Sportlikust väikelinnast Elvast on pärit lõviosa meie endisi ja ka tänaseid suusaalade tippe. Elva Suusaklubi asutamisest alates presidendi ametis olnud Tõnu Põder (66) rääkis legendaarse suusaklubi loomisest ja tegemistest.
Kõik, kes lõpetanud Tartu maratoni Elva mändide all või sattunud niisama sellesse võluvasse linnakesse, võivad kinnitada, et Elvas on eriline ja sportimist ning liikumist toetav õhkkond. Hoolimata heitlikest talvedest on suusaarmastus seal jätkuvalt alles. „Meie tegevuse põhieesmärgiks on arendada igas vanuses inimeste suusatamise oskust piltlikult öeldes Võrtsjärvest Peipsini. Traditsioon on see, mis meid on kandnud,“ rõhutab Tõnu Põder vestluse jooksul mitu korda.
Elva Suusaklubi loodi 2001. aastal
„Nagu mitmed teised spordiklubid paarkümmend aastat tagasi, nii langes ka Elva klubi loomine aega, mil Eestis suleti kõik spordikoolid kui nõukogude aja jäänukid,“ räägib mees klubi loomisest. Lisaks suusaklubile asutati sportlikus Elvas teisigi klubisid, näiteks tuntud jalgrattatreener Kalmus, kelle käe all alustas treeninguid kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe, hoolitses ratturite järelkasvu eest.
Vastloodud spordiklubidele lubati riigipoolset toetuse jätkumist ning treeneritele palga maksmist, kuid reaalsuses on klubid pidanud ise hoolitsema nii treenerite kui ka laste eest.
Klubi kuue asutaja hulka kuulusid muuhulgas Eesti parimate laskesuusatajate treener Rein Pedaja, AS RPM tegevdirektor Enno Kuldkepp ning kahevõistlejate treener Andrus Ilves, Kristjan Ilvese isa.
Eesti suusatippude plejaad
Vägisi hingusele pandud spordikoolist tulid klubi noorliikmeteks laskesuusatajad Kauri Kõiv, tema tädipoeg Roland Lessing, Indrek Tobreluts jpt. Samuti suusahüppaja Illimar Pärn, kes sel hetkel tõusis juba Eesti esinumbriks.
„Liikmelisuse mõttes oleme kogu aeg täitnud n-ö põhikirjalisi eesmärke ehk meil on klubis kõik vanuserühmad kaetud. Esindatud on kõik suusaalad peale mäesuusatamise ja vigursuusatamise. Ametlikult on liikmeid natuke alla saja, aga kaasatud on oluliselt suurem ring inimesi. Iga alaealise lapsega käivad kaasas ka vanemad, nii et see number on kaks-kolm korda suurem. Samuti on meil palju veterane, kes toovad omaealiste tiitlivõistlustelt medaleid,“ annab klubi president ülevaate.
Tänastest olümpialastest, kes osalesid ka Pekingis, on klubi hingekirjas kahevõistleja Kristjan Ilves ja suusahüppaja Kevin Maltsev. „Eestis ei ole hetkel kahjuks sellist oskusteavet nagu Norras. Samuti on legendaarsel Elva suusahüppemäel ohtlikkuse tõttu keelavad lindid ümber ehk väikesed poisid ja ka tüdrukud peavad Otepääle hüppama minema. Aga kunagi alustas Kristjan just siin tornis oma hüppetreeninguid,” heidab ta pilgu ajaloole.
Elva – Eesti laskesuusatamise kants
„Heino Mäesalut võib pidada meheks, kes tõi Elvasse laskesuusatamise ning arendas ala igakülgselt edasi. 70. aastatel asendati suurekaliibrilised ja ohtlikud vintpüssid 5,6 mm läbimõõduga torudega relvade vastu, mis muutis ala oluliselt ohutumaks. Kui varem lasti 150 meetri pealt, siis tänu uutele relvadele vähenes vahemaa 50 meetri peale, mis muutis ka treeningute läbiviimise maa-ala mõttes oluliselt lihtsamaks. Just seda aega võib pidada Elva kui Eesti laskesuusatamise pealinnaks saamisel,“ räägib Tõnu Põder.
Elvast pärit üheksast olümpial käinud sportlasest on enamik laskesuusatajad, kuid neist eraldi toob mees hoopis esile kolm nime, ilma kelleta ei oleks tema meelest laskesuusatamise traditsioonid jätkunud. „Omas ajas kõige kõvemad mehed olid minu meelest Mati Paavo, Agu Lamp, Rein Pedaja, Mati Martin ning Ants Sumberg, kes suutsid näiteks teatesõidus tulla NSVL meistriks. Mati Paavo oli ka nõukogude koondise liige, mis vähemusrahvaste pideva eiramise tõttu, oli tollal erakordne saavutus,” tõstab ta esile.
