Eesti spordi suurlootus: ma ei lähe võistlustele enam lihtsalt proovima, vaid lähengi medali järele

Emma-Melis Aktas teadis juba seitsmeaastaselt, et tahab saada olümpiavõitjaks. Spordiringkondades sosistataksegi, et judo raskekaalus võistlev piiga võib juba 2026. aasta Los Angelese mängudel olla üheks meie suurimaks medalilootuseks.

Emma-Melis Aktas näeb tänavust hooaega oma läbimurdena täiskasvanute judos: ta tunneb, et on jõudnud vastastega samale tasemele ja läheb nüüd tatamile mitte enam kogemusi hankima, vaid medalit võtma. Seda kinnitavad ka tulemused – mullu EMi ja MMi viies koht ning Lima GP hõbe, tänavu taas EMi viies koht ning poodiumikohad Linzis ja Budapestis, ehkki MMil piiras teda vigastus.

Bakuu MMil maadles Aktas kõhu põikilihase vigastusest hoolimata maailma esinumbri Raz Hershkoga vastu lisaajani ning sai sealt enda sõnul kinnituse, et suudab võita kõiki. Järgmisena ootab teda juunioride MM Taškendis, kus asetuse puudumise tõttu võib ta tugevate vastastega kokku minna juba avaringis; osalejate seas on ka tänavune täiskasvanute maailmameister Hyeonji Lee.

Välised ootused Aktast tema sõnul ei suru, kuigi teda nähakse juba Eesti ühe olümpialootusena. Suurem pinge sünnib pigem seestpoolt ja kodust: poksitaustaga isa nõuab ka võitude järel enamat, treener Egert Ehari on aga teistmoodi vaoshoitud, kuid sama nõudlik. Eestis talle võrdset vastast ei leidu, mistõttu tuleb vajalikku teravust otsida välislaagritest ja meeste vastu treenides.

Õhtuleht