Julius Kangur

Kuldujuja ja eestluse hoidja

Julius Kangur sündis Elvas. Tema isa oli Elva postkontori ülema abi. Isa suri 1924. aastal ja ema abiellus uuesti. Julius Kangur on oma märkmetes kirjutanud, et siin tema lapsepõlv lõppes.

Aastatel 1925-1940 elas pere Elvas nn Kutsari majas, Jaan Kärneri tn 4. Selles majas on aastatel 1944-1970 elanud ja töötanud kunstnik Eduard Kutsar ning hiljem oli seal tema majamuuseum.

Julius Kanguri koolitee algas 1926. aasta sügisel Jõgeval koolis, aga jõuludeks koliti Elvasse ja Julius asus siin õppima esimesse klassi. Elva Algkooli lõpetas 1933. aastal ja astus Treffneri Gümnaasiumi, kust ta 1935. aastal välja heideti ning õppimine jätkus õhtukeskkoolis, mille lõpetas aastal 1937. Haridustee jätkus Tartu Ülikoolis, kus õppis veterinaariat, õigusteadust ja kehakultuuri, ühtegi neist lõpetamata.

Julius Kangur abiellus 1940. aastal Elvas Tartu ärimehe tütre Laine Raudsepaga, neli aastat hiljem emigreerus perega Saksamaale, kus lõpetas Giesseni Ülikooli. Edasi sõideti 1949. aastal USA-sse, kus Julius Kangur tegi esialgu juhutöid, aga aastal 1952 hakkas Lakewoodis ehitusettevõtjaks.

Välismaal oli Julius Kangur aktiivne eestluse hoidja. Ta oli Lakewoodi Eesti Ühingu esimees. Aastatel 1952 – 1959 oli ta New Yorgis Eesti Haridusseltsi (NYEHS) esimees ning aastatel 1957 – 1964 Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) esimees. Edasi tuli juba Ühendatud Balti Ameerika Komitee esimehe amet (1964 – 1965). Julius Kangur oli ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige ja II Põhja-Ameerika Eesti Päevade korraldaja 1960. aastal.

Paguluse algaastatel koostas Julius Kangur kaheköitelise raamatu „Eesti sport“ (Augsburg 1948), mille sissejuhatuses kutsus autor rahvuskaaslasi eesti vaimu spordi kaudu edasi kandma. Ta rõhutas, et kehaline kasvatus ja sport on ühtlasi enesekasvatuse vahendid, mis aitavad mitte ainult keha, vaid kogu isiksust kujundada ning et keha hooletusse jätmine on ränk eksimus looduse vastu, millega võib kaasneda rahvaste ja riikide degradeerumine.

Sportimist alustas Julius Kangur 1930. aastal Elva Haridusseltsi spordiringis ja oli üks 1934. aastal loodud Elva Spordiseltsi Raju asutajaid. Asutamiskoosolek toimus Kangurite majas (J. Kärneri tn 4), kus osales 30 asutajaliiget.

Julius Kangur oli Elva Spordiseltsi Raju, Tartu Kalevi ja Tartu Akadeemilise Spordiklubi liige. Võitis aastatel 1937 – 1944 Eesti meistrivõistlustel ujumises kolm kulda ja kolm pronksi ning üks meistritiitel on tal ka juunioride klassis 1936. aastast. Kolmel aastal rinnuliujumises Eesti meistriks tulnud Julius Kangur ujus esimese eestlasena 200m rinnuli alla kolme minuti. Ta on püstitanud seitse Eesti rekordit ning pälvis 1937. aastal Kuldujuja tiitli. Kõik Eesti rekordid ujus Julius Kangur välja Elva ujulas. Aastatel 1937 – 1940 kuulus ta Eesti ujumiskoondisse.

USA president Richard Nixon saatis pärast Julius Kanguri surma lahkunu lesele kirja:
„Julius Kangur oli Eesti ühiskonna lugupeetud juht. Ma kunagi ei unusta seda julgust ja toetust, mida ta andis mulle isiklikult.”

Ville Oengo pikemalt Julius Kangurist

Julius Kangur oli sõjaeelsetel aastatel Elva spordiseltsi „Raju“ parim ujuja; püstitades rinnuliujumises Eesti rekordeid ja võites Eesti meistri tiitleid. Tema eeskujul arenes Elvas eelkõige rinnuliujumine; märkigem Elvast sirgunud Eesti rinnuliujumise meistreid, nagu – Ingrid Lenzius, Hilja Noormaa jt. – Teise maailmasõja järel, juba Välis-Eesti tegelasena, sai meie kaaslinlane Julius Kangur tuntuks ka Eesti spordi ajaloo raamatu autorina – 1947/1948 Saksamaal.

