Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist eKr. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kool 1863. aastal Inglismaa Jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa Jalgpalliliidu asutatud Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu (IFAB).
Jalgpalli algne areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.
Euroopa meistrvõistlusi peetakse alates 1960. aastast. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant.
FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.
Jalgpall Eestis
Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse Helsingis (0:6 kaotus Soomele) ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks.
Jalgpall Elvas
Elvas asutati 20. augustil 1934. aastal spordiselts Raju ja alustuseks korraldati kõige esimene võistlus jalgpallis. Vastaseks oli suvitajate meeskond, kus mängisid ka mitmed Tartu palliklubi Olümpia meeskonna mehed. Võistlus lõppes „Raju“ võiduga 4:3 (poolaeg 3:2). Spordiseltsi Raju erinevate alade spordihuviliste liikmeskonnast olid põhilised jalgpallimängijad seltsi esimees Edgar Moont, Karl Rähni, Edgar Tamm, Aleksander Must, Friedrich Anderson, Eduard Püssa, Otto Rebane.
Aastatel 1932 -1938 oli jalgpall Elvas üsna populaarne, saavutati hea tase. Spordiseltsi Raju jalgpallurid kohtusid sageli Tartu ja Otepää meeskondadega ning suvitajate koondisega. 1935. aasta suvel käis Elvas Raju meeskonnaga mängimas ka Tartu Jalgpalli Klubi osakonna meeskond Tulevik. Ühel korral õnnestus Elva meeskonnal mängida viiki Tartu Olümpia koondisega, kes saavutas 1939. aastal Eesti meistri tiitli.
Aastatel 1959-1964 rajati Elvasse linnastaadion ja põhispordialaks muutus kergejõustik. Aastatel 1975-1992 peeti Elva staadionil erineva tasemega jalgpallivõistlusi, millest populaarsemad olid rajoonisisesed meistrivõistlused ja Elva Keskkoolis korraldatavad klassidevahelised turniirid. Uue tõuke sai jalgpalli areng Elvas 1994. aastal, mil jalgpalli edasiviimise võttis enda südameasjaks ja kohustuseks Ville Sonn. Sama aasta novembrikuus registreeris ta ametlikult Elva jalgpalliklubi ja koondas enda ümber 20 noort jalgpallihuvilist. Kõik see toimus ainult Ville Sonni enda initsiatiivil. Aastatel 1995-1996 mängisid Elva jalgpallurid erinevatel sise- ja välisturniiridel. Elva linnameeskond hakkas aastatel 1994-1997 mängima neljandas liigas. Väljasõidumängud toimusid tänu meestele ja nende initsiatiivil otsitud transpordi abil. Elva linnameeskond ei ole1998. aastast ametlikult ühelgi turniiril osalenud.
Jalgpalliklubi FC Elva asutamine
Jalgpalliklubi FC Elva asutati kuupäeval 08.08. 2000 kui klubi asutajad Are Altraja ja Margus Ivask Peedumäel saunalaval selle idee peale tulid. Tol ajal eksisteeris Meistriliiga klubi Viljandi JK Tuleviku meeskond, mis nimetati ümber FC Elvaks ning asuti looma FC Elvat kui klubi. Esimeseks peatreeneriks oli Aivar Lillevere. Noorte treenerina ja klubi ülesehitajana alustas Urmas Kirs ning peagi liitus klubiga ka Veiko Haan. Alguses tulid jalgpallitreenerid Viljandist ja Tallinnast. 2001. aastal oli klubi nimekirja registreerinud 225 poissi. Treeneriteks olid Jaanus Reitel, Margus Ivask ja Urmas Kirs. Esimene kohtumine peeti just 2011. aastal vs FC Pärnu Tervis, kust võeti 1:0 võit. 2002. aastal mängis meie esindusmeeskond Esiliigas. Klubiga liitus 2 noortetreenerit (Ahti Paltser ja Gunnar Pastak) ning Veiko Haani panus treenerina veelgi suurenes. 2002. aastal alustasime koostööd Elva Linnavalitsusega rajamaks kunstmuruväljakut. Klubis tegutses ka Marek Naaris, kes alustas tööd tegevjuhina.
