Elvast on sirgunud mitmed kuulsad Eesti sportlased paljudelt erinevatelt spordialadelt.
Autoralli
Martin Järveoja
Autoralli maailmameister Martin Järveoja on sündinud 18. augustil 1987. aastal Elvas. Martin Järveoja on alates 2017. aastast Ott Tänaku kaardilugeja. Enne rallisporti siirdumist tegeles Martin Järveoja judoga, milles ta tuli viis korda Eesti meistriks. 2019. aastal pälvisid Tänak ja Järveoja Toyota Gazoo Racing WRT meeskonna ridades autoralli maailmameistri tiitli.
Jalgrattasport
Erika Salumäe
Pole vist ühtegi eestlast, kellele see nimi tuttav ei oleks. Pärnus sündinud sportlase koduks sai Elva 1968. aastal. Head sportlikud võimed andsid tunnistust mitmekülgsest atleedist. Nii tuli ta oma vanuseklassis Eesti meistriks VTK mitmevõistluses, kui tegeles kiiruisutamisega. Sellega jäi Salumäe aga silma jalgrattatreenerile Jüri Kalmusele. 1980. aastal algasid tõsised treeningud, peaalaks sai trekisõit. Sellelt alalt on ratturil mitmeid auhinnalisi kohti, kuid erilisemad on kaks olümpiamedalit, millest esimene kuldne võidetud 1988.a Souli olümpialt naiste trekisprindis. 1992.aastal võitis Erika taas trekisprindis olümpiakulla, nüüd juba taasiseseisvale Eestile.
Mitmeid kordi parimaks naissportlaseks valitud Salumäe on ka ühiskondlikus elus väga aktiivne ning kuulunud ka riigikogu koosseisu. Tunnustust on jaganud ka Elva linn, nimetades ta 1988. aastal linna aukodanikuks.
Caspar Austa
on sündinud 28. jaanuaril 1982 Elvas ning on eesti jalgrattasportlane. Caspar Austa on proovinud ka teisi spordialasid – laskesport, tennis, korvpall, võrkpall, kergejõustik, isegi suusahüppetrennis sai kaks korda nädalas käidud. Rattaspordi valis ta eelkõige seetõttu, et tollel ajal tundus võistlusratas maru äge olevat ja nii ta sinna pidama jäi. Multitalent Austa on mitmeid kordi võitnud Estonian Cup rattamaratonide sarju. Samuti on loonud Austa MTÜ „Austa Rattaklubi”, mille eesmärk on sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, rattaspordi harrastamine, võistluste korraldamine jne.
Jüri Kalmus
on sündinud 17. aprillil 1943. aastal Tartus. Tal on jalgrattasporditreeneri VII kutseaste ja palju nimekaid õpilasi: Erika Salumäe, Mihkel ja Madis Joosep, Gaido Päär, Arno Lääne, Veikko Kiisk, Margus Salumets.
Kalmus on spordiühingu Jõud auliige (1981), ENSV teeneline treener (1985), Eesti jalgratturite liidu (EJL) auliige (2007). Ta kuulub Elva spordiliidu juhatusse, on olnud Elva linna kultuuri- ja spordikomisjoni liige ning Elva jalgrattaklubi Velorõõm asutaja (1986).
Jüri Kalmus on Elva ja Eesti spordile väga palju andnud, lisaks tulemuslikule treeneritööle on ta männilinnas aastaid korraldanud mitmesuguseid jalgrattavõistlusi. Teda on tunnustatud 2005. aastal Elva linna teenetemärgi ja kultuuripreemiaga. 2018. aasta veebruari alguses tunnustas Eesti kultuurkapital Jüri Kalmust elutööpreemiaga, märkides tema panust Eesti jalgrattaspordi arengusse enam kui poole sajandi jooksul.
Heldur Karro
sündis 4. detsembril 1932. aastal Rõngus. Karro on kahekordne Eesti meister. 1953. aastal võitis ta kuldmedali 1 km sprindis ja 150 km ühisstardist sõidus. 1956. aastal meistersportlaseks saanud jalgrattur kuulus viis aastat Eesti koondisse. 1956-60 töötas Heldur Karro Elva spordikoolis jalgrattasporditreenerina. Neid aastaid meenutavad elvalased “Karro ajajärguna”. Teda võib pidada üheks Elva jalgrattaspordi elluäratajaks ja võidukäigule alusepanijaks.