Ujuja ning sporditegelane. Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu õhtugümnaasiumis. Sportimist alustas 1930. aastal Elva haridusseltsi spordiringis ja jätkas alates 1934. aastast Elva spordiseltsi „Raju“ värvides. Elas siis juba Elvas Jõe tänaval, hiljem Otepää teel (J. Kärneri tn.). Oli ka Tartu „Kalevi“ ja Tartu Eesti Akadeemilise Spordiklubi liige. Aastatel 1937-1944 võitis Eesti meistrivõistlustel rinnuliujumises kolm kuldmedalit ja kaks pronksmedalit; lisaks vabaujumises ja teateujumises pronksmedalid. Püstitas seitse Eesti rekordit. – Parimad tulemused: 100 m rinnuli – 1.17,4; 200 m rinnuli – 2.57,6 (1937); Eesti kuldujuja normi täitja – 1937. Julius Kangur kuulus aastatel 1937-1940 Eesti ujumise koondvõistkonda.

Tegutses kaitseliidus ja Isamaaliidus. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas Tartu linnavalitsuses spordiinstruktorina. Oli ka Tartu Eesti Akadeemilise Spordiklubi esimees.

EAA.1856.1.1. – Eesti Akadeemiline Spordiklubi sai alguse ilmselt juba 1908. aastal Tartu Ülikoolis, kus asutati Üliõpilaste Selts „Sport.“ Tegutses kuni Esimese maailmasõja alguseni. Seltsi põhikirjas fikseeritud eesmärgid: harrastada Tartu üliõpilaste seas: jalgrattasõitu, suusatamist, sõudmist, vehklemist, kiiruisutamist, võimlemisharjutusi, tennist, jalgpalli, jäähokit, kergejõustikku, keeglimängu, kroketit ja muud. – Seltsil oli oma raamatukogu, kus leidus peamiselt sporditeemalisi materjale. Seltsi liikmeteks võisid olla ainult üliõpilased; olid seltsi tegevliikmed ja auliikmed. Raha laekus järgmistest allikatest: liikmemaksud, annetused, korjandused, ühiskonna ja asutuste toetused, tasu loengutelt, etendustelt, puhkeõhtutelt; lisaks seltsile kuuluva liuvälja üür. Üliõpilaste Seltsil „Sport“ olid nii oma ruumid kui ka üüritud ruumid ja maatükid. 

EAA.1856.1.69 – Eesti Akadeemiline Spordiklubi (EASK) asus kuni 1940. aastani Tartus, Hetseli tn. – 18. EASK oma tihedaid sidemeid Lääne-Euroopa spordiorganisatsioonidega. Arhiivis leidub sellekohast kirjavahetust : eesti, vene, saksa, soome, läti, leedu, poola, prantsuse jt. keeltes. Julius Kanguri aadress 1940. aasta kevadel oli Tartu, Raekoja tn. 92-1.

Julius Kangur emigreerus 1944. aastal sõjapõgenikuna Saksamaale, kus ta õppis Giessenis loomaarstiks (Justus Liebig Universität).

Julius Kangur avaldas 1948. aastal Saksamaal Augsburgis kaheosalise raamatu: „Eesti sport. Kehalise kasvatuse ajalugu: olümpiamängud,“ fotod ja reproduktsioonid E. Soovere jt.

Saksamaalt siirdus 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Abikaasa Laine, poeg Tõnu, tütred Kai ja Ingi. Omas ühendriikides oma juhitud ettevõtte: „Skidmore & Co.“ – Harrastas bridži.

Julius Kanguri ühiskondlik ja rahvuslik tegevus paguluses

• Korporatsiooni „Sakala“ liige.
• USA Lakewoodi Eesti Ühingu juhatuse liige ja esimees.
• USA Kesk-Hudsoni Eesti Rahvuskoondise juhatuse liige ja esimees, kuni 1952.a.
• New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees 1952-1957.
• Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Esinduskogu liige ja esimees 1957-1964.
• USA Ühendatud Balti-Ameerika Komitee esimees 1964-1965.

