Ergo Tamm
- Eesti meister odaviskes 2021. aastal.
- Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel paljukordne medalivõitja odaviskes.
- Üliõpilaste SELLi suvemängudelt hõbe- ja pronksmedal odaviskes aastatel 2014 ja 2015.
- Eesti kergejõustikukoondise liige.
- Elva valla aasta meessportlane 2019.
Saavutamaks seatud sihid tuleb püsida tervena
Sündinud olen 31. jaanuaril 1992. aastal Elvas ja lõpetasin siin ka gümnaasiumi. Kooliaastad jäid ajavahemikku 1999-2011 ja sellest ajast on meeles, et sain ainukesed kiituskirjad kehalises kasvatuses nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpus.
Lapsepõlv möödus peamiselt aktiivselt ja sportlikult, põhiliselt Elva linnas. Meeldis vabal ajal sõpradega jalgpalli ja korvpalli mängida.
Kuuendas klassis kergejõustikutrenni
Esimesed kokkupuuted võistlusspordiga olid alates kuuendast klassist, kui mind märkas kehalise kasvatuse tunnis Margit Aidla ja kutsus mind ka kooli esindama TV10 olümpiastarti sarjas. Pärast esimestel võistlustel osalemist läksin teadlikult juba kergejõustikutrenni.
Perega vaatasime alati maailma mastaabi suurvõistlusi televiisoriekraanil ja elasime parimatele kaasa. Polnud vahet, kas oli MM, OM või EM – kaasaelamise hasart oli ikka sama.
Suvega 13 meetrit juurde
Kui ma kergejõustikuga 2004. aastal alustasin, siis meeldisid mulle 50m ja 60m jooks ning kaugushüpe. Mida vanemaks sain, seda rohkem hakkasid huvitama teised alad. Oma praeguse põhiala, odaviske juurde jõudsin alles gümnaasiumi 10. klassis, kui Ülenurmel toimunud 2009. aasta koolinoorte meistrivõistlusel saavutasin esimest korda võistlustingimustes odavisates teise koha 600g odaga 42.78m. Suve teisel poolel harjutasin staadionil omapäi ning viskasin suvega ligi 13 meetrit juurde. Sügisest läksin juba päris odavisketreeneri juurde, kelleks oli Peeter Koorep. Sain sel ajal oma esimese võistlusvarustuse, milleks olid odaviske naelikud ja seljavöö ning alates sellest sai alguse minu teekond odaviskajana.
Minu eeskujudeks kergejõustikus on olnud mitmed Eesti tipud eesotsas olümpiavõitja Gerd Kanteriga, odaviskes maailmameister Andrus Värnik, mitmed nimekad välismaa eeskujud odaviskes nagu Tero Pitkamäki, Andreas Thorkildsen ja maailmarekordi omanik Jan Železny.
Mõjutegurid spordirajal ja selle kõrval
Minu lähedased on mulle alati kaasa elanud ja nad on tihti tulnud võistlustele pealtvaatajateks. Alati teeb südame soojaks ja annab head energiat kui ergutavalt kaasa elatakse.
Mulle on väga oluline ka pealtvaatajate toetus, sest see sütitab kuidagi rohkem endast andma. Pealegi pidev plaksutamine kaasaelajate poolt on ka spikriks viske paremaks ajastamiseks ning aktiivsemaks ristsammude rütmiks.
Närvikavaga on üldiselt nii, et võistlustel on mul peaaegu alati mingisugune närv sees olnud, kuid minu arvates on see ikkagi positiivne, nii füüsilise kui vaimse pingutuse juures. Kriitikat ja kiitust olen oma sporditeekonnal saanud üsnagi võrdselt. Peaasjalikult olen saanud konstruktiivset kriitikat, siis kui olen eksinud mõne tehnilise nüansi tabamisega viskel. Kiitust olen saanud peamiselt suuremate medali või karikavõitude puhul lähedastelt ning sõpradelt tunnustava õlapatsu.
Kindlasti on soov enda peretraditsioone spordiga tihedalt siduda. On ju teada ütlemine, et terves kehas on ka terve vaim. Kui spordiga alustada maast ja madalast, siis see distsiplineerib oma igapäeva elu nii korraldama, et kõik vajalik saaks tehtud.
