseliidu Elva kodus regulaarselt pidama klubiõhtuid. Esineti kõnede ja ettekannetega, korraldati mänge ja tantse. Avati einelaud.
Esimene klubiõhtu toimus 7. oktoobril. Selle sisustamisest oli juttu 14. oktoobri lehes. Kõne poliitilisest olukorrast pidas Elva kompaniipealik, kaasettekannetega esinesid kolm malevkonna liiget. Järgnevalt meenutati kirjanik August Kitzbergi (leht nimetas seda mälestusaktuseks), peeti mitmesuguseid seltskondlikke mänge ning palju huvitavat pakkus ka lugemislaud ajalehtede ja ajakirjadega.
Elva Elu lehenumbritest selgub ka, et oma kodu polnud 1937. aastal mitte ainult Elva kompaniil. Oma staabihooned olid ka Meeri, Nõo ja Rõngu üksustel. Kirepi omad aga oskasid saada Kirepi kõrtsihoone ühe poole omanikeks ja pidasid seal oma peakorterit.
1939. aasta 3. aprilli Maa Hääl informeeris lugejaid, et Kaitseliidu Kirepi, Uderna ja Hellenurme üksikrühmad on liidetud üheks üksuseks – Elva malevkonna 2. kompaniiks. Elva linna vastav üksus oli sestpeale malevkonna 1. kompanii. Ühtlasi liideti üheks, Konguta kompaniiks Konguta ja Aru üksikrühmad, mis allutati samuti Elva malevkonnale.
1940. aasta 3. mai Maa Hääle teatel võeti Elva malevkonna esindajatekoja koosolekul vastu uus, 926 kroonine eelarve. Otsustati pühitseda malevkonna aastapäeva traditsioonilise rahvapeona Vapramäel.
Seltskondlikke üritusi peeti tasulistena ja need andsid malevkonnale kena kassa. Koosolekul nenditi, et kahe eelmise aasta Vapramäe peod tõid kokku tulu ligemale 1200 krooni ja sellega tasuti täielikult ära malevkonna kodu ostuvõlg.
Huvitav on lugeda ka sellest, mida 3.mai koosolekul veel planeeriti teha, kuigi sõda Euroopas juba käis. Malevkond kavatses asuda Kongutast materjali vedama, et püstitada malevkonnakodu avarale krundile ka Tartumaa Maleva kodu!
Paraku otsustati samal ajal kusagil mujal võtta Eestilt iseseisvus, mille eest Kaitseliit pidi vapralt seisma.
Idanaabri strateegid leidsid (ja õigesti taipasid!), et Kaitseliit on väikerahva suurim ja efektiivseim kaitsejõud, sest selle sõjaline taktika on ettearvamatu. Seetõttu nõudis idanaaber 1940.aasta annektsiooni järel eriti tungivalt just Eesti Kaitseliidu likvideerimist.
Elva malevkond likvideeriti koos teiste Kaitseliidu üksustega Eesti Vabariigi Presidendi seadlusega 27. juunist 1940.
Taasasutamine leidis aset samuti koos teiste üksustega.
Tegelikult algas siinkandis Kaitseliidu taasloomine KL Lõuna-Tartumaa lipkonna asutamisega, kuhu kuulusid Elva ja Valga linna ning Kambja, Nõo, Otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste ja Võnnu asumite kaitseliitlased. Lipkond kuulutati välja 15. mail 1990.
Kaitseliidu Elva malevkond registreeriti Tartu maakonna ettevõtteregistris 27. veebruaril 1991. Ametlikult peetakse Kaitseliidu malevkonna taassünni päevaks Elvas 10. veebruari 1991.
Üksuse esimeses sõjajärgses juhatuses võtsid kohad sisse Rein Graf, Aivo Kapten, Ülo Reilson, Ville Sonn ja Riho Ühtegi.
Juulis 1992 seisid Elva mehed Tallinnas Toompea kaitsel. Sama aasta 3. ja 4. oktoobril peeti Elvas ja Otepääl esimesed sõjajärgsed Kaitseliidu päevad Eestis. Mõlemad linnad said korralikult „tuld“ – Elvale tehti motoriseeritud õpperünnak, Otepää vallutati lahing-rünnakuga.
1. jaanuarist 1997 kuulutati Elvas eksisteerivaks Kaitseliidu Elva üksikkompanii, kuhu kuulus 180 meest.
Kaitseliidu Elva üksuse pealikuteks on olnud Aivo Kapten, Aado Mets, Heldur Lepisk ja Aarne Salo.
Alates 23. veebruarist 2015 tegutseb Elva vallas taas Kaitseliidu Elva malevkond, kuhu kuulub üle 240 liikme.