Kahevõistlus
Kristjan Ilves
on Elvast sirgunud kahevõistleja ja suusahüppaja. Oma sporditeed alustas ta 2000. aastal isa Andrus Ilvese juhendamisel. Kristjan Ilves on võitnud juunioride MMil aastatel 2013, 2015 ja 2016 sprindis pronksmedali. On võistelnud olümpiamängudel Sotšis, PyeongChangis ja Pekingis. 2022. aastal Pekingi OMil oli parim tulemus 9. koht, sama aasta MMil 8. koht sprinditeates. MK kokkuvõttes saavutanud viienda koha 2022. aastal.
Kristjan Ilves on pälvinud SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore sportlase preemia (2010).
Ago Markvardt
on endine kahevõistleja, kes sündis Elvas 11. augustil 1969. aastal. Sportimist alustas Markvardt 1978. aastal. Elvas oli tema juhendajaks Tõnu Haljand ning 1988. aastal omistati talle meistersportlase nimetus. Markvardt on osalenud ja väga häid tulemusi saavutanud kolmedel taliolümpiamängudel, lisaks maailmameistrivõistlustel, juunioride maailmameistrivõistlustel ja Eesti meistrivõistlustel.
Tõnu Haljand
sündis 1. juulil 1945. aastal Tallinnas. Haljand oli Eesti ja Nõukogude Liidu suusahüppaja, kahevõistleja ja treener. Aastatel 1965–1976 sai ta Eesti NSV meistrivõistlustel kahevõistluses viis kulda ja neli pronksi ning suusahüpetes kaks kulda ja kaks hõbedat. Samuti osales aastatel 1966–1975 Tõnu Haljand Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses, kus võitis ühe kulla, ühe hõbeda ja kaks pronksi. NSV Liidu koondisega osales ta 1968. aastal Grenoble taliolümpiamängudel ja 1970. aastal MMil, saavutades mõlemal korral 12. koha.
1979-1997 oli ta treener Elva spordikoolis. Haljand oli Ago Markvardti esimene juhendaja. Lisaks kuulusid Haljandi õpilaste hulka Janno Perv, Toomas ja Andrus Ilves, Rain Pärn jt. Andrus Ilvesest sai Haljandi töö jätkaja Elvas. Ühest Tõnu Haljandi andekast kahevõistlusega tegelenud ja sel alal kõrgeid kohti võitnud Elva noormehest, Tarmo Kikerpillist, on saanud Eesti tipptegijaid korvpallis. Haljand on meenutanud, kuidas Venemaal olla tema käest korduvalt küsitud: “Mis koht see Elva on, kust tulevad nii edukad kahevõistlejad?”. Elvas on olnud alati sporti! 2000. aasta detsembrikuul valminud uus suusahüppemägi avati pidulikult 2001. aasta jaanuaris Tõnu Haljandi mälestusvõistlustega.
Laskesuusatamine
Eveli Saue
alustas laskesuusatamisega 2001. aastal. Ta on pärit Kärdlast, kuid lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi ning tänasel päeval elab ja tegutseb perega Elvas. Laskesuusatamisega on Eveli kaks korda taliolümpial võistelnud ning mitmel korral pälvinud koha maailmameistrivõistlustel esikahekümnes. Maailmakarika etappidel on ta sõitnud end mitmeid kordi esikümnesse. Torino olümpiamängude avatseremoonial kandis Eveli Saue Eesti lippu. Lisaks laskesuusatamisele on Eveli aktiivselt tegelenud ka orienteerumisega. Orienteerumisjooksus on ta võitnud juunioride MMil pronksmedali 2003. aastal ning noorte EMil pronksmedali 2000. ja hõbemedali 2002. aastal.
Laskeorienteerumises tuli ta 2006. aastal maailmameistriks.
Priit Viks
on Elvast sirgunud endine Eesti laskesuusataja. Priit Viks esindas Elva Suusaklubi treenerite Heiki Mäesalu ja Rein Pedaja juhendamisel. Laskesuusatamisega tegeles Priit aktiivselt juba alates 1994. aastast. Tema parimaks tulemuseks oli Vancouveri Olümpiamängudel saavutatud 20. koht. Tänase päevani elab ja tegutseb Priit aktiivselt Elvas ning Otepääl spordi ja turismivaldkonnas.
Roland Lessing
on endine Eesti laskesuusataja, kes alustas oma treeninguid 1986. aastal Elva Suusaklubis treener Rein Pedaja õpilasena. Lessing on osalenud taliolümpiamängudel Salt Lake Citys, Torinos, Vancouveris, Sotšis ja PyeongChangis. Roland Lessing on kuulunud Eesti laskesuusakoondisesse aastatel 2002 – 2019 ning kandis 2010. aastal Vancouveri taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu.
