Janno Pärt
- Veteranide MM laskesuusatamises:
pronksmedal 10km distantsil 2017,
hõbemedal 10km distantsil ja pronksmedal teatesõidus 2018,
kuldmedal 10 km distantsil 2020,
pronksmedal 10km distantsil 2022,
pronksmedal 6km ja hõbemedal 10km distantsil 2023. aastal. - Winter World Masters Games kuldmedal 10km distantsil ja hõbemedal 3x6km teatesõidus 2020. aastal.
- Viiekordne Eesti meister laskesuusatamises veteranide klassis.
- Elva valla parim veteransportlane 2020. aastal.
- Kalevi Suursõidul ringrajasõidus 600 m3 masinaklassis hõbemedal 1999. aastal.
- Mitmekordne Eesti meister motokrossis harrastajate klassis ja mitmekordne enduro Eesti meister.
Töö ja sport käivad käsikäes
Sündinud olen Elvas 13. septembril 1973. aastal. Õppisin aastatel 1980 – 1987 Elva algkoolis, mis tol ajal kandis nimetust Elva I Keskkool ja lõpetasin Elva II Keskkooli 1991. aastal.
Talvel laskesuusatamine, suvel motikad
Esimene tõsisem kokkupuude spordiga oli viiendas klassis, kui sõitsin punnvõrriga ümber Arbi järve ja toona järve kaldal asunud spordikoolis algas mul Heiki Mäesalu juhendamisel laskesuusatrenn. Arvasin, et mis seal ikka, proovida ju võib, aga ega ma niikuinii suusatada ei oska ja ega sellest midagi välja ei tule. Vaatan talveni ära ja tulen siis arvatavasti trennist ära. Esimesed paar suusatrenni olid väga vastumeelsed, siis aga hakkas tasapisi tulema.
Laskasuusatamise kõrval oli minu suureks huviks motovärk. Talvel käisin korralikult laskesuusatrennis, suvel aga putitasin ja ehitasin motikaid. Mulle meeldisid väikesest peale juba punnvõrrid ja mootorrattad. Lõpuks jäid tsiklid peale ja kui 16 sain, siis rallisin ainult Jawaga ringi. Minu suurim soov oli minna krossitrenni. Seda aga meie kandis polnud ja ilma vanemate toeta sellega tegeleda polnud võimalik.
Olin pigem hulljulge kui alalhoidlik
Motospordiga alustasin tõsisemalt 23-aastaselt. Alguses sõitsin enda lõbuks ning paari aasta pärast hakkasin harrastajate klassis võistlustel käima. Mul läks kohe algusest päris hästi, esimesest võistlusest alates hakkasin võitma ja terve aasta jooksul ei möödunud ühtegi võistlust, kui ma ei oleks esikolmikus olnud. Tekkisid ka kohe kaasaelajad ja pöidlahoidjad.
Kõvadeks konkurentideks motospordis olid mul Aivar Arand ja Einar Peterson, eeskujuks Avo Leok, kelle juures treenisin aastatel 2005-2007.
Motokross on ekstreemsport. Nii kui sa tsikli käima paned ja rajale lähed, siis ootavad sind ekstreemsused stardis, igas kurvis, igas hüppes. Motokrossi rada muutub iga ringiga ja see ongi see, mis mind motokrossis köidab.
Motospordis olin pigem hulljulge kui alalhoidlik ja seepärast on aastatega olnud ka palju vigastusi. Viimane ränk kukkumine oli mul 2014. aastal Lange motokeskuses treeningul, misjärel lõpetasin motokrossi päevapealt. Kui haiglast välja sain ja ennast kogusin, hakkasin tegelema hoopis laskesuusatamisega, kus pole õnneks hulle vigastusi.
Sport on puhas võit
Oma sporditegevuses pean kõige kaalukamaks tulemuseks seda, et olen alates noorusest tänapäevani suutnud stabiilselt spordiga tegeleda. Kõige magusamad võidud olid motospordis see aeg, kui olin harrastajate meister ja laskesuusatamises Veteranide Olümpial (Winter World Masters Games) saavutatud kuldmedal.
Kuna ma pole tippsportlane, siis pole mul kaotuste pettumust olnud. Kõik on ju puhas võit, kuna saan tegeleda spordiga. Loomulikult on kiitusi hea kuulda ja kuna ma teen sporti eelkõige enda tervise huvides, siis närvisüsteem on mul hea.
Veteranide MMil laskesuusatamises on ka 80+ võistlusklass ja see on praegu minu eesmärk. Tasa ja targu tegeleda spordiga nii kaua kui antud.
Kripeldama mul midagi ei jää, minu jaoks on kõik hästi läinud. Ma ei ole kunagi püüelnud tippsporti. Mulle meeldib teha seda, mis parasjagu mind köidab ja huvitab.
Kui üks väsitab, siis teine kosutab
Eks see sportimine võtab oma aja ja kindlasti kannatab vahel ka perekond. Teinekord pead valima, kas lähed trenni või perega välja. Eks seda sportimise aega tuleb sättida.
Olen terve oma elu tegelenud ettevõtlusega puidusektoris, Kasumetsa Küttekontor on varsti juba ligi 30 aastat varustanud Tartumaa inimesi küttepuudega.
Trenni teen ma vastavalt vabale ajale, ideaalis kolm-neli korda nädalas. Aga see on kaootiline. Talvel, kui on suusahooaeg, siis üritan ikka stabiilsem olla. Eks need suurvõistlused kindlasti, aga ka kohalikud Eesti võistlused motiveerivad treenima ja pingutama. On aegu, kui jääb vahele terve kuu või enamgi, kuid seda kompenseerib tavaliselt füüsiline töö. Näiteks meeldib mulle väga saega metsatööd teha. Hobideks on mulle ka veel surfamine ja mägedes lumelauaga sõitmine.
Töö ja sport käivad minu puhul käsikäes. Üks kompenseerib teist. Kui üks väsitab, siis teine kosutab. Ma ei kujutaks ette ühte ilma teiseta. Kui tööl jookseb juhe kokku, siis sport harutab selle jälle lahti. Ja teisipidi, kui tunned juba, et oled liiga palju treeninud, siis saad rahulikult mõelda oma tööasjadele.
Sportimist ükskõik mis tasemel, mis alal, soovitan kindlasti kõigile. See tagab nii vaimse kui ka füüsilise rahulolu ja tervise aastateks. Ole sa noor või vana. Tuleb valida vastavalt enda võimetele ja meelepärale vastav spordiala ning tegeleda sellega järjepidevalt. Nii tagad endale täisväärtusliku elu ja hea tervise.
Elva on täiesti spordilinn. Siin on väga palju võimalusi tegeleda spordialadega, mis iganes ka pähe ei tuleks. Meil on palju toredaid treenereid, kes on sportlasi tippu viinud. Kui on tahtmist, siis ei ole küll mingit taksitust siin sportida ja tippu tõusta.