Janar Muttik
- Kadettide EM 1998. aastal 7. ja 1999. aastal 5. koht.
- Juunioride MM 1999. aastal 13. ja 2001. aastal 29. koht.
- Juunioride EM 2000. aastal individuaalselt ja meeskondlikult 5. koht ning 2002. aastal individuaalselt 24. ja meeskondlikult 12. koht.
- Rahvusvahelise Töölisspordiliidu EM meeskondlikult esikoht 2001. aastal.
- 2002. aastal täiskasvanute EM meeskondlikult 7. ja 11. koht.
- MMil individuaalselt 15. ja meeskondlikult 34. koht.
- Aastatel 1998–2004 nii individuaalselt kui meeskondlikult kahekordne Eesti meister, kolmekordne Eesti lahtiste meistrivõistluste võitja.
- Eesti karatekoondise liige aastatel 1996–2004.
- Tartumaa parim noor karateka aastatel 1997–1999.
Karatemeister kihutab mõnuga motospordiradadel
Sündisin 14.aprillil 1981. aastal Tartus. Lõpetasin 1999. aastal Elva Gümnaasiumi ning õppisin 1999.– 2002. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas. Aastal 2012 lõpetasin TÜ majandusteaduse bakalaureuse ja 2014. aastal TÜ majandusteaduse strateegilise juhtimise magistriõppe.
Esimesed kokkupuuted spordiga olid algklassides, kui käisin Elva Gümnaasiumihoone keldrikorrusel asuvas spordikoolis maadlustrennis ja sealt edasi natuke pikemalt ka jalgrattatrennis. Lühikest aega sai käidud ka kergejõustikus.
Kui oli koolivaheaeg, sundis isa hommikuti jooksmas käima. Ega tol ajal see meeldiv tegevus ei olnud, aga tagantjärgi mõeldes kasvatas kindlasti iseloomu ja hiljem kui elasime Elvast 10 km eemal, läksime vennaga trenni eesmärgil aegajalt jooksuga Elvasse. Kuna isa oli tegelenud rallispordiga, siis oli ka meil kodus kart, millega sai sõidetud. Eks huvi oli suurem, aga paraku kallis spordiala ja sel hetkel ei olnud seda võimalik harrastada.
Esimesel võistlusel kohe Eesti meistriks
Kui Elvasse tuli karate trenn, siis liitusin 13 aastaselt sellega. Kui eelnevalt proovitud spordialad ei sobinud, siis karate oli see, mis paelus kohe ja pikemalt. Juba pärast kolm kuud kestnud treeninguid viidi meid võistlema, kus saavutasin kohe Eesti meistritiitli. Sellega algas sportlaskarjäär ja harrastasin karated professionaalsel tasemel üle kümne aasta, kuuludes sellest seitse aastat Eesti rahvuskoondisse.
Kuna isa oli ka natuke tegelenud karatega, siis sellest saime vennaga ka mõningad algoskused, mida isa meile õpetas. Sellest võib-olla ka kohe algne edu võistlustel ja antud spordiala juurde jäämine. Pärast poolt aastat treenimist Elvas kutsuti meid treenima Tartusse ja vanematel oli suur roll transpordi korraldamisel trenni ja tagasi. Ilma selleta ei oleks kindlasti saanud tipptasemel spordiala harrastada.
Kõige kaalukamaks tulemuseks oma sporditegevuses pean karate perioodil saavutatud juunioride MM viiendat kohta nii individuaalses kui meeskondlikus arvestuses ning samuti täiskasvanute MMil saavutatud seitsmendat kohta.
Kiitus kasvatas enesekindlust
Kuna elasime Konguta vallas väikeses kohas, saime aegajalt nii Konguta vallalt kui Elva linnalt toetusi võistlustel käimiseks, mis oli kindlasti olulise tähtsusega sportlastee kaasaaitamisel. Lisaks toodi tulemused ära ka kohalikes lehtedes. Kaasaelajateks olid rohkem vanemad kui sõbrad/tuttavad, sest võistlused toimusid kaugel ja vaatamas seetõttu väga keegi ei käinud. Kindlasti teati, millega tegelen ja see avaldus ka koolis positiivselt nii õpetajate kui koolikaaslaste suhtumises.
