Jaanus Mumm

Parim kiitus sportlasele on areng

Olen sündinud 30. märtsil 1973. aastal ja lõpetanud Elva 2. Keskkooli 1988. aastal. Minu sportlaskarjääri eeskuju, esimene treener, toetaja ja kõige aktiivsem kaasaelaja on minu isa, Enn Mumm. Tema tõi meid venna Urmasega sportimise juurde siis, kui käisime alles lasteaias ja toetas meid alati treeningutel ning võistlustel. Tänu isa eeskujule ja toetusele kujunes välja huvi ja armastus sportimise vastu.

Aastal 1979 läksin kuueaastasena venna kõrval Elva spordikooli kahevõistluse trenni, kus treeneriks oli Tõnu Haljand. Kahevõistluse treeningutega tegelesin kuni Elvas avati maadlustrenn, mida juhendas Mati Tamm ja nii alustasin 1985. aastal maadlustreeningutega. Maadlusega tegelesin viisteist aastat kuni otsustasin 1990. aastal spordiala vahetada vähem agressiivsema, kulturismi vastu. Minu treeneriks ja mentoriks oli Indrek Otsus.

Lihased peavad olema heas toonuses

Kõige olulisem sporditulemus minu jaoks on 1992. aastal Eesti Kulturismi absoluutmeistri tiitel, mille ma saavutasin 19-aastasena ja kaalusin kõigest 72,5 kg. Eriliseks teeb selle tiitlivõidu minu jaoks see, et saavutasin esikoha endast palju kogenenumate ja suurema lihasmassiga võistlejate ees. See andis mulle edasiseks tugeva motivatsiooni ja olulise teadmise spordikarjääris, et lisaks lihasmassile on veelgi olulisem lihaste kvaliteet (proportsioon, kuju ja puhtus).

Meenub ühel välisvõistlusel aset leidnud naljakas juhtum, kus käisime koos treeningkaaslase Marek Kalmusega. Pärast võistluskaalumist on oluline taastada dieediga kaotatud energia ja saada lihased võimalikult heasse võistlustoonusesse. Seega on oluline kohe pärast kaalumist võimalikult kiiresti süüa võimalikult palju. Kuna eelnevalt olime olnud mitmeid nädalaid väga karmil dieedil, siis oli ka soov süüa väga suur. Sõime Marekiga nii palju kui meile toitu sisse mahtus ja kui tuli järgmine toidukord, siis meie kõhud olid ikka veel täis. Kuna tahtsime ka järgmisel toidukorral palju süüa, siis ei jäänudki meil muud üle kui otsustasime, et hotellis me liftiga ei sõida, vaid käime jala ikka selleks, et rohkem kaloreid põletada ning tegime ka täiendava treeningu, et veelgi rohkem kaloreid põletada ja saaksime rohkem süüa.

Sporditegemisel on oma osa ka kiitusel ja kriitikal. Võistlusspordis on kriitika oluline edasiviiv motivaator, mida sportlane peab saama ning sellega leppima. Kriitika peab olema objektiivne ja konstruktiivne, ehk kui on tehnikas või füüsises puudujääke, siis sellele juhitakse ilma ilustamata tähelepanu ja pakutakse ka lahendusi, kuidas puudjääke kõrvaldada. Parim kiitus sportlasele on kui ta näeb, et ta on võrreldes teiste võistlejatega arenenud kiiremini. Alati ei pea võitma, et olla saavutusega rahul, piisab kui sa näed, et areng toimub ning areng on olnud kiirem kui konkurentidel. Sama põhimõte kehtib tegelikult ka äris.

Pigem panustan tervisesporti

Tipptulemuse saavutamiseks tuleb rakendada enda energia ja aeg sada protsenti eesmärgi saavutamisele. Teatud hetkel tundsin, et soovin saavutada oma elus ka teisi tulemusi peale sporditulemuste ja siis otsustasin, et sport ei ole elus enam esikohal ning loobusin tippspordist. Midagi kripeldama mul küll ei jäänud, olen rahul enda spordisaavutustega. Tean, millist hinda tuleb maksta, kui on eesmärk jõuda pjedestaalile ning hetkel on mul elus teised prioriteedid ning pigem panustan tervisesporti. Sportimise ja tervisliku toitumise eluviis on mul endiselt alles. Tegelen regulaarselt, vähemalt kolm korda nädalas sportimisega ning toiduvaliku puhul eelistan vaheldusrikast ja vähem rasvast toitu. Lisaks jälgin, et tarbitud kalorid vastaksid tegelikult kulutatud energiale.

Elva spordielust rääkides on heameel, et Elvas on sportimiseks väga head võimalused ja meeldib, et Elvas tegeletakse aktiivselt spordi ja sportlaste järelkasvuga. Lisaks ei ole siin puudust ka edukatest spordi eeskujudest. Kasutan ka ise uusi sportimise võimalusi kui Elvas emal (Mare Mumm) külas olen. Minu kodu ja pere on nüüd Tallinnas.

Pärast Elva kooli lõpetamist läksin õppima Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ning seejärel lõpetasin 2006. aastal EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise. Olen töötanud neli aastat hankejuhina AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad, aastatel 2012 – 2015 AS Reola Gaas tegevjuhina ja olnud 2013–2015 Eesti Gaasiliidu juhatuse liige. Praegu olen majatehase OÜ KMT Prefab tegevjuht, juhatuse liige.