Üks esimesi teateid suusahüpetest Elvas pärineb ajalehest „Elva Tulevik“ 1935. aastal:
„Suusapäevade effektsemaks osaks kujunes laupäeva õhtune suusatajate rongkäik tõrvikutega läbi alevi. Alevivalitsuse juurest liikus suusatajaterivi muusikahelide saatel Kesk ja Pika tänava kaudu Verevi järvele. Pakkus kaunist ja meeltülendavat pilti leegitsev tulemeri lumiste puude all ja vilkuvad tulesilmad järvel.
Ringina tõrvikutega järvele asunud, demonstreeris osa suusatajaid tõrvikutega suusatamist. Kõnega esines kolonel Balder, kes rõhutas kaitseliitlaste ridade tihenemist ja suusaspordi levinemist. Peale kõnet tõrvikud põletati ühises riidas.
Seejärele demonstreeriti ujula juures suusahüppeid, niipalju kui seda võimaldas nigel trampliin.“
„Elva Tulevik,“ nr. 3, 17. veebruar 1935. „Tõrvikud leegitsesid“
Suusahüppetorn ehitati ja lammutati
Korraliku hüppemäe rajamiseni Elvas enne Teist maailmasõda ei jõutudki. Ka sõjajärgne aeg ei toonud leevendust. Nii tuli pidada Elva rajooni meistrivõistlusi 1950ndatel aastatel Kambja suusahüppemäel. Elvas oli ehitatud küll 20 meetri hüppemägi, aga 60ndateks aastateks oli see juba amortiseerunud.
1960ndate aastate keskel rajati Vellavere Kanahaua sulglohku suusahüppetrampliin, maandumisnõlv ja kohtunikemaja. Meenutusi Vellavere hüppetorni ehitamisest saab lugeda Ville Sonni kirjutatud raamatust „Richard Anton. Elva raudne spordihing“. Elva raudse spordihinge sõnul ei võimaldanud Elvas Kalda tänava metsatukas asunud heade traditsioonidega suusahüppemägi üle 20-meetriseid hüppeid ning seepärast võttis Richard Anton ette võimsama hüppemäe rajamise Vellaverre looduslikult sobivasse kohta. Ehitati valmis ka kolmekorruseline kohtunikemaja.
Richard Anton meenutab: “Tegime ilma mullatöödeta. Parre [Roland, projekteerija] tegi selle joonistuse kuidas seda teha. Sinna tuli ainult see puust trampliin teha osaliselt. Ja sai midagi 25-30 meetrit hüpata. Kolm autokoormat tõi metsamajand laudu ja prusse ilma rahata. Oli kavas, et koolinoorte ülevabariigilise talispartakiaadi asukohaks jääb edaspidi Elva. See paik asub hästi juurdesõidetavas kohas ja looduslikult ilusas ümbruses. Paraku tuli meie kahjuks järjest mitu lumevaest talve. Elvas lund ei olnud. Otepääl oli.“
Samas räägib Jüri Kalmus: „ See oli 1950ndate lõpus. Anton koos Otsa Arnoga läks (Kanahaua sulglohku) asja uurima. Puid oli sinna risti-rästi maha langetatud, meid, koolipoisse viidi sinna oksi koristama, vedama ja põletama. Pärast, kui trampliini ehitati, jah, valesti. Sealt oli ohtlik hüpata, võisid surnuks kukkuda. Väikese hüppe jaoks oli mägi hea, aga kui trampliin tehti üles perve peale, siis trampliin enam ei sobinud. Küll võeti äratõukeplatvormi lühemaks, aga ikkagi ei saanud asja. Seisis niikaua kui lõpuks ära mädanes.“
Vale planeeringu tõttu ei saanudki Vellavere hüppetorni kasutada ning see lammutati 1980ndate aastate keskel. Säilinud on sellest vaid betoonist alustrampliin.
„Suusarongiga“ Vellaverre trenni
Kuigi Vellaverre püstitatud tornist hüppeid sooritada ei saanud, viis treener Tõnu Haljand oma trennipoisse hüppetorni maandumisnõlvale harjutama.
