Heli Rassi 5. juubelivõistluse erimedalid. Foto: erakogu

Heli Rass
6.11.1951 Ardu, Kose rajoon – 18.04.1972 Tallinn

  • Võitis Eesti meistrivõistlustel aastatel 1967 – 1971 individuaalselt sportpüssist laskmises neli hõbedat ja õhupüssist laskmises ühe pronksi. NL koolinoorte meistrivõistlustel 1969. aastal võitis õhupüssiharjutuses võistkondliku pronksmedali.
  • Võitis Nõukogude Liidu maaspordiühingute meistrivõistlustel 1969. aastal kuldmedali ning 1970. aastal hõbe- ja pronksmedali.
  • Püstitas 1969. aastal väikepüssi standardharjutuses 3 × 20 lasku Eesti rekordi.
  • NL meistersportlane 1971.
  • Aastast 1973 on korraldatud Elvas Heli Rassi mälestusvõistlusi.
  • Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 20 lasku 567 (1969.a.) ja lamades 60 lasku 586 (1969.a.), õhupüssist 40 lasku 356 (1971.a.).

Heli Rassi mälestusvõistlus – Eesti laskespordi suursündmus

Heli Rass lõpetas 1970. aastal Elva Keskkooli ja õppis aastatel 1970–1972 Tartu Riiklikus Ülikoolis. Treeninguid alustas 1966. aastal Tartu rajooni Laste- ja Noorte Spordikoolis Jaan Niinepi juhendamisel.

Heli Rass tegeles Elvas laskespordiga väga lühikest aega. Aga ta jõudis püstitada Eesti rekordi ning tõusta praktiliselt meie vabariigi parimaks püssilaskuriks.

Karikad panid välja Endla Peets ja Heli Rassi perekond

Enne Heli Rassi mälestusvõistlust toimusid igal kevadel aprillikuus Elva karikavõistlused. Kuna Heli suri aprillis, siis juba järgmisel aastal otsustati muuta Elva karikavõistlused Heli Rassi mälestusvõistluseks. Kristallist rändkarikad parimale naispüssilaskurile ja võistlusel parima tulemuse lasknud sportlasele panid välja Tartu rajooni spordikomitee esimees, mälestusvõistluse algatustoimkonna liige Endla Peets ning Heli Rassi perekond.

Võistluste programm on järjest laienenud, see ei mahu enam kahele nädala lõpu päevale ära ning võistlusega alustatakse juba reedel.

Heli Rassi mälestusvõistlus on Elva Laskespordiklubi tippsündmus, mis oma iga-aastase toimumisega poole sajandi jooksul on kõige pikema traditsiooniga laskevõistlus Eestis ja kasvanud selle ajaga ka kõige suuremaks ja paremaks rahvusvaheliseks võistluseks Eesti laskespordi kalendris. Heli Rassi mälestusvõistlus on laskespordihooaja esimene kontrollvõistlus ning ühtlasi ka ka Eesti karikavõistluste üks etapp.

Heli Rassi mälestusvõistlused toimusid juba 50. korda


Vikerraadio saade „Spordipühapäev“ 2. mai 2022.a.

Johannes Vedru

1951. aastal sündinud Heli Rass jõudis 1960. aastate lõpus Eesti laskespordi tipptegijate hulka. Kahjuks oli tema saatus aga traagiline – Rass suri vaid 20-aastasena. Ometi tegi ta napi ajaga nii palju, et laskespordi kogukond tundis vajadust Rassi mälestus jäädvustada.

“Heli oli Jaan Niinepi esimese treeninggrupi liige. Kui Niinep tuli treeneriks, siis oli väga palju huvilisi ja nendest oli lihtne välja sõeluda parimad. Heli oli sellest grupist üks andekamaid ja edukamaid, kuid seal oli ka teisi, kes veel hiljuti võistlesid Eesti parimate seas. See oli väga edukas seltskond,” rääkis Elva Laskespordiklubi juhatuse liige ja vanemtreener Karl Kontor. 

“Kui mina tulin treeningutele, siis oli Heli juba haige ja poole aasta pärast ta kahjuks meie seast lahkus. Tema matustel otsustasid toonane laskurliidu juht Mati Mark ja Mihkel Päärde, et Heli nimi tuleb jäädvustada. Tasapisi kogus see võistlus populaarsust ja 50 aasta jooksul on siin läbi käinud väga palju tipplaskureid”

Pisut pikema perioodi jooksul kui Kontor puutus Heli Rassiga võistlustel kokku Liivi Erm. Erm ise on kahtlemata väga teenekas laskesportlane ja treener, 1976. aasta Eesti parim naissportlane. Sportlastee alguses nägi ta andeka Rassi tegutsemist lähedalt. “1971. aastal oli viimane võistlus, kus ma temaga koos võistlesin. Tema lahkumine oli paras ehmatus. Viimasel võistlusel sügisel ta kurtis, et on natukene külmetanud. Kevadeks oli ta paraku lahkunud.”

