Judo looja ja on Jaapanist pärit professor Jigaro Kano (1860-1938). Ta on öelnud, et judo on efektiivseim tee kehalise ja vaimse jõu arendamiseks. Treenides rünnakut ja kaitset, areneb täiuslikkuse suunas teie keha ja psüühika.
Judo levis kiiresti nii Jaapanis kui kogu maailmas ning peagi oli judost saanud Jaapani rahvusspordiala. Olümpiaalaks sai see võitluskunst 1964. aastal kui olümpiamängud toimusid Tokios. Nõukogude Liidus töötati 1938. aastal judosüsteem ümber uueks alaks, mis hakkas kandma sambo nime. Sambo on judole väga sarnane, kuid selles on võistlejatel rohkem vabadust ja võimalusi vastase alistamiseks.
Sel ajal kui judo levis üle maailma, hakati Eestis tegelema just samboga, sest kuulusime sel ajal Nõukogude Liidu koosseisu. Esimesed tuntumad sambomaadlejad Eestis olid Andres Lutsar, Tõnu Lume, Riho Rannikmaa ja Peeter Tammsaar, kes hiljem olid seotud ka Eesti judo arenguga.
Judo Eestisse jõudmine on tihedalt sellega, et judost sai olümpiaala. Esimene judotrenn Eestis toimus 1968. aastal, kui Tallinna Haabersti koolimajas hakkas uut ala propageerima Harri Greenman. Tõsi, tema õpetus piirdus peamiselt judo põhimõtete ja eetika tutvustamisega raamatu abil, aga algus oli tehtud.
20. novembril 1969 toimusid esimesed ametlikud judovõistlused Tallinnas. Seda peetakse ka Eesti judo sünnipäevaks. Varsti algasid judotreeningud ka Tartus. Siin olid treeneriteks Andres Lutsar ja Riho Rannikmaa. Algul oli judo siin rohkem nagu sambo kõrvalala, aga 1973 aastaks oli sambo populaarsus kadunud ja jäi ainult judo. Samal aastal liitusid Rannikmaa treeninggrupiga (Andres Lutsar oli selleks ajaks siirdunud Tallinna) Andres ja Aavo Põhjala, kellest said väljapaistvad sportlased ja hiljem treenerid. Aavo Põhjala oli ka Eesti judokoondise peatreener (1983-2013).
1987. aastast hakkas judotreeninguid Tartus Spordiklubis Do üksi läbi viima Andres Põhjala, sest Riho Rannikmaa lahkub. Kuna Andres Põhjala elas Peedul, siis oli loogiline, et judo jõudis ka Elvasse. Sellele aitasid kaasa Rita Kuresoo ja Airi Pärn. Tänu nende aktiivsusele algasid Elvas judotreeningud 1993. aasta sügisel Elva Gümnaasiumi õppehoone keldris, mis samaaegselt oli ka lasketiir. Et noored leiaksid tee judoni, selleks tehti demonstratsioonesinemisi ja kuulutati sellest kooli infostendidel.
Andres Põhjala meenutab, et andekaid noori oli palju. Tema õpilastest jõudsid Eesti meistri tiitliteni Liina Muttik ja Martin Järveoja. Tubli oli Juri Širokov, kes aga läks laskesuusatajaks. Treeningutel käisid ka hilisem suusahüppaja Illimar Pärn ja lauljatena tuntud staarid Eliisa ja Kerli Kõiv. Tublid olid ka Mihkel ja Jürgen Kuresoo, kellest hiljem said tuntud jalgpallurid.
1993. aastal otsustas Andres Põhjala anda ühe treeningrühma Evelin Pihlakule, kes ka ise oli paljukordne Eesti meistrivõistluste medaliomanik.
Kui Andres Põhjala 1999. aastal oma treeneritöö Elvas lõpetas, jäi kogu töö Evelin Pihlaku õlgadele, kes kaasas siia oma abikaasa, tuntud võrkpalluri Marek Pihlaku.
Kuni 2011. aastani tegutsesid Elva judotreeningud SK Do nime all, mille juht oli Andres Põhjala. Do klubi Elva filiaal oli tegelikult tegutsenud suhteliselt iseseisvalt juba aastaid, kuni aastal 2011 oli aeg küps luua Elvasse oma judoklubi, mis hakkas kandma nimetust SK Altia. (Altis oli algupäraselt püha koht Vana-Kreekas Olümpose mäel).