Ago Markvardt meenutab märtsis 2015. aastal intervjuus Ville Oengole: Ma arvan, et see oli kolmandas klassis, kas 1977-1978, kus ma hakkasin mõtlema, et sport on ikka väga kasulik. Ega Elvas hüppemäge ju ei olnud ja hakkasime pihta kõiksugu imitatsioonidega. Siis kui õnnestus Tõnul (Haljandil) „Burani“ kasutada, siis me teinekord sõitsime Kulbilohku, kus oli see vana torn üleval. Kuna see oli suhteliselt pikk maa sinna minna, siis me tegime suusakeppidest pika köie ja siis Tõnu Haljand vedas meid. Sõitsime alati hüppesuuskadel. Mitu korda läks kepirivi meil katki … Samas oli see hästi põnev ja huvitav.
Seal seisis see suur mägi, millest polnud teada, et sealt üldse keegi alla oleks hüpanud. Oli suur nõlv, käisime ja trampisime nõlva ära üles-alla, ehitasime nõlva peale väikese hüppe, siis hüppasime seal ja sõitsime nõlva, hooga alla hoovõtuasendis. Nõlva hüpe viskas paar-kolm meetrit, võib-olla maksimaalselt viis-kuus meetrit. Et sa saad suusad maast õhku ja et siis seda maandumist harjutada. Vellavere nõlv on suur, vähemalt toonaselt tundus väga suur olevat. Eks ta meil oli alguses selleks, et seda hirmu ületada. Pärast kui läksid jälle kord suurema mäe peale, siis alguses sõitsid seda nõlva, et saada kiiruse tunnetust.”
1950ndatel aastatel oli Kanahaua nõlval slaalomirada ja siin peeti ka võistlusi.
Tõnu Haljandi uus suusahüppetrempliin
Elvas Kalda tänava männitukas asunud endisaegse lagunenud hüppetorni asemele ehitati treener Tõnu Haljandi ettevõtmisel 1980. aastal uus hüppetorn ja renoveeriti laskumisnõlv. Kakskümmend aastat hiljem oli ehitis muutunud varisemisohtlikuks ning lammutati 2000. aasta oktoobris. Poolteist kuud hiljem oli hüppemäele kerkinud uus kuusepuust hüppetorn, mis läks maksma 307 000 krooni. Suurem osa rahast laekus riiklike investeeringute programmist. Suusahüppetorni ehitamisel oli linnavalitsuselt ka vastuhääli. Elva linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed vaidlesid spordijuhtidega, kas anda riigilt saadud 1,5 miljonit krooni suusahüppemäe tarvis või kulutada kogu raha gümnaasiumi võimla ja staadioni korrastamiseks. Viimaks saavutati siiski kokkulepe kahevõistlejate ja suusahüppajate toetuseks.
Aastal 2013 ehitati treener Andrus Ilvese ettevõtmisel Elva suusahüppemäe kõrvale uus tehisrajaga suusahüppenõlv algajatele ning noorematele huvilistele. 7. juulil toimunud Tõnu Haljandi mälestusvõistlustel suvistes suusahüpetes ja kahevõistluses võistlesidki noorimad osalejad vastvalminud K-8 mäel. Ehitusel lõid käed külge kõik treeningrühma poisid ja lapsevanemad. Rahaliselt toetas Elva linnavalitsus.
1980. aastal valminud suusahüppetorn pidas vastu paarkümmend aastat ning pehkinud ja ohtlikuks muutunud rajatis lammutati 2022. aasta kevadel.
Vana lammutati, kavas on uued plaanid
Elva uudised 16. september 2020
Elvasse püstitatud puidust suusahüppetorn on juba paarkümmend aastat korralikult renoveerimata seisnud ning nüüdseks on torn muutunud treeningkõlbmatuks ning ohtlikuks. Suusahüppetorni edasist saatust vald hetkel kommenteerida ei oska ning Elva suusahüppajad peavad treenimiseks sõitma mujale.