“Ta tõusis kiirelt. Elvas oli üks tore grupp, kus oli koos palju noori ja andekaid laskureid. Niinep ja Päärde lootsid temast palju ja ka liidu koondis käis teda laagris vaatamas. Ka nemad lootsid, et temast saab kandidaat liidu koondisesse, kuna mitmed koondislased hakkasid vanaks jääma ja teised noored polnud nii edukad kui Heli.”

Niisiis tulevad Eesti laskesportlased igal kevadel Heli Rassi mälestusvõistlustele, mis on kujunenud omamoodi kevadekuulutajaks. Seda võistlust väärtustavad ka naaberriigid. “Rahvusvaheliselt on see lemmikpaigaks lätlastele ja leedukatele. Viimasel ajal on siin üha rohkem soomlasi käinud võistlemas,” lisas Erm.

Eesti praegune edukaim laskesportlane, kahekordne olümpialane, tiitlivõistluste medalimees ja mullune Euroopa meister Peeter Olesk austas oma kohalolekuga samuti Heli Rassi mälestust. Järjepidevus on Oleski jaoks midagi sellist, mis iseloomustab kodust Eesti laskespordi võistluskalendrit laiemalt.

“Enamus võistlusi on üsna pika traditsiooniga. Heli Rassi võistlused on alati olnud selline tulirelva hooaja avavõistlus. Kevad on käes ja saab minna välitiiru hea tundega laskma,” rääkis Olesk.

Heli Rassi mälestusvõistlused ja Elva lasketiir käivad käsikäes. Aastate jooksul on nii võistluste kui ka treeningtööga seoses Elvas tiiru sattunud laskespordi mõistes väga prominentseid inimesi. Ühe värvika loo pakub Elva Laskespordiklubi juhatuse liige Karl Kontor.

“Kõigile tundud nimi, kes enne sportlaste saabumist siin käis, oli Mihhail Kalašnikov. Ta sattus Nõukogude armees Mihkel Päärdega kokku ja kui Päärdel tuli idee see keskus siia ehitada, siis ta kutsus Kalašnikovi siia konsultandiks.”

“Kõigepealt tuli Kalašnikov autost välja seal, kus on parkla. Ta pani jala maha ja siis astus kohe autosse tagasi ja ütles, et see on väga paha koht. Ära siia küll maja ehita ja näitas sinna, kus praegu maja on. Kui siin lõpuks tiir valmis sai, siis testiti siin ka Kalašnikovi automaate ning Heli oli üks testijatest.”

Mida muud kui pikka iga Heli Rassi mälestusvõistlustele ning jaksu kõigile korraldajatele, kes on seda traditsiooni pool sajandit hoidnud.


50. Heli Rassi mälestusvõistlused

Elva Laskespordiklubi koduleht, 9.05.2022
Maarja-Liisa Maasik

Peale kaheaastast ekslemist jõudis Heli Rassi mälestusvõistlus tagasi oma traditsioonilisele kohale võistluskalendris – aprillikuu lõppu. Ilm polnud küll nii soe kui eelmiste aastate suvistel võistlustel, kuid osavõtjaid tuli kohale rohkem – 183 võistlejat Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Kokku tegid võistlejad 375 starti. Lisaks treenerid, kohtunikud ja külalised.

Suurt huvi tekitas lisaks välishooaja algusele kindlasti ka võistluse järjekorranumber ja sellega seotud suurem pidulikkus ja mitmekülgne teavitus. Motivatsiooni lisasid soliidsed auhinnad võitjatele Sportlandilt, Laskur.ee’lt ja Red Bullilt, millele lisandusid imelised lillebuketid Elva kohalikult lillepoelt Männilinna Lilledelt.

Lisaks nimetatutele panustasid juubelivõistluse õnnestumisse Elva Vallavalitsus, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Saint-Gobain Glass Estonia SE, Coop Elva, Trapper OÜ, Medalimeister, Gravex, Copy.ee, Snaiper, Hals Trading, SA Tehvandi, Kaitseliit, Tartumaa Spordiliit ja Eesti Laskurliit.

Kõige rohkem elevust tekitasid eritellimusel valminud juubelivõistluse medalid Medalimeistri poolt, mida jagati laupäevaõhtusel koosviibimisel lisaks võitjatele ka arvukatele abilistele, tänu kellele sai see 50. ja ka kõik eelnenud Heli Rassi mälestusvõistlused kenasti peetud. Eriti rõõmustasid taaskohtumise üle kohale kutsutud laskespordi veteranid, kellest mõned polnud üksteist näinud aastakümneid.