Mõningaid Julius Kanguri paremaid sportlikke tulemusi

• 18.07.1937. Maavõistlus, Tallinn – M 200 m rinnuli: 2) Julius Kangur, Eesti – 3.08,5.
• 01.08.1937. Eesti MV, Haapsalu – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 3.05,7.
• 18.08.1937. Maavõistlus, Viiburi – M 200 m rinnuli: 2) Julius Kangur, Eesti – 3.04,5.
• 06.1937. Võistlused, Elva – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 2.58,4.
• 06.1937. Võistlused, Elva – M 100 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 1.30,5.
• 06.1937. Võistlused, Elva – M 400 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 6.20,5.
• 07.1937. Võistlused, Elva – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur; Elva „Raju,“ – 2.57,6.
• 07.1937. Võistlused, Elva – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 2.59,2.
• 07.08.1938. Eesti MV, Elva – M 200 m rinnuli: 3) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 2.59,0.
• 30.07.1939. Maavõistlus, Tallinn – M 200 m rinnuli: 2) Julius Kangur, Eesti – 3.08,5.
• 06.08.1939. Eesti MV, Tallinn – M 200 m rinnuli: 3) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 3.12,5.
• 04.08.1940. Eesti MV, Elva – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Elva „Raju“ – 2.59,9.
• 18.08.1940. Maavõistlus, Riia – M 200 m rinnuli: 2) Julius Kangur, Eesti – 3.05,1.
• 20.08.1940. Maavõistlus, Kaunas – M 200 m rinnuli: 2) Julius Kangur, Eesti – 3.06,9.
• 02.08.1942. Eesti MV, Tartu – M 4 x 200 m vabalt: 3) Tartu „Kalev“ (Julius Kangur, Edgar Pinka, Elmar Salomaa, Gerhard Beek) – 12.15,5.
• 06.08.1944. Eesti MV, Tartu – M 100 m vabalt: 3) Julius Kangur, Trt. Akad. Spordiklubi – 1.12,5.
• 06.08.1944. Eesti MV, Tartu – M 200 m rinnuli: 1) Julius Kangur, Trt. Akad. Spordiklubi – 3.08,1.

Hellar Grabbi, „SEISATA, AEG!“ – Mälestuslikud esseed, „Ilmamaa,“ 2012

Lk. 205. … „New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimeseks uustulnukast esimeheks valiti korporatsiooni „Sakala“ vilistlane Julius Kangur, kes koos tagasivalimistega püsis sellel kohal seitse aastat (1952-1958). Kangur oli veel noor mees, kolmekümne viiene, ja olnud Eestis nimekas sportlane (kuldujuja). Tal oli silmapaistvaid ühiskondlikke võimeid. Olin temaga kohtunud spordiväljakutel, Eesti Korporatsioonide Liidu ühiskommerssidel ja mujalgi. Saime hästi läbi ja minu meelest oli Julius Kangur tore mees.“

Lk. 266-268. … „Viina pruukides kipuvad tekkima tülid. Nii puhkes Eesti Korporatsioonide Liidu 1955. aasta kommersil New Yorgis tõsine tüli „Sakala“ ja „Rotalia“ vahel. „Lööming“ oleks selle kohta kindlasti liiga palju öelda, „kähmlus“ on paras. Tüli algatasid terava keelega rotalus Jüri Adamson ja vinti jäänud „Sakala“ vilistlane Albert Naeris. Küllap Adamson midagi Naerisele nähvas, sest ega Naeris heast peast talle kallale läinud. Naeris kiskus söögilaua ääres istuva Adamsoni toolilt põrandale. Ta vist ei teadnud, et Adamsoni jalad on lastehalvatuse tagajärjel atrofeerunud ja ta käib karkudega.

„Rotalia“ meestel kargab hing täis – vigasele mindi kallale! Kui mina kohale jõuan, on Adamson põrandal ja Naeris tema otsas. Paistab, et Naeris togib maaslamajat. Kui Naeris püsti tõuseb ja rusikatega edasi vehib, karistan teda paari paremhaagiga. Teda tohterdatakse külma veega – ning olgu ette öeldud, et me lepime hiljem ära.