Indrek Tobreluts
on sündinud 5. aprillil 1976. aastal Tartus. Indrek Tobreluts on Eesti laskesuusatamise treener ja endine laskesuusataja. Korduvalt Elva ja Tartumaa aasta parimaks sportlaseks valitud Tobreluts on osalenud viitel olümpiamängudel. Sotši olümpiamängude avatseremoonial oli ta Eesti lipu kandjaks. Tobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.
Aastatel 2016 -2018 oli Indrek Tobreluts Eesti laskesuusatamise koondise lasketreener ja 2018. – 2021. aastal Eesti laskesuusakoondise peatreener. Osalenud treenerina 2018. aastal PyeongChangi ja 2022. aastal Pekingi taliolümpiamängudel. Indrek Tobreluts on võitnud auhinnakohti ka keskmaajooksus. Aastal 2017 ületas ta 40 aastat M40 vanuseklassis püsinud Ilmar Rootsi Eesti rekordi 800m jooksus, 2022. aastal tuli ta veteranide MMil M45 klassis 1500m jooksus maailmameistriks.
Rein Pedaja
on sündinud 23. mail 1952. aastal. Suusatamise juurde sattus Pedaja 1967. aastal, kui astus Elva kooli spordiklassi. Jõgeva rajooni meistrina alustas ta treenimist legendaarse laskesuusataja Heino Mäesalu käe all. See päädis Eesti meistrivõistluste neljakordse meistrikarikaga.
Edasi viis elu Pedaja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Viimasel kursusel tuli talle pakkumine Elvast, kus oli värskelt vabanenud suusatreeneri koht. „1980. aastal, kui ma Elvasse tagasi tulin, oli tavaline päev selline, et kõigepealt tegime suusarajad ja siis algas trenn. Iga päev oli sisustatud,“ meenutas ta.
Elvat peab teenekas suusatreener heaks spordilinnaks, sest siin on korralikud suusarajad, linn toetab sporti ja üsna lähedal asub talispordikeskus Otepää, kus Pedaja käis vanemate õpilastega treenimas.
Suusatreener Rein Pedaja on spordi fenomen. Tema õpilaste hulka kuulub viis olümpial osalenud sportlast. Indrek Tobreluts ja Roland Lessing on Eestis neist tuntumad laskesuusatajad, keda ei ühenda aga ainult head tulemused spordimaailmas, vaid ka see, et nad mõlemad on treeninud Elvas just Rein Pedaja käe all.
Heino Mäesalu
on sündinud 19. juulil 1934. aastal. Mäesalu tegeles noorena keskmaajooksuga, milles kuulus Eesti paremikku. Laskesuusatamisega tutvus ta 1961. aastal, kui esimesed laskesuusatamise püssid Eestisse jõudsid. 1962. aastal osales Mäesalu NSV Liidu talispartakiaadil ja samal aastal tuli esimest korda Eesti meistriks. Treeneritööd alustas Mäesalu 1965. aastal. Tema esimesed nimekamad õpilased olid Mati Paavo, Agu Lamp, Mati Martin ja Rein Pedaja. 1968. aastal tulid Lamp, Martin ja Paavo teatevõistluses NSV Liidu meistriks. Aastatel 1968–1992 oli Mäesalu Eesti laskesuusatamise koondise peatreener.
1958-1993 töötas Heino Mäesalu Elva spordikoolis suusatreenerina, olles ka Eesti laskesuusatamise koondise treener. Tema õpilastest on nimekamad Rein Pedaja, Matti Paavo, Agu Lamp, Indrek Tobreluts, Roland Lessing.
Laskesuusatamise kauaaegse juhi Kalju Valguse sõnul oli Elva spordikool tänu tugevale konkurentsivõimele spordikoolide seas üks tugevamaid NSV Liidus.
„Laskesuusatamise järjepidevus võimaldab oskusi ja teadmisi edasi viia noorematele, Heinol oli seal mängida tähtis roll. Andes teadmisi edasi, arendades tänast treeningmudelit,” lisas Valgus. Mäesalu on pälvinud Eesti Maaspordi Liidu Jõud teenetemärgi.
Laskesport
Karl Kontor sündis 1. septembril 1958. aastal Elvas. Lasketreeninguid alustas 1971. aastal Eugen Ora juhendamisel, hiljem oli tema treener ka Rein Virolainen. Karl on tulnud aastatel 1979–2010 ühel korral individuaalselt ja kaheksa korda meeskondlikult Eesti meistriks. Karl on arendanud Elva lasketiiru üle kolmekümne aasta. Ta on olnud aastakümneid Elva laskespordi eestvedajaks nii treenerina, võistluste korraldajana kui klubi juhina.