Üks eesmärk täidetud, uus ootab ees
Kõige kaalukamaks tulemuseks senises sportlaskarjääris pean kindlasti Eesti meistri tiitlit odaviskes aastal 2021, sest varasemalt Eesti meistrivõistlustel osaledes seadsin vaikimisi endale eesmärgi olla ka ükskord ise meister. Võtsin selle endale teadlikuks eesmärgiks ja mul on hea meel, et see sai täidetud. Eelnevalt saavutasin Eesti meistrivõistlustel pronksmedaleid juunioride, noorsoo ja täiskasvanute klassis. Samuti üliõpilasena SELLi mängudelt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu üliõpilasspordivõistlused) hõbe- ja pronksmedal aastatel 2014 ja 2015. Esindanud mitmel korral Eesti koondist Baltimaade meistrivõistlusel Lätis, Leedus ja Eestis ja näidanud häid tulemusi. Mind on valitud 2019. aastal Elva valla aasta meessportlaseks ning mul on olnud suur au seda tiitlit kanda.
Praeguse seisuga on soov jätkata kergejõustikuga niikaua kuniks vaimu ja füüsist jagub.
Tänaseks olen võtnud kõrvalspordialaks sportkeegli ja mängin Elva Keegliklubis alates 2019. aastast. Sportkeeglis olen samuti seadnud eesmärgiks tulla kord ise meistriks. Keeglis on rohkem erinevaid võistlusdistsipliine, seega võimalused mitmel alal meistriks tulla on ka suuremad. Sportkeegel huvitaval kombel natuke toetab minu põhiala odaviset, kuna keegli viskel on õlarotatsioon samuti tagant ette nagu odaviskel, kuid vahe on selles, et ühel juhul toimub liigutus õla pealt taevastesse kõrgustesse ja teisel mööda viskerada kurikate suunas. Lisaks parandab keeglimäng ka keskendumisvõimet füüsilise soorituse tegemisel.
Kui oleksin saanud treenida paremates tingimustes…
Kas midagi jääb kripeldama, mida senises elus (spordis) oleks teisiti teinud? Minult on seda küsimust varem küsitud ja vastuseks on olnud see, et kui ma läinuks pärast põhikooli Tallinnasse Audentese Spordigümnaasiumi, siis ma oleksin saanud treenida palju paremates tingimustes ja tõenäolisemalt jõudnud juba noorena Eesti koondisse. Senikaua kuni Elvasse kauaoodatud spordihoonet ehitati, pidin trotsima kesiseid võimalusi Elva Gümnaasiumi võimlas. Mind päästis see, et visketreeninguteks sain sõita igal laupäeval Tartusse Tartu Ülikooli Spordihalli, kus harjutasin juhendaja käe all.
Käesoleval hetkel töötan ettevõttes Ericsson Eesti AS ohutusinsenerina, mis on seotud töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnaga. Selles valdkonnas on oluline, et töötajad tunneksid end hästi ja nende töötingimused oleksid parim võimalikud vastates õigusaktides ja standardites kehtestatud nõuetele ja normidele. Kuna tervishoid ja ohutus on ka ühtlasi spordis väga tähtis, et püsida võimalikult kaua tervena saavutamaks oma seatud eesmärke. Täpselt sama on see ka tööelus, et leida tööprotsessides ohutuid, mugavaid ja efektiivseid lahendusi.
Soovitusi spordihuvilistele ja -edendajatele
Algajatele soovitan, et õppige sporti kui protsessi nautima! Ärge tehke sellest endale piinavat kohustust. Eesmärke seades seadke endale vahe-eesmärke, sest need aitavad orienteeruda, kas liigute püstitatud põhieesmärgi suunas. Vanematele spordihuvilistele, kes soovivad oma võimete potentsiaali realiseerida, siis tuleks eeskätt tähelepanu targale treenimisele. Tark treening aitab adekvaatselt tajuda oma võimete piire ning ennetada liigsete riskide võtmise eest – jah spordis tuleb aeg-ajalt riske võtta, kuid kui neid meisterlikult teha, siis võib end hullemast säästa.
Ma olen üsna aktiivne Elva Spordi jälgija ning mulle läheb väga korda, et Elvas sporditegemise võimalused paraneksid. Peamiseks murekohaks kergejõustikus leian, et liigselt on tahaplaanile jäänud Elva linnastaadioni renoveerimine. Kaasajastatud staadion looks võimaluse korraldada mitmeid Eesti tuntud spordivõistlusi näiteks TV10 olümpiastardi etapp, kus lapsed saaksid võistluskogemust. Ma olen kindel, et Elvas on head võimalused tulevikus sporditegemisele, kuid esmalt peab need tingimused looma, mis on oluline järgnevateks arenguteks.