FC Elva 2004-2015
Aastal 2004 korraldasime esimest korda jalgpalliturniiri Elva Cup. Aastal 2007 toimus esimene saaliturniir FC Elva Indoor Cup. Vahepeal olid klubiga liitunud ka Laur Nurme, Hannes Jennsen ja Kristjan Moorast. Aastal 2009 avasime esimese tüdrukute trennigrupi ning samal aastal osalesid tüdrukud ka esimest korda turniiril. Esimesest tüdrukute treeningust võttis osa 16 tüdrukut. Aastal 2009 liitus klubiga treener Andrus Meinart ning varustusejuhina alustas tööd Eneli Õigus. Erinevate ürituste ja füüsiliste treeningute parandamisega hakkas tegelema kehakultuuri erialal õppiv Priit Pärnpuu.
FC Elva esindusmeeskond alustas aastal 2011 mängimist III Liiga Lõuna grupis. Grupis võeti tugev võit (53 punkti, 16 võitu, 5 viiki, 1 kaotus). Aastal 2011 liitusid klubiga Andres Bõkarev ja Taavi Aasmäe. Klubi trennid toimusid Elvas, Nõos, Rõngus, Pukas, Paluperas ja Rannus, Puhjas ja Otepääl.
Aastal 2012 jätkati mängimist II Liiga S/W alagrupis, kus jõuti 4. kohale (50 punkti, 15 võitu, 6 viiki, 6 kaotust). 2013. aastal jõuti Esiliiga B-sse kus õnnestus10 võistkonna hulgas jõuda kuuendale kohale (46 punkti, 13 võitu, 7 viiki, 16 kaotust). Järgmisel hooajal korrati liigas sama tulemust peatreener Kaido Koppeli juhendamisel (seni oli peatreeneriks olnud Marek Naaris). 2015. aastal tõusti tabelis 2 kohta (54 punkti, 15 võitu, 6 viiki, 14 kaotust) ning järgmisel aastal saadi Esiliiga B-s juba 2. koht, mis tähendas seda, et ees ootas Esiliiga. Peatreeneriks sai Veiko Haan, kes jätkab tänaseni.
Uued sammud fännide töös, väljakute arenemisel, treenerite juurdekasv
Aastaks 2016 oli klubis 575 liiget, nende hulgas ka juhid, treenerid, mängijad, vabatahtlikud ja tantsutüdrukud. Täiskasvanuid oli klubi nimekirjas 75 ja noori 500. Esindusmeeskond alustas mängimist Esiliigas. 2016. aasta septembrikuus hakkas järjest tugevamalt pead tõstma fännikultuur. Tekkis fännirühmitus 6. Sektor. Aastal 2017 liitus klubiga treener Marie Pau ning valmis meie kunstmuruväljak Nike Arena Elva. Koostöös Elva linnavalitsuse ja Sportlandiga vahetasime ära Sportland Arbimäe miniarena kunstmurukatte. 2018. aastal liitus klubiga Rain Suits. Avasime uue trennigrupi naisharrastajatele. 2019. aastal liitus klubiga Ardo Värä, Romet Pastak, Markus Lokk ja Laura Pau. 2019. aastal pälvisime aasta Euroopa parima rahvajalgpalli klubi (Best Grassroots Club) valimisel pronksiväärse autasu.
Aastal 2020 jõudis meie juurde tööle Lisett Pavelson, kes alustas treenerina, kuid hiljem jätkas klubis erinevate projektide juures osalisena.
Aasta 2021 juulikuus sai FC Elva uueks tegevjuhiks Marie Pau. Treenerite tiimiga liitusid naistreener Leili Eek ja taasliitus Kristjan Moorast. Väljaku haldajana asus tööle Hanno Kurvits. Elva valla kaasava eelarve abil soetasime LED ekraani, mida saame kasutada nii FC Elva kodumängudel kui ka spordiüritustel info edastamiseks. Soetasime Kubota kogujaga muruniiduki, et Elva Linnastaadioni niitmine ja hooldus viia uuele tasemele. Alustasime UEFA Playmaker projektis osalemist. Kolisime FC Elva kontori Kirde 2a aadressilt Elva Postimajja aadressile Puiestee 1.
2022. aastal liitus FC Elva esindusmeeskonnaga taas meie kasvandik Karl Tammeorg, varasemalt laenul olnud Devid Lehter ning uued tulijad Andre Paju ja Artur Laks. Meie neli naismängijat (Leili Eek, Eliise Uibo, Katariina Uibo, Kaisa Liina Keps) asusid mängima Naiste Meistriliigas vastavalt Viljandi JK Tuleviku ja Suure-Jaani ÜN-is ning Põlva FC Lootose naiskondades.