Keegi sakalanus haarab „Rotalia“ vilistlase Raimond Palsi peast tekli ja viskab selle üle saali. See on korporatsiooni ränk solvamine. Pals üritab samaga vastata, aga „Sakala“ tekli haaramine ei õnnestu. Pals tõugatakse pikali. Veel mõned teklid, nii „Sakala“ kui ka „Rotalia“ omad, lähevad lendu. Meestel jätkub niipalju mõistust, et üksteisele kallale ei minda, püütakse haarata tekleid. Tõuklemist on küll, aga tüli tõusmist püüavad tõkestada korra eest vastutavad „Vironia“ mehed. Üks sakalanus tuleb selja tagant minu teklit rabama. Tõukan ta eemale ja võtan ise mütsi peast, hoian seda käes. Äkki märkan, et seisan vastastikku „Sakala“ vilistlase, kuldujujast kuldsuu Julius Kanguriga. Põrnitseme teineteist umbusklikult. Kangur on suur ja tugev spordimees. Tunnen teda, ta on sõbraliku iseloomuga, temaga pole põhjust kakelda. Oleme temaga võrkpalli mänginud ja poliitikat arutanud.

Tajun, et praegu on murdehetk. Kui me Julliga kähmlema hakkame, võib see nii meile mõlemale kui ka meie korporatsioonidele kehvasti lõppeda. Karistusi määraksid nii EKL kui ka aukohtud, ning kahe korpi suhted oleksid pikka aega rikutud. Kangur on samuti ettevaatlik, olen temast pikem ja spordipoisina tuntud.

„Miks sa tõukasid meie meest?“ küsib Kangur süüdistavas toonis. „Ta tahtis mu peast teklit krahmata.“ Näitan Kangurile, kuidas ma oma mütsi käes hoian. Ka Kanguri Julli tekkel on tema enda peos. See on naljakas ja meie mõlema näkku kerkib muie. „Narr lugu,“ ütlen.
„Kas teeme lõpu?“ küsib Jull. „Jah, teeme!“Kangur vahetab mõne lause „Sakala“ selle aasta esimehe Ernesaksaga ja hüüab siis oma ujujakopsude täie mahuga, nagu Mägiste vanem Vello Ümera lahingus: „Kõik „Sakala“ mehed, saalist välja!“ Seisan ukse lähedal ja umbes kümme meest kiirustavad minust mööda. Tunnen vähem või rohkem peaaegu kõiki: kuulsa koorijuhi vend Ernesaks, eelviimane vaps Kohjus (viimane on Okas), vennad Miidod, Endel ja Erich, mu hea sõbramees Volli Vaher, endine politseikomissar Kolk, Hans Kobin, skaudijuht Ilmar Pleer; mõned mehed on mulle tundmatud, nähtavasti väljastpoolt New Yorki.

„Vironia“ esimees, vilistlane Pärl kuulab ära „Sakala“ ja „Rotalia“ esimeeste hinnangu olukorrale ning teatab siis saalile, et pärast veerandtunnist vaheaega koosviibimine jätkub. Ja jätkuski. Ilma vahejuhtumiteta. Mõlema tülipoole soovil ja presideeriva korporatsiooni vaiksel nõusolekul ei antud juhtunule EKL-i raames ametlikku käiku.

Julius Kangur „Eesti sport“ I ja II anne

Kehalise kasvatuse ajalugu – Olümpiamängud

Korrektuuri lugenud S. Ilves – Fotod ja reproduktsioonid: E. Soovere, E. Epner, A. Kalm, K. Hinto jt. – Ilmunud EUCOM Hq. Cicil Affairs Division 2. December 1947 – AG 393.7 GEC – AGO loal – Druck: Buchdruckerei Joh. Walch, Augsburg, Am Zeugplatz – 448 lk.

Lk. 1. – Pöördumises teatab Julius Kangur:

„Piiratud majanduslikkude võimaluste tõttu ilmub koguteos „EESTI SPORT“ kahes andes. I annet, mis jaotub Saksamaal, Rootsis, Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Austraalias elunevate eestlaste vahel, tükiti 1400 eksemplari. Kuna eelmainitud kogusest on varutud müügiks Saksamaal vaid 700 eksemplari, siis toimub koguteose „EESTI SPORT“ müük paljudes keskustes üksnes võimlemisõpetaja, spordijuhi või mõne võistlussportlase kaudu, et kindlustada „EESTI SPORDI“ omamise võimalust esmajärjekorras spordi- ja noorsooringkondadele.“

„Eesti sport“ II jõuab müügile k. a. novembris, kuid tõenäoliselt jääb II ande tiraazh trükitehnilistel põhjustel veelgi väiksemaks, mistõttu on kindlustatud selle trükise saamine ainult ettetellijaile.

Augsburgis, augustikuul 1948. Julius Kangur