Klubil on välja kujunenud mitmeid toredaid traditsioone, nagu näiteks klubi sünnipäeva tähistamine jaanuaris, suvelaagrid, matkad, lõkkeõhtud, filmiööd, piknikud ja sünnipäevade tähistamine treeningutel. Kaks korda aastas toimuvad trennisisesed turniirid.
1994. aastal pandi alus Elvas toimuvatele judovõistlustele, mis toimuvad jaanuari alguses. Aja jooksul on nendest turniiridest, kus alguses osalesid ainult ümbruskonna klubid, välja kujunenud suured rahvusvahelised võistlused.
Paranenud on ka treeningtingimused. Seoses uue spordihoone valmimisega, on tatami on nüüd maha pandud Tartu maantee koolihoone võimlasse.
Judo Elvas
Karl-Ernst Saal
1987. aastal asus Tartus vägesid juhatama Andres Põhjala. Kuna Rannikmaa lahkus Tartust lahkhelide tõttu, jäi terve töö just Andrese õlgadele. Ta sai oma valdusesse Tartu suurima judoklubi SK Do (Lääne, 2010, lk 158). Andres asus usinasti tööle ja hakkas oma kanda kinnitama ka Tartu läheduses. Judotreeningud hakkasid toimuma Äksis ja Kambjas. Kuna Andres ise elas tegelikult Peedul, oli järgmiseks eesmärgiks tal judo Elvasse toomine. Sellele aitasid hästi kaasa Andrese tuttavad Rita Kuresoo ja Airi Pärn. Tänu nende aktiivsusele algasid siinsed treeningud 1993. aasta sügisel. Treeniti gümnaasiumi keldris asuvas lasketiirus ning matid sai Andres algul kohapealt. Nimelt oli laos vedelenud vanad kreeka-rooma maadlejate matid. Andres lasi nendele katte peale panna ja oligi sobiv treeningpind olemas. Hiljem toodi Tartust veel õigeid judomatte juurde ning treeningala laienes veelgi.
Kuulutused judo treeningute kohta olid nii lehes kui ka koolis stendidel ning samuti tehti ka demonstratsioonesinemisi. Tänu sellele leidsid väga paljud noored oma tee just judo treeningutele. Andres oskas oma treeninguid väga huvitavaks teha ja just see meeldis lastele. Samas suutis ta ka palju judonippe õpetada ja tema õpilased on osutunud väga edukaks juba ammusest ajast peale.
Kui küsida Andreselt, kes olid tema arust Elvas kõige potentsiaalsemad õpilased, on vastus konkreetne: „Võimekaid oli palju, aga päris tippu pole keegi jõudnud. Esimese eestikate medali tõi Martin Järveoja – ta oli sportlik ja tegija mitmetel aladel. Tubli ja andekas oli ka Liina Muttik, kes on samuti tulnud Eesti meistriks. Meenub ka Juri Sirokov, kes hiljem oli tegija laskesuusatajate hulgas. Elvast meenub mulle veel hilisem suusahüppaja Illimar Pärn ning treeningutel ja Võru laagris osalesid ka lauljatena tuntud staarid Eliisa ja Kerli Kõivud. Samuti olid tublid vennad Mihkel ja Jürgen Kuresoo, kes nüüdseks on tegijad jalgpallis (Põhjala, 2013).“ Muuseas Do klubi osales ka Eesti noorte meistrivõistlustel jalgpallis, kus saadi just Elva poiste eestvedamisel oma liigas IV koht, sealjuures kolmandik mängijaid oligi Elvast.
1993. aasta sügisel otsustas Andres ühe oma treeningrühmadest üle anda siinsele tublile õpilasele, Evelin Pihlakule. Andrese jaoks oli tihe Tartu-Elva vaheline sõitmine kulukas ning palju aega nõudev. Samuti oli ta sel ajal Eesti noorte ja juuniorite koondise treener, mis nõudis temalt samuti palju aega ja pühendumust. Evelin aga asus Elvas usinasti tööle ning kaasas endaga ka oma abikaasa Mareki, kellega kahekesi treenitakse tänaseni Elvas tugevaid ja hakkajaid poisse.
