Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade võistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest.

Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. 1892. aastal oli see kavas esimesel Holmenkolleni suusafestivalil.

Taliolümpiamängude kavas on kahevõistlus esimestest mängudest alates 1924. aastal. Kahevõistlus on ainus taliolümpiamängude spordiala, kus naised ei võistle. Maailmameistrivõistlustel võistlesid naised kahevõistluses esmakordselt 2021. aastal.

Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.

Võrreldes algusaastatega on kahevõistlus tänaseks muutunud päris palju. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.

Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerub. Alati sõidetakse vabas stiilis.

Kahevõistlus Eestis

Esimesed Eesti meistrivõistlused kahevõistluses toimusid 1935. aastal.

Eesti kahevõistluse nimekamad tipud on Uno Kajak, Tõnu Haljand, Fjodor Koltšin, Allar Levandi ja Ago Markvardt.

Mitmekordne Eesti meister suusahüpetes ja kahevõistluses Uno Kajak viis Eesti kahevõistluse rahvusvahelisele tasemele, kui pääses N Liidu koondise koosseisus 1956. aasta Cortina d’Ampezzo olümpiamängudele, kus tulemuseks oli 26. koht.

Järgmise Eesti kahevõistleja jõudmist taliolümpiale tuli oodata 12 aastat, kuni sellega sai hakkama Tõnu Haljand, kelle saagiks jäi 1968. aastal Grenoble’i olümpiamängudel 12. koht. Kaks aastat hiljem saavutas Tõnu Haljand MMil samuti 12. koha.

Haljand töötas elu lõpuni treenerina ning tema esimene ja parim õpilane oli Ago Markvardt, kes suutis 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängude viienda ja 1997. aasta Trondheimi maailmameistrivõistluste neljanda kohaga oma treeneri parimad saavutused üle lüüa.(Foto Ago Marvardti vastuvõtt Elvas).

Moskvas sündinud, kuid Eestis sportlaseks kujunenud Fjodor Koltšin võitis 1977. aastal juunioride MM-il hõbemedali ja tõi Lake Placidi olümpiamängudelt 15. koha. Kuna Lake Placidi olümpiamängude tulemus ei rahuldanud teda ennast ega spordiala juhte, siis juba 1983. tõmbas mees oma sportlaskarjäärile joone alla, kuid jätkas treenerina.

Eesti seni teenekaim kahevõistleja Allar Levandi puutus nooruses kokku nii Uno Kajaku kui Tõnu Haljandiga, kes tegutsesid toona treeneritena. 1988. aastal võitis Allar Levandi pronksmedali taliolümpiamängudel Calgarys.

Täna on meie esikahevõistlejaks Kristjan Ilves, kes on saavutanud 2022. ja 2023. aastal kahevõistluse MK sarja hooaja kokkuvõttes kõrge viienda koha. MK sarja etapil on ta hõbemedali võitnud Jaapanis Hakubas 2018. aastal, Pekingi taliolümpiamängudel 2022. aastal oli tulemuseks 9. koht ja 2023. aasta MMil parim tulemus 4. koht.

Noortest kahevõistlejatest on oma sportlaskarjääri alustamas Andreas Ilves, Robert Lee, Markus Alter, Karel Pastarus ning neidudest Annemarii Bendi ja Triinu Hausenberg.

Kahevõistlus Elvas

Kahevõistluse tõi Elvasse Tõnu Haljand, kes tuli siia treeneriks 1978. aastal, olles ise läbi teinud suurepärase karjääri kahevõistlejana. Just tema õpilased moodustavad uue põlvkonna Eesti kahevõistluses ja tema kõige andekam õpilane Ago Markvardt saavutas lisaks oma paljudele suurtulemustele olümpiamängudel viienda koha.

Tõnu Haljandi mantlipärijaks on tema õpilane Andrus Ilves, kelle suur panus on muu hulgas ka Kristjan Ilvese tipputõusus.

Praegune Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete jalajuht Rauno Loit on samuti üks Andrus Ilvese õpilastest.

Praegu kuuluvad Elva kahevõistlejad Elva Suusaklubi koosseisu. Harrastajaid on 20 (2 meest ja 18 noort, sealhulgas ka tütarlapsi). Treenerid on Andrus Ilves ja Rain Pärn.

Treeningpaikadeks on Elva gümnaasiumi võimla, Konguta kooli spordisaal, Elva linnastaadion, Tartumaa Tervisespordikeskus, Otepää Apteekrimäe suusahüppemäed ja Tehvandi Spordikeskuse K90 suusahüppemägi.

Suuri lootusi on pandud 15aastasele Eesti noortemeistrile Karel Pastarusele, kes on saavutanud häid tulemusi ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti oma vanuseklassi parimal kahevõistlejal oli 2022. aastal Tšehhis toimunud FIS noorte karikasarja etapil tulemuseks 22. ja 15. koht. Suvise kahevõistluse FIS noorte karikasarja etapil 2023. aasta augustis Saksamaal Oberwiesenthalis saavutas ta 12. ja 14. koha.

Karel Pastarus alustas Elva Suusaklubis kahevõistlusega Rain Pärna juhendamisel, praegu on treeneriks Andrus Ilves. Eesti tulevikulootuse suureks iidoliks on Kristjan Ilves. (Foto Kristjan Ilves ja Karel Pastarus).

Elva kahevõistlejate perekond Kristjan Ilves, Andreas Ilves ja treener Andus Ilves koondusid 2015. aastal ühiseks meeskonnaks Team Ilves. Meeskonnajuhi Andrus Ilvese eestvedamisel tegutsev Team Ilves on MTÜ Elva Suusaklubi koosseisus tegutsev rahvuslik kahevõistluse meeskond, mis on moodustatud eesmärgiga tagada noortele perspektiivikatele kahevõistlejatele professionaalne treeningettevalmistus ja parimad taustajõud tipptulemuste saavutamiseks rahvusvahelistel võistlustel. Eesmärkide saavutamiseks kaasatakse parimad Eesti spetsialistid ja tehakse koostööd asjatundjatega välismaalt.