Elva suusahüppetorn ehitati 1980. aastal Tõnu Haljandi eestvedamisel, kes ise oli 1968 Grenoble taliolümpiamängudel kahevõistluses 12. kohal. Peale sportlaskarjääri asus Haljand Elvasse treeneriks. Elva hüppemäelt alustas siis treeninguid ka Ago Markvardt, kellest sirgus üks Eesti edukamaid kahevõistlejaid – nii 1994. aasta olümpial kui 1997. aasta MMil jäi ta napilt medaleist ilma, korra on ta valitud ka Eesti aasta meessportlaseks. Siitsamast on alustanud ka meie praeguse kahevõistluse lootused, kes rahvusvahelisel tasemel arvestatavad tegijad: Kristjan ja Andreas Ilves.
Torni praegust seisukorda kommenteerib kahevõistluse ja suusahüpete treener Andrus Ilves: „Elva suusahüppemäe olukord on hetkel väga halb ja vajaks koheselt renoveerimist, sest torn on varisemisohtlik ja ei vasta kehtestatud nõuetele. Minu arvates on Elva suusahüppemäel olnud oluline panus Eesti suusahüpete ja kahevõistluse arengusse viimased 40 aastat.“
Ilvese sõnul toimus viimane ametlik võistlus Elvas 16. veebruaril 2019, mil peeti Eesti Suusaliidu noorte karikasarja etapp suusahüpetes ja kahevõistluses. Peale seda on tehtud mõned treeninghüpped, kuid 2020. aastal pole enam sportlaste ohutuse nimel treeninguid Elva hüppemäel läbi viidud. Nüüdsest toimuvad hüppetreeningud Otepää mägedel.
Spordivaldkonda kureeriv Elva abivallavanem Marika Saar mainib, et suusahüppetorni on küll parandatud, aga suuremat renoveerimist tehtud ei ole: „Varasemalt on välja vahetatud tugiposte ja laudiseid, põhjalikuks renoveerimiseks ei ole seni ressursse planeeritud, sest ka varem on arutatud võimalusi kaasata läbi alaliidu täiendavaid vahendeid.“
Praegu Elva suusahüppajad ja kahevõistlejad Elva hüppemäel treenida ei saa.
„Elva suusaklubile on tasuta rendile antud Elva vallale kuuluv Otepääl asuv maja, et kahevõistlejad ja laskesuusatajad saaksid kasutada Otepääl asuvaid tänapäevaseid spordibaase. Samuti, kui talvel on lund, saab treenida Tartumaa tervisespordikeskuses ning on võimalus kasutada treeninguteks spordisaale,“ loetleb Saar suusahüppajate treeningvõimalusi.
Marika Saare sõnul vald hetkel torni renoveerimise teemal täpset infot jagada ei saa, kuid siiski väidab ta, et valla spordijuht Madis Šumanov on Suusaliidu esindajaga arutanud hüppetorni renoveerimise plaane ning on tõenäoline, et mõistlik lahendus on hoopis uue suusahüppetorni ehitus.
Vald paneb kõigile südamele, et suusahüppetorni ei tohi kindlasti ronima minna.
Suusaliidult Elva suusahüppetornirenoveerimiseks raha ei tule
Bärbel Moros, Elva Uudised 19. september 2020
Kui Elva Uudised sel nädalal kirjutas, et Elva suusahüppetorn, kust on alustanud sportlasteed nii Kristjan Ilves kui Ago Markvardt, on kasutuskõlbmatus seisus, avaldas vallavalitsus lootust, et ehk õnnestub kordategemiseks raha saada Suusaliidult. Vallal endal raha pole. Suusaliidu poole pöördudes aga sai Elva Uudised teada, et neilt küll remondiraha tulemas pole. Maailmas on tavaks, et suuremate mägede eest hoolitseb riik ja väiksemate eest omavalitsused, juhib Suusaliit tähelepanu.
Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alajuhi Rauno Loiti arvates oleks suusahüppetorni korda tegemine kahevõistluse ja suusahüpete ala mõistes hädavajalik protseduur. Seda seetõttu, et praegusel hetkel, kui Elva suusahüppemägi ei toimi, on Eestis ainult kolm aktiivset keskust, kus lapsed trenni saavad teha. Samuti soovib Eesti Suusaliit korraldada noortele suunatud võistlusi ja kogu aeg on Elva üks sarja toimumise kohti olnud, kuid viimane aasta enam mitte, sest mägi on väga kehvas seisus.
„Oleme antud teemat juba tegelikult läbi käinud Elva vallavalitsusega ja nüüd hiljuti ka Elva valla spordijuhi Madis Šumanoviga. Peame kahetsusega tõdema, et antud projektile on väga keeruline leida projekteerijat, sest eelarve on piiratud,“ kommenteerib alajuht. “Projekteerija, kes lubas aidata, pole tänaseni edasi liikunud. Kui keegi peaks olema kusagil, kes soovib ja oskab selliseid asju teha, siis see oleks vägagi tänuväärne abikäsi. Praegusel hetkel oleme pöördunud ühe kahevõistluse toetaja poole, kes lubas projekteerimist aidata, aga kuna asi on nii-öelda pro bono tegevus, siis sellega läheb aega.“
Oma teadmiste ja kontaktvõrgustikuga on Suusaliit Elval juba abis. Eesti Suusaliidu soov on, et mägi saaks võimalikult kiiresti korda ja lapsed treeningutele naasta.
„Juhul kui me räägime rahalisest panustamisest, siis seda Eesti Suusaliidu eelarvest võimalik teha ei ole. Seda seetõttu, et sportlastele tingimuste tagamine, võistlustele lähetamine ja muu säärane võtab meie rahalistest ressurssidest suure summa ära,“ põhjendab Loit, miks ei ole Suusaliidul võimalik Elvale hüppetorni renoveerimiseks rahalist abi pakkuda.
„Vaadates suurde maailma, siis ka teistes riikides on nii, et pisemate mägede (nagu ka Elva) eest hoolitsevad kohalikud omavalitsused ja suuremate mägede (nagu Tehvandi) eest hoolitseb riik,“ lisab Suusaliidu esindaja.
Elva vallal ja Eesti Suusaliidul on olnud tihe koostöö ning mõlema soov on mägi korda saada. Hetkel on kaalutlusel kaks varianti, kas renoveerida või täiesti uus ehitada. Suurim mure hetkel on olnud projekteerimise ja eelarvestamise osa. „Kui nendest üle saame, siis peaks juba ladusamalt edasi minema,“ loodab Loit.
Elva vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkeala projekteerijat
Valla Uudised 16. märts 2021
Elva vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkeala projekteerijat. Oma pakkumuse saab esitada Riigihangete Registris ning pakkumuste esitamise tähtaeg on 25. märts 2021.
Hanke objekt on Elva spordi- ja puhkepargi Kalda 4 kinnistul asuvate hüppemägede, vaatetorni, administratiivhoone ja muude dokumentides nimetatud rajatiste projekteerimistööd.
Põhiprojekti mahus tuleb lahendada hoone asendiplaaniline osa, arhitektuurne osa, sh sise-arhitektuurne ja eriosade lahendused. Projekti koosseisus tuleb anda lammutusprojekt kinnistul paiknevale olemasolevale hüppetornile ja amortiseerunud abitaristule.
Spordi- ja puhkepargi projekti koosseisus kavandatakse olemasoleva suusahüppetorni rekonstrueerimisel ja laiendamisel vaateplatvorm kõrgusega 30m, administratiivhoone ja ronimissein. Kinnistule lisatakse looduslikku nõlva ära kasutades ja spordi- ja puhkepargi kasutusvõimaluste laiendamiseks veel 15 m ja 10 m hüppetorn, vabastiili park ja ca 50 m pikkune mäe teenindamiseks mõeldud tõstuk.
Projekteerimise tähtaeg on 31.05.2021.
2023. aasta märtsikuus seisab Kalda 4 kinnistu suusahüppenõlv mahajäetuna uue projekti realiseerumise ootuses.
