Kaido Koppel

Suurimaks tugevuseks rutiinitaluvus ja järeleandmatu töökus

Sündinud 9. mail 1988 Elvas. Kooliaastad möödusid 1-4 klass Peedu algkoolis, 5-9 klass Nõo Põhikoolis ja 10-12 klass Tallinna Ühisgümnaasiumi / EJL akadeemias.

Noorena tegelesime sõpradega peamiselt hoovispordiga. Sõitsime palju ratastega ja ujusime. Lisaks puude vahel jalgpalli mängimine.

Esimesed trennid olid Evelin Pihlaku juures judos. Positiivne kogemus ja treener, aga mingil põhjusel ei jäänud sinna püsima. Esimesest päevast, kui Elvasse jalgpalliklubi tehti, olin kohal ja ei ole enam tagasi vaadanud. Mingil põhjusel läksin kohe ka väravavahiks ja see roll sobis.

Oma elutee tähtsad otsused olen teinud ise

Perekonna osa sportlaskarjääris oli minimaalne. Perekonnas puudus liikumisharrastus. Üksikema oli välismaal tööga hõivatud. Loomulikult aitas ta kanda spordi tegemisega kaasnevad kulutusi, aga kõik oma kooli ja trenni otsused ja nende elluviimised tegin iseseisvalt.

Saan öelda, et FC Elva klubis töötavate inimeste tugi on alati olnud hea. Kui olid raskemad ajad, siis aidati varustuse leidmisega ja ei olnud probleem, kui ei olnud kohe võimalik treeningmaksusid maksta.

Kriitika motiveeris

Igas treeninggrupis olen esialgu olnud keskpärane mängija, kes on eksimuste järel treeneritelt või kaasmängijatelt kriitikat saanud. Tundub, et see on olnud minu jaoks motiveeriv ja enamasti olen seejärel oma taset tõstnud ja seeläbi kõrgemale tasemele jõudnud. Suurimaks tugevuseks peangi rutiinitaluvust ja järeleandmatut töökust.

Eeskujuks spordis on olnud Mart Poom – legendaarne Eesti väravavaht, kes on oma mängijakarjääriga eeskujuks igale jalgpallurile. Loomulikult on väga tore kaasa elada ka Eesti olümpiasportlastele. Kõige sümpaatsemad nendest olid Erki Nool ja Gerd Kanter.

Kõige kaalukamateks tulemusteks senises spordiga tegelemises pean jõudmist mängijana Elvast Eesti kõrgliigasse. Lisaks oli võimalus esindada Eestit jalgpalli noortekoondiste tasemel.

Treenerina olen uhke selle üle, et minu käe all treeninud mängijad on jõudnud meeste koondisesse ja välisklubidesse. Meeskondlikult on meelde jäänud Elvaga Esiliigasse tõusmine ja karikafinaalid Tammeka ja Kaljuga.

Praegu töötan FC Elva peatreenerina. Nooremana olen teinud ka ehitus- ja kontoritöid, aga väga varakult sain endale selgeks, et tahan pühenduda jalgpallis töötamisele.

Plaan on aidata FC Elva esindusmeeskonna taset tõsta, et seeläbi pakkuda head emotsiooni ja eeskuju Elva inimestele ja noortele mängijatele. Lisaks peame töötama selle nimel, et Elva noorte seast sirguks Eesti tippmängijaid, keda saaksime hiljem uhkusega koondise eest mängimas näha.

Soovitus sportimisel on leida spordiala, mis meeldib ja teha seda nii hästi, kui vähegi võimalik. Kui tippu ei jõua, siis on vähemalt selgeks saanud, kuidas eesmärgile pühenduda ja selle saavutamiseks teistega koostööd teha. Kasulikud kogemused igal elualal.

Olen senise eluga rahul. See on loomulik, et on paremaid ja raskemaid aegu. Kui kõik oleks pidevalt ideaalne, siis me ei hindaks häid momente. Mõned negatiivsed kogemused on väga õpetlikud ja kasulikud.

Elvas on väga hea spordile keskenduda. Väikeses kohas ei sõltu noored niipalju vanemate transpordist. Lisaks on siin olemas avatud spordiplatsid ja ilusad metsad-järved, kus ujuda, joosta ja rattaga sõita. Tervislikke eluviise inspireeriv elukeskkond. Edasine on juba igaühe enda teha. Kui on olemas tõeline põlemine tipptegijaks saada, siis leiab inimene võimalused. See võib tähendada mingil hetkel Elvast lahkumist, et minna tihedama konkurentsiga keskkonda, aga baasi ladumiseks on pinnas hea.