Elva spordielust nõukogude ajal LOE SIIT >>
Elva spordielust peale taasiseseisvumist LOE SIIT >>
Hiljuti Tartumaa Tervisekeskuses suusatama minnes juhtusin kõrvalt kuulama kuidas üks, ilmselt algklassides käiv tüdruk küsis oma isalt, et miks nad jälle Elvasse suusatama tulid? Ja vastus oli, et me oleme juba harjunud siia sportima tulema ja seda nii talvel kui suvel.
Kõrvalt lisas teismeline noormees, tüdruku vend, et tema sõbrad käivad ka tihti siin. Tegemist oli ilmselt sportliku perega, mida näitas ka tihedat kasutust tunnistav suusavarustus.
Siit ma mõtlesin, et miks on nii, et tullakse ka kaugemalt siia sportimise ja