Evelin Pihlak
- Eesti MV hõbemedal aastatel 1994, 2000, 2003 ja 2004.
- Eesti MV pronksmedal aastatel 1995, 1999, 2000 ja 2001.
- Eesti üliõpilaste meister 2000/2001 ja 1999/2000.
- Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel teine koht 1998/1999, 1996/1997 ja 1997/1998.
- SELL (rahvusvahelised üliõpilasspordi võistlused) mängudel 1999 Kaunases esikoht judos.
- SELL mängudel 2000 Lätis esikoht vabamaadluses.
- Tamperes Eden Shiha esikoht 1999.
- Hiiden Shihai teine koht 2003.
- Tamperes Eden Shihai esikoht 2000.
- Eesti veteranide meister judos 2021.
- Elva linna kultuuripreemia Elva Täht 2014.
- Elva valla aasta treener 2011. ja 2018. aastal.
- Elva linna parim naissportlane 1999 ja 2004.
- Eesti parim noortetreener judos aastatel 2003 ja 2005.
- Tartumaa Spordiliidu aasta kehalise kasvatuse õpetaja 2019.
- Eesti Kulutuurkapitali Aasta Sporditegija 2020.
- Eesti Judoliidu parim sekretär 2010.
- TMSL parim treener 2004 ja 2013.
- EJL Aasta kohtunik 1999.
- Tartu maakonna parim naisjudoka 1999.
Sport ja liikumine on oluline nagu hapnik
Olen sündinud ja kasvanud Elvas, 14. septembril 1977. aastal. Õppisin Elva Keskkoolis 1984-1995 aastatel. Esimesed kokkupuuted spordiga on minu lapsepõlvest, kus tegevus toimus õues ja hoovisport oli põhiline. Koos sõpradega jooksime, sõitsime ratastega, mängisime erinevaid mänge sõpradega. Talvel suusatamine, uisutamine ja kelgutamine.
Soovisin minna judotreeningutele ja 1989. aasta sügisel viis isa mind Tartusse treener Egne Kondi juurde, kus oli tüdrukute judogrupp ning treenisime Tartu Descartese kooli väikeses dojos [treeningsaalis]. Kaks aastat hiljem kui minu esimene treener lõpetas oma töö treenerina, asusin treenima Riina Toomise juurde ning väga pikaks ajaks sai minu judokoduks Tartus Tähtvere judohall. Vanemad toetasid minu hobi ja võimaldasid mul Tartusse treeningutele sõidu, 1990ndatel käidi nii trennis kui võistlustel liinibussiga.
Oma abikaasaga Marekiga on mul vedanud – kohtusime Tartu Ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas õppides 1995. aasta sügisel ning 1999. aastal me abiellusime. Olime mõlemad väga pühendunud oma tegemistele, mina treenerina ja tema tippsortlasena ning meie tütreke sündis alles 2006. aastal.
Elus peab olema kõik tasakaalus
Saan öelda, et kogukond on minu elukutse valikut läbi aegade toetanud ja mind on julgustanud väga paljud inimesed. Esimesi judokaid asusin treenima 1994. aasta sügisel. Elva judole panid oma õla alla Andres Põhjala, Tatjana Joosep, Rita Kuresoo, Airi Pärn, Jüri Kalmus, perekonnad Järveoja, Ariva, Põldmaa, Tamm, Saal ja neid abilisi on olnud tublisti rohkem, kui siin jõuaksin üles lugeda.
Mul on olnud alati selge nägemus, mida ma soovin, kuhu jõuda, mida selleks tegema peab, ma pole vist väga kergesti mõjutatav inimene. Nii kiitus kui kriitika on edasiviivad jõud ja vahel on vaja mõlemat. Mind on pärjatud erinevate toredate aunimetustega. Elus peab olema kõik tasakaalus. Oluline on lähedaste inimeste toetus ja usaldus – see on mul olemas.
Saavutustest olulisemaks sai treeneritöö
Kõige kaalukamateks tulemusteks sportlaskarjääris pean hulgaliselt medaleid Eesti meistrivõistlustelt, turniiridelt Lätist ja Soomest, Eestist. Olen tulnud Eesti tudengite Meistriks, võitnud rahvusvahelised SELL mängud nii judos kui vabamaadluses. Aastaid tagasi ei olnud võistlusi nõnda rohkelt ning noorte klassis tuli võtta mõõtu koos täiskasvanud sportlastega, välismaal olen rohkem võistlustele sattunud juba treeneri rolli täites.
Aktiivsest spordist loobumine oli asjade loogiline jätk, olin ambitsioonikas treener, paljudel võistlustel peasekretär ja nii saigi see pool olulisemaks kui enda sportlikud saavutused. Võistlesin vist judos viimati 2007. või 2008. aastal. On olnud mõtteid, et prooviks veel ja nüüd saan seda teha, kuna Eestis toimuvad judos ka veteranide meistrivõistlused.
Minust sai treener asjade koosmõjul 1994. aasta sügisel, kui Tartu Do klubi avas Elvas judorühmad ning vaid 16-aastasena usaldati mulle oma treeningrühm ja olen seda ametit rõõmuga kuni tänaseni täitnud. Spordis on saavutuste taga töö, rutiinitaluvus ja eneseületus. See, kes seda suudab teha, jõuab tulemusteni.
Mul on nende aastate jooksul olnud imelised õpilased ja olen nendelt õppinud väga palju. Kõigist ei saa maailmameistreid, aga see kasvatus, mille annab judo treening jääb neid noori saatma läbi elu. Mõelgem ise kui keeruline on tulla pärast kaotust üldse tatamilt püsti ja jääda viisakaks, aga kui palju annab see igapäevases elus meile juurde – väärikus, mitte alla vanduda raskel hetkel ja meeskonnatöö oskus. Judo on individuaalne spordiala, aga ilma paariliseta (uketa) ei tee sa miskit.
Judo tugevdab keha ja vaimu
Olen olnud läbi elu aktiivne tervisesportlane, sport kuulub minu igapäeva. Olgu selleks rattasõit, jooks, rühmatreeningud, jooga, kepikõnd või ujumine – see on nagu hapnik. Ilma selleta on mul keeruline olla.
Sportimisel nii algajatele kui vanematele soovitaksin mitmekülgsust. Head vanemad, valige oma laste esimeseks spordialaks judo, sest see annab väga hea kehalise kirjaoskuse, lisaks tugevdab keha ja vaimu ning sealt on hea edasi liikuda ükskõik millise spordiala juurde. Olge oma lastele eeskujuks, sportige koos ja ärge unustage rõõmu mida sportimine pakub. Paljud lapsed saavad oma parimad sõbrad just trennist endale kogu eluks.
Elu on mulle pakkunud kuhjaga eneseteostust ja ideid ning väljakutseid jätkub küllaga. Väärt mõttetera on järgmine – vahet ei ole, millised kaardid elu sulle jagab, sina ise pead nendega õigesti mängima.
Elva on fantastiline koht, mille suureks väärtuseks on suurepäraste treenerite olemasolu ligi 20 spordialal ja kes teevad südamega oma tööd. Hoiame ja tunnustame neid inimesi – nad on meie spordi sool, ükski hoone ega ehitis ei asenda neid.