Kõik laskesuusatajad on omal ajal alustanud murdmaasuusatamisega. „Laskesuusatamise juurde kutsuti lapsed, kes käitusid hästi ja kellel oli hea silmanägemine,“ valgustab Tõnu Põder tagamaid.
Tipptreenerid ja klubipoolne toetus
Hingekirjas on praegu vaid kolm treenerit, kuid kõik on oma ala parimad spetsialistid – endine tipplaskesuusataja Roland Lessing, legendaarne Rein Pedaja ja kolmandaks treeneriks on Andrus Ilves, kellel käivad mõnikord ühiskondlikus korras abiks Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetanud endised sportlased, kuna ta ise peab noorema pojaga tihti välismaal viibima.
„Kahevõistlejad ja suusahüppajad käivad juba ammu Otepääl hüppamas, kuigi klubi loomise ajal suutsime toonast linnavalitsust nii palju mõjutada, et Elva hüppetorn renoveeriti ja ka ise aitasime nõu ja jõuga. Väikene Kristjan Ilves potsatas samuti sealt alla. Tänasel päeval käib selle renoveerimine ka väikesele linnale üle jõu, rääkimata ühest eraklubist,“ kirjeldab president reaalsust.
Ajas on mitmed eesmärgid ka muutunud. „Omal ajal oli eesmärk, et laskesuusatamine ellu jääks. Olgem ausad, pärast murdmaasuusatamist oli tükk tühja maad. Samuti soovisime, et tänavalaternate katkiloopimise asemel, oleksid lapsed distsiplineeritumad ning kutsusime nad trenni. Praegu on peaeesmärk laste nutiseadmetest eemal hoidmine ning laiemalt oskusteabe säilitamine, et ei tekiks õpitut abitust tulevikus, seda nii suusatamise kui ka suusahoolduse osas,“ räägib Tõnu Põder muutunud olukorrast.
Ta lisab tagasihoidlikult, et väikeses Elva linnas hoolitseb klubi nii laste suuskade kui ka treeningriiete ja võistlustel käimise eest. Suusad, rullsuusad, suusakepid, suusamäärded padrunid ja muu sarnane on lastele tasuta, treening- ja võistlusriiete eest peavad lapsed poole ise tasuma. Kuutasu on pigem sümboolne ja distsiplineeriva iseloomuga ehk 18 eurot.
„Väikelinna lastevanematelt rohkem küsida ei tohi, sest lisaks klubipoolsele tasuta suusavarustusele vajab sportiv ning samal ajal sirguv laps palju muudki, mida saab pakkuda ainult kodu. Olen väga tänulik, et tänu Klubi Tartu Maratonile, on meie kasutatavad suusarajad hooajaringselt korras ja seda suuresti tänu Assar Küti ennastsalgavale tööle. Ajalooliselt on märgiline ka fakt, et eestiaegsest Kaitseliidu Elva lasketiirust üldse arendati spordikeskus, mis praegu kannab nimeTartumaa Tervisespordikeskus ning võõrustab muuhulgas ka Tartu Maratoni finišit,“ valgustab ta.
Lapsed armastavad suusatada
Lõpetuseks uurin Tõnu Põdralt laste suusaarmastuse kohta, et kas ikka on lootust või vanemad sunnivad. „Laste suusaarmastus on Elvas täiesti alles. Klubi kogunemistel ja väliüritustel tulevad tihtilugu lisaks klubiliikmete õdedele-vendadele, emadele-isadele kohale ka paljud teised lapsed. Samuti korraldame erinevaid võistlusi. Kerge ei ole, aga üritame vastu pidada,” lõpetab Elva suusatamise üks elushoidjatest optimistlikult.
Tekst: Kärt Radik
2023. aasta seisuga treenib suusaklubis 65 harrastajat, neist 46 laskesuusatajat, 19 kahevõistlejat ja 2 suusahüppajat. Neid juhendab viis treenerit.
Elva laskesuusatajad 2022/23
Pilguheit Elva Suusaklubi laskesuusatajate tegemistele. Lumerohke talve järel on suusad asendunud jooksujalatsitega, ka Elva Suusaklubi laskesuusatajate 2022/2023 aasta hooaeg sai aprillis läbi. Heidame pilgu tagasi ning vaatame, mis läinud hooajal toimunud on.
Eesti meistrivõistlustelt laskesuusatamises (kokku 6 etappi) võideti kokku 24 medalit, neist kuldseid 8. meistritiitlid teenisid välja: Rasmus Raudik 4-kordne Eesti meister, Pillerin Vilipuu 2-kordne Eesti meister, Gerda Kivil 2-kordne Eesti meister.
