Jüri Malts

Jüri Malts: Mina ei osanud range olla

Narvas sündinud Jüri Malts lõpetas 1951. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1956. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorralduse teaduskonna.

Tõsisemalt alustas ta kergejõustikutreeningutega 1948. aastal, teeneriks oli tol ajal tuntud keskmaajooksja Hjalmar Paavo. Parimaks tulemuseks oli spordiühingu Spartak koolinoorte vabariiklikel võistlustel saavutatud pronksmedal 100m ja 200m jooksudes. Kaalukamad sporditulemused olidki Jüri Maltsal noorteklassis, kus tuli sprindis mitmel korral Virumaa noortemeistriks ja saavutas auhinnalisi kohti vabariiklikel koolinoorte spartakiaadidel.

Õpinguaastatel EPAs treenis Jüri Malts tuntud tõkkejooksja Jaan Jürisma käe all, kes pani rohkem rõhku keskmaajooksu treeningutele. 1952. aastal tuli Jüri Malts EPA võistkonna koosseisus ülikoolide meistrivõistlustel 4x400m teatejooksus hõbemedalile. Esikoha võitis TRÜ kehakultuuriteaduskonna teatenelik.

Töömeheteed alustas Jüri Malts 1956. aastal Elva rajoonis melioraatorina. Kuigi töötas juba õpitud erialal, kiskus hing ikkagi kehakultuuriteaduskonna ja õpetajaameti poole ning aastatel 1957 – 1959 õppis ta TRÜ kehaultuuriteaduskonna kaugõppeosakonnas.

Kehalise kasvatuse õpetajana alustas ta Elva koolis 1960. aastal, kus töötas kuni pensionile minekuni 1993. aastal.

Oma õpetajatööd Elva koolis on Jüri Malts iseloomustanud järgnevalt:

„Kui ülikoolist kehalise õpetajaks tuled, pole ju praktikas nii tugev. Siin oli kehalise kasvatuse õpetajaks Arnold Ots – väga abivalmis ja hea nõuandja. Õpetajana oli ta mulle eeskujuks, oli range ja nõudlik. Mina ei osanud range olla. Püüdsin lastega hästi läbi saada. Ma ei rikkunud kunagi kellegi tunnistust kehalise kasvatuse hindega ära. Et kõik hinded neljad-viied ja kehaline kolm. Sellist janti ma kunagi ei teinud.“

Elva Postipoiss 05.04.2008.a. Juubilar

Alates 1970. aastast oli Jüri Malts Elva koolis ka sõjalise algõpetuse õpetaja, olles sõjalis-sportlike mängude Põuavälk ja Kotkapoeg organiseerija koolis ja Tartu rajoonis. Jüri Maltsa juhendamisel oli Elva kooli võistkond Tartu rajooni parimana mitmeid kordi esindamas rajooni vabariiklikel Kotkapoja mängudel.

Üle vabariigi oli Jüri Malts tuntud ka kui kergejõustikukohtunik, omades sel alal vabariiklikku kategooriat aastast 1965 ja rahvusvahelist kategooriat aastast1999.

Kohtunikuna hakkas ta võistlustel aktiivselt osalema pärast võistlejakarjääri lõppu 1958. aastal. Põhiliselt kergejõustikuvõistlustel tegutsenud, oli ta kohtunikuks ka näiteks Elvas toimunud kiiruisutamise võistlustel ning on olnud 25 korral Eesti murdmaajooksude meistrivõistluste peakohtunik.

Lisaks tegevusele spordivallas oli Jüri Malts juba kooliajast saadik ka tubli koorilaulja. Kui keskkooli ajal spartakiaad ja laulupidu juhtusid aga ühel ajal olema, siis valis ta ikkagi spartakiaadi. Elva meeskooris laulis Jüri Malts esimest tenorit aastast 1961.

Jüri Maltsa poeg Olavi oli Eesti meister odaviskes 1986. aastal, olles esimene, kes selle tiitli võitis uue, modifitseeritud odaga. Tulemuseks oli 65.80. Oma isikliku rekordi – 81.36 oli Olavi Malts visanud 1. augustil 1984. aastal Tamme staadionil toimunud võistlusel. See odavisketulemus on Eesti kõigi aegade edetabelis (vana oda) kuues. Eesti meistrivõistlustel 1984. aastal viskas Olavi Malts oda 73.38, millega teenis pronksmedali.

Olavi Malts oli ka hea kolmikhüppaja, võites Eesti meistrivõistlustel hõbeda ja pronksi. Parim tulemus sel alal oli 1984. aastal hüpatud 15.16 meetrit.