Tulejoonel saavutati vaatamata rasketele ilmaoludele suurpäraseid tulemusi

Suurmeistri norm ületati lausa kaheksal korral ja selle alusel välja antava Parima Tulemuse rändkarika sai aastaks enda kätte Peeter Olesk Kaitsejõudude Spordiklubist. Tema 60 lasu summa täiskaliibrilise püstoli harjutuses oli 586 silma, mis ületas kõrgeima järgunormi 11 silmaga. Peeter sai esikoha ka sõjalise kiirlaskmise harjutuses samuti kõrgeklassilise 585 silmaga ning oli teine standardpüstoli harjutuses 574 silmaga ning olümpiakiirlaskmise põhiharjutuses 569 silmaga. Viimase kaotuse parandas ta finaalis, kus tihedas rebimises suutis edestada oma klubikaaslast, põhilaskmise parimat Fred Raukast 1 tabamusega.

Elva püstolilaskuritest said kõrges mängus kolmandad kohad Kristina Kiisk spordipüstoli põhiharjutuses 567 silmaga ja Reijo Virolainen standardpüstoli harjutuses 568 silmaga. Mõlemad esikohad läksid Läti laskuritele, naistest võitis olümpialane Agate Rašmane 574 ja meestest Lauris Strautmanis samuti 574 silmaga.

Jooksva Metssea harjutustes domineerisid Soome juunioride koondise laskurid, kes viisid põhjanaabritele kolm kaksikvõitu. Nende silmapaistvaim esindaja oli 30+30 lasku harjutuses suurmeistrinormi ületava 588 silmaga esikoha võitnud ja uue isikliku rekordi lasknud Aaro Vuorimaa. Elva laskuritest sai parima koha Lauri Loot, kes tuli 20+20 lasku mix harjutuses 5. kohale 362 silmaga.

Püssilaskuritele avaldasid tuulised olud kõige rohkem mõju

Tuulele vaatamata suutis Meelis Kiisk Elva Laskespordiklubist 3×40 lasku standardi põhiharjutuses kokku koguda suurepärased 1154 silma. See väsitas teda siiski sedavõrd, et finaalist ta loobus. Tema asemel sinna saanud staažikas Leedu laskur Rimvydas Specius aga võttis finaalis ülekaaluka võidu teise asendusliikmena finaali pääsenud Kaur Laurimaa ees. Kolmanda koha võitles välja Elva laskur Marek Tamm, jättes neljandaks klubikaaslase Siim Christian Reppo-Sireli.

Leedu külaline sai aga võidust nii palju innustust, et järgmisel päeval võitis ta ka meeste lamades harjutuse kõrgeklassilise 620,6 silmaga.

Võit oli siiski napp, sest Meelis Kiisk lasi vaid 0,1 silma vähem ja Siim Christian püsis nende graafikus kuni relva rikkeni, mis ta kolmandaks kukutas tulemusega 617,3 silma. Siin pidi omakorda neljanda kohaga leppima Marek Tamm 616,1 silmaga.

Meesjuunioride arvestuses tõi veel ühe pronksmedali Elvale Kristofer-Jaago Kivari, keda edestasid noormehed Lätist ja Ülenurmelt – Janis Lasmanis ning Manfred Kukk.

Naiste kahe püssiharjutuse kokkuvõttes selgitati teise rändkarika võitja

Kuna lamades harjutuse järel olid vahed väikesed, siis sai otsustavaks pühapäevane 3×40 lasku standard harjutus. Esimeses vahetuses lasi Kaiu Laskurklubi noorlaskur Susanna Sule teistele ette 1143 silma. Teise vahetuse võistlejatest asusid teda püüdma Männiku klubi esilaskur Anžela Voronova ja meie Marleen Riisaar. Anžela oli eelmisel päeval olnud naiste arvestuses teine tulemusega 617,1 silma ning Marleen juunioride arvestuse võitja 615,8 silmaga. Nii oleks aidanud Anželat karikani 1137 ja Marleeni 1139 silma, sest Susanna lamades tulemus oli 611,5 silma.

Põnevus püsis viimaste laskudeni, kuid mõlemad jälitajad eksisid viimases seerias. Eriti kahju oli Marleenist, kellel oli veel enne viimast lasku võimalik eelmise aasta karikavõitu korrata, kuid vajaliku kümne asemel tuli kaheksa silma.
Finaalis duubeldas Susanna oma võitu, edestades pidevalt liidrirolle vahetanud põnevas võistluses Voronovat ja teist Männiku klubi laskurit Ljudmilla Kortšaginat, Marleen jäi neljandaks ja Ele Loot viiendaks. Veel ühe pronksmedali tõi meile naisjuunioride lamades harjutuses Nathalie Lessing 610,9 silmaga.

Kuid Elva klubile kõige edukam ala oli reedel peetud lamades toelt laskmise harjutus kuni 14 aastastele, mis oli esmakordselt selle võistluse kavas. Tüdrukutest võttis kindla võidu Kristiina Hurt 205,3 silmaga. Kaksikvõidu kindlustas meile Lisell Väljak 198,8 silmaga. Poiste arvestuses tõi Elvale esikoha Kaido Mihkel Marimaa 202,4 silmaga.

Nemad alles alustavad oma teekonda laskespordis, kuid visaduse ja hea tahtmise korral võivad osaleda ka 100. Heli Rassi mälestusvõistlusel.