Ave Nigul
on sündinud 14. jaanuaril 1956. aastal. Aastatel 1971-1997 võitis Ave üleliidulistelt meistrivõistlustelt üheksa medalit, tuli 18 korda individuaalselt ja 17 korda koos naiskonnaga Eesti meistriks, püstitas kaks individuaalset ja 14 naiskondlikku Eesti rekordit, täites korduvalt suurmeistri normi.
Tõelisele meistrile kohaselt ei jätnud Ave oma sportlaskarjääri jooksul ja Tartu Ülikoolis psühholoogia kursustel kogutud teadmisi ainult endale. Ta hakkas kodulinnas treeneriks ja jagas kõik need väärt oskused ja kogemused 20 aasta jooksul oma arvukatele õpilastele. Nende seas olid ka tema oma lapsed Mariette ja Lennart, kes jõudsid kiiresti vabariigi noorlaskurite paremikku. Ave kõige edukam õpilane on seni olnud Tuuli Kübarsepp, kes tõi 2017. aastal Euroopa meistrivõistlustelt naiskondliku pronksmedali.
Heli Rass
sündis 6. novembril 1951. aastal. Lasketreeninguid alustas Heli Rass 1966. aastal Tartu rajooni spordikoolis Jaan Niinepi juhendamisel. Kümnest Elva keskkooli tüdrukust, kes olid sügisel treeninguid alustanud, oli Heli Rass ainus, kes kevadeni vastu pidas. 1967. aastal oli ta juba esimese järgu laskur, järgmisel aastal meistrikandidaat. 1971. aastal omistati talle Nõukogude Liidu meistersportlase nimetus. Võitis Eesti meistrivõistlustel aastatel 1967 – 1971 individuaalselt neli hõbedat ja ühe pronksi. NSV Liidu koolinoorte meistrivõistlustel võistkondlikult pronksi 1969. aastal, maaspordiühingute meistrivõistlustel kuldmedali 1969. ning hõbeda ja pronksi1970. aastal. Korduvalt on heli rass ta tulnud spordiühingu Jõud meistriks naiste arvestuses.
Alatest 1973. aastast on Elvas korraldatud varalahkunud andeka sportlase mälestusvõistlusi „Rahvusvaheline Heli Rassi mälestusvõistlus laskmises”.
Villem Jaanson
sündis 22. oktoobril 1905. aastal Tartumaal Palupera vallas. Elvasse elama asudes puutus Jaanson kokku siinse spordilembese rahvaga, tegeledes nagu tol ajal kombeks oli, paljude erinevate aladega: maadluse, suusatamise, uisutamise, kergejõustikuga. Elva lasketiirust sai alguse tema tee maailma tippu. Elvas täpsuslaskmispisikuga nakatunud Villem Jaanson valiti Eesti esimeste laskurite hulka, kes 1928. aastal alustasid sihikindlat treeningut. Aastatel 1931-1939 kuulus ta Eesti koondisesse, osaledes koondislasena maailmameistrivõistlustel Lvosis (1931), Roomas (1935), Helsingis (1937) ja Luzernis (1939). Roomas võitis Jaanson kaks meeskondlikku kuldmedalit: väikepüssist laskmises lamades asendis ja väikepüssist laskmises põlvelt. Lamades asendist saavutatud võidutulemus 1964 silma oli ka uus maailmarekord.
Eesti meistrivõistlustelt aastatel 1933-1939 kogus Jaanson kaks kuld-, kolm hõbe- ja kuus pronksmedalit.
Uisutamine
Richard Anton
Põlvamaal sündinuna sattus Anton Elvasse 1949. aastal. Olles kehakultuuri alal nii mõndagi korda saatnud võib tema elutööks pidada panust Elva spordiellu. 1955. aastani töötas ta kehalise kasvatuse õpetajana Elva keskkoolis, seejärel oli Elva rajooni spordikomitee esimees, misjärel spordiinstruktor. Samuti oli tema see, kelle eestvedamisel valmis Elva linnastaadion. Kuid sellest ei piisanud – tema ettepanekul ning eestvõtmisel rajati Arbi järvele uisurada. Aastakümneteks sai Arbi järve normaalmõõtmetega kiiruisutamisrada Eesti uisuspordi Mekaks. Tema tööd ja panust on tunnustatud mitmete autasudega ning 1988. aastal omistati talle Elva linna aukodaniku tiitel.
Ujumine
Julius Kangur
sündis 11. detsembril 1918. aastal Tartus. Sportimist alustas Julius Kangur 1930. aastal Elva Haridusseltsi spordisektsioonis. Aastatel 1937-1944 võitis ta Eesti meistrivõistlustel rinnuliujumises kolm kuld- ja kaks pronksmedalit ning püstitas seitse Eesti rekordit. Kõik rekordid püstitas Julius Kangur Elvas.