Eks igale noorele sportlasele mõjub nii kriitika kui kiitus, aga erilist tähelepanu sellele ei pööranud ja ei tunnetanud ka avalikkuse survet, kuna karatest räägiti vähe. Kui karatest ja minu saavutustest juttu tehti, siis pigem heade saavutuste korral ja see oli siis alati kiitus, mis kasvatas kindlasti mingil määral enesekindlust.
Pean ennast keskmiselt tugevama närvikavaga ja see kindlasti aitas võistlustel võita mitmeid kordi endast tugevama vastase, kuid oli ka olukordi, kus eraelu mured segasid võistlemist ja ei osanud ennast võistlusmomendil argimuredest lahti lasta.
Motosport, kickbox, lohesurf hoiavad heas vormis
Aktiivsed treeningud ja võistlemine sai lõpetatud, kuna karatesporti olid vähesed nõus sponsoreerima ja ülikooli kõrvalt oli vaja raha teenida ning selleks sai loodud oma ettevõte, siis ei olnud enam aega karatega tipptasemel treenida ja sellepärast otsustasin loobuda. Proovisin küll veel aasta pingutada, tehes kolme asja paralleelselt, aga sai kiirest selgeks, et selliselt ei saa maailma tippudega konkureerida ja ei ole mõtet jätkata kuna Eesti tasemel ei olnud motivatsiooni jätkata.
Olen jäänud pidevalt spordi juurde ning tegelenud erinevate spordialadega. Huvi spordi vastu püüan kasvatada ka oma lastes selliselt, et ei suru oma soove peale, vaid aidates teha valikuid erinevaid spordialasid proovides. Kuna tänaseks on poiss 10-aastane ja tüdruk 4-aastane, siis neil veel endale meelepärase tegevuse leidmiseks aega on.
Pärast karatest loobumist sõitsin viis aastat ATV kestvuskrossidel ja seejärel tegelesin kolm aastat kickboxiga, milles tulin Eesti meistrivõistlusel kolmandale kohale.
Peale eelnimetatud spordialasid olen ennast ikka vormis hoidnud – jooksen, suusatan, tegelen lohesurfiga ning käin jõusaalis.
Viimased kolm aastat olen pöördunud tagasi mootorispordi juurde ja teen kaasa Eesti meistrivõistluste rallikrossi sarjas. Samuti tegelen jätkuvalt eelpool mainitud aeroobsete aladega vormis püsimiseks ja seda ka pigem juba harjumusest ning vajadusest sporti teha, et ennast hästi tunda.
Keha ja vaim tuleb pingutuseks ette valmistada
Kuna karate liigutused ei ole loomupärased ja treeningud olid väga intensiivsed, siis oleks pidanud kaasama treeningute kõrvale pädevaid füsioterapeute ja spordiarste, kuna liigestele oli suur koormus ja see tekitas pidevalt vigastusi ja liigeste liigkulumist.
Kuna karatespordis oli väga vähe ressursse, siis meil vajalikud vahendid ja know-how puudusid ning see oli kindlasti üks põhjustest paljudele liigesevigastustele ja kulumistele, mis annavad vanemas eas tunda. Ehk siis rohkem oleks pidanud kasutama kasvõi kliinikumide spordiarste jne.
Algajad peaks proovima erinevaid spordialasid enne kui leida endale meelepärane ja sobiv ala. Samuti ei tohi kohe üle pingutada ja iga suure pingutuse tarvis on nii keha kui vaim vaja eelnevalt selleks treenida ja ette valmistada. Silmas tuleb pidada, et mitte midagi ei tule kiiresti ja kergelt.
Tuleb seada eesmärgid ning selle järgi teadlikult ning järjepidevalt vaeva näha. Kui endal ei ole oskusi või teadmis, tuleb selleks appi võtta spetsialistid, aga oluline on endale teadvustada, et järjepidevus on kõige alus. Kellel ei ole eesmärki võistelda, siis tuleb ükskõik mis ala teha lõbuga ja nautides – ole sa algaja või juba pikalt spordiga tegeleja.
Elvas on sporditegemise võimaluste parandamine võetud omaette eesmärgiks ja on näha, et selleks on kõvasti vaeva nähtud, luues uusi jalgpalliväljakuid, pallimängude sisesaale ja mitmesuguseid sportimisvõimalusi uues spordihoones. Arvan, et Elvas on väga hea potentsiaal kasvatada tulevikus uusi spordi tipptegijaid.