Olemuselt ja mängu ülesehituselt sarnaneb indiaca võrkpalliga, kuid mängimisel kasutatakse traditsioonilise palli asemel spetsiaalset sulgedega varustatud indiacapalli, mille kaal on 50-60 grammi ja sulgede pikkus 18-20 cm.
Mängu eesmärgiks on saata indiacapall määrustekohaselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakupoolel ning takistada palli maandumist oma väljaku poolel. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele blokeerimisel), et saada pall vastase väljakule.
Mänguväljaku suurus on 16 X 6,1 meetrit ja võistkonnas korraga väljakul viis mängijat. Tavavõrgu kõrgus 235 cm, noored ja naised mängivad madalama võrguga.
Indiaca päris täpne vanus ei ole teada, kuid pärit on see sportmäng Lõuna-Ameerikast, kus seda mängisid Brasiilia indiaanlased, kes nimetasid mänguvahendit petekaks.
Euroopasse tõi indiaca Saksamaa Kölni Spordiülikooli õppejõud Karlhans Krohn, kes avastas selle spordiala enda jaoks Rio’s 1936.a. Saksamaa ongi indiaca arendamisel olnud juhtivaks riigiks tänase päevani. Kuigi Jaapanis on teadaolevalt üle miljoni mängija ja endiselt harrastatakse indiacat mängu sünnimaal Brasiilias ning ka USA-s, on ala arengu ja populaarsuse tõusu taga käesoleval ajal siiski Euroopa. Kõige aktiivsemalt tegeldakse sellega Saksamaal, populaarne on mäng ka Šveitsis, Luxembourgis, Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Slovakkias, Sloveenias ja muidugi Eestis.
Eestisse tõi indiaca Eesti Võimlemisliidu asepresident Viktor Saaron, kes tutvus selle mänguga 1996.a Šveitsis. Viktor Saaroni algatusel moodustati Eesti esimene indiaca klubi ja 1997.a. kevadel korraldati esimesed Eesti karikavõistlused. Tänaseks on mäng levinud üle Eesti, tekkinud on hulgaliselt võistkondi ning mitmeid klubisid, mille baasil moodustati 1999. aasta maikuus ka Eesti Indiaca Liit.
1999. aastal asutati Tartu Indiaca Klubi (TIK). TIK tegi ära väga palju tööd indiaca levitamisel, uute mängijate kaasamisel ning võistluste korraldamisel. Suuresti tänu Tartu Indiaca Klubi aktiivsele tegutsemisele leidis indiaca harrastamine laiemat toetuspinda just Lõuna-Eestis, kust võrsusid kõik Eesti tippvõistkonnad. Nüüd on, aga TIK-i eestvedajad moodustanud eraldi oma klubisid ning indiaca on levinud jõudsalt ka teistesse Eesti osadesse.
1999. aastal asutati Eesti Indiaca Liit (EEIL), mille presidendiks valiti Ahto Orav Tartu Indiaca Klubist. Aegade jooksul on presidendid vahetunud. Liidu käekäiku on lisaks Ahto Oravale juhtinud ka Tarmo Kajandi, Aigar Tarre ja Tarmo Eres. Eesti Indiaca Liidu 5.presidendiks valiti 2018. aastal Maarika Jaguson.
Liit on ametlikult käivitanud Eesti indiaca meistrisarja ning oma egiidi alla korjanud seni korraldatud karikavõistlused.
1997-1999. aastatel kestnud tõsise ettevalmistustöö tulemusena toimus EEIL juhtimisel 26. mail Berliinis Rahvusvahelise Indiaca Assotsiatsiooni (IIA) asutamiskongress. Eelnimetatud kongressil osalesid riigid, kus indiacal on juba arvestatavad traditsioonid ning arvukas harrastajaskond: Saksamaa, Šveits, Brasiilia, Jaapan, Slovakkia ning Eesti. Viktor Saaron, kes valiti IIA presidendiks ja ühtlasi peasekretäriks. Kongress võttis vastu IIA põhikirja, milles fikseeriti peakorteri asukohaks Eesti. IIA asutamislepingu allkirjastamise pidulik tseremoonia otsustati korraldada tulevase peakorteri asukohamaal ning see leidis aset 30. mail 2000.a. Tallinna raekojas.
Rahvusvaheline Indiaca Assotsiatsioon usaldas 1. maailmameistrivõistluste korraldamise au Eestile.
Kuna tolle hetke tugevaimad Eesti võistkonnad tegutsesid Lõuna-Eestis, siis otsustati korraldada 1. maailmameistrivõistlused indiacas 17.-19. augustil 2001. a. Tartus, TÜ Spordihallis. 2. Indiaca MK-võistluste toimumiskohaks oli jällegi Eesti, täpsemalt Viljandi, kolmas MK toimus taaskord Eestis 2010. aastal, sest Šveits loobus korraldamast. 2016 aastal toimusid juunioride MK Tartus.
Viimased suurvõistlused toimusid 2017. aastal Poolas, kus leidis aset 5. Maailmameistrivõistlused. Eesti indiaca-koondis tõi koju kaks kuldmedalit (naised – open klass ja seeniorid) ning ühe hõbemedali (mehed – open klass).
2021 – Maailmameistrivõistlused Luxembourgis lükkusid koroona tõttu 2022. aasta augustisse.
Elvas mängivad indiacat endised võrkpallitaustaga harrastussportlased Kalju Alberti eestvadamisel alates uue spordihoone avamisest 2020 oktoobrist.
Oma klubi pole veel loodud ja ametlikel võistlustel käidud ka ei ole.
Varem on indiacaga tutvust teinud ka Elva õpetajad, kes on osalenud maakonna õpetajatevahelistel jõukatsumistel.