Lisaks meistritiitlitele saavutati hulga poodiumikohti: Rasmus Raudik 2. ja 3. koht; Helena Vähi 3. koht, Keira Vähi 3. koht, Kaur Hanni 2. koht, Aron- Mattias Kütt 2., 2., 3., 3. koht; Stefan Kivil kolm 2. kohta, kaks 3. kohta, Armin Aun 3. koht; Gerda Kivil 2. ja 3. koht; Pillerin Vilipuu kolm 3. kohta ning 2. koht.
Elva Suusaklubil oli laskesuusatamise Värska Originaali noortesarjas üldarvestuses kolm sportlast poodiumikohal: Rasmus Raudik 1. koht, Aron- Mattias Kütt 2. koht, Pillerin Vilipuu 2. koht. Sellest Baltic Biathlon Cupi arvestuses oli klubil samuti üks poodiumikoht: Pillerin Vilipuu saavutas 2. koha.
Klubide arvestuses saavutas Elva Suusaklubi kolmanda koha!
Even Tudebergi õhkrelva sarjas said elvakad üldarvestuses 9 poodiumikohta (vanuseklasside järjekorras): Marta Raudik 1. koht, Lee Õunapuu 2. koht, Mattias Silmere 3. koht, Jörk Lall 3. koht, Helena Vähi 2. koht, Keira Vähi 3. koht, Rasmus Raudik 1. koht, Aron- Mattias Kütt 3. koht, Armin Aun 3. koht
Kõige tähtsam on liikumisrõõm
Ainult numbritesse ei ole mõtet spordivõistlusi panna. Kõige tähtsam on noorte tahe millegagi tegeleda ning liikumisrõõm. Igasse võistlusesse panustavad noored sportlased, nende lapsevanemad, lähedased ja treenerid. Oleme kõigile väga tänulikud!
Elva Suusaklubi noored sportlased jõudsid see hooaeg muuhulgas ka Lätti, Soome, Poola, Austriasse ning Itaaliasse noorte olümpiale. Elva Suusaklubi elav legend Rein Pedaja sai väga teenitult sel hooajal tunnustatud. Ta on Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali aastapreemia laureaat. Rein on treeninud üle aastakümnete mitmeid tippsportlasi, tänu temale on Elva Suusaklubi laskesuusatamises nii tugevalt pildil. Lisaks sellele on Rein usin mesinik, kelle meepurgid iga Elva laskesuusavõistluse magusad auhinnad on.
Elva Suusaklubi ise areneb samuti jõudsalt. Sel aastal saime endale tänu headele toetajatele uued treeningsärgid ja uue suusakombe. Märgiline oli IVECO sponsorluse abil saadud uus 21- kohaline buss, millega sportlasi trenni ja võistlustele viia saab. Ilusa Elva Suusaklubi disainiga buss on kindlasti palju pilke püüdnud.
Elva Suusaklubile on korraldada usaldatud juba mitmendat aastat õhkrelva noortesarja etapp, kus mullu osales üle 130 võistleja ning esmakordselt katsetati segateatejooksu, mis pakkus noortele sportlastele uue ja pingelise võistlusformaadi.
Elva võõrustas meistrivõistlusi
2. märtsil toimusid Elva Tervisespordikeskuses Elva Lahtised Meistrivõistlused laskesuusatamises. Võistlus toimus neljandat järjestikust aastat ning see on aastast aastasse kogunud populaarsust.
Võistluse rada märgiti maha kuulsa Tartu Maratoni finiši lähedal. Distantsideks oli minimaalselt 1,5 km ning maksimaalselt 4 km kahe lasketiiruga sprindivõistlus. Võistlusel lasti õhkrelvadest 10 meetri pealt märklauda. Vastavalt vanuseklassile lastakse õhkrelva võistlusel kas lamades aluse pealt või ilma aluseta ning püsti. Lamades lastakse 15mm diameetriga lamadesmärki ja vanemad vanuseklassid teise lasketiiruna 35mm diameetriga püstimärki. Lamades märgi laskmine on võrreldav 1-euro sendise laskmisega!
Elva laskesuusatamise meistriteks said: Kristof Kivil M10, Mattias Silmere M12, Marta Raudik N12, Keira Vähi N14, Rasmus Raudik M14, Gerda Kivil N16, Armin Aun M16, Allar Kivil M, Janno Pärt MV
Eduka hooaja väärikaks lõpupunktiks sai kahe meie klubi noorsportalse tunnustamine Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni poolt, kui 18. aprillil anti üle iga vanuseklassi parimatele laskesuustatajatele. Elva Suusaklubist olid Eesti parimad Rasmus Raudik M13 ning Pillerin Vilipuu N17 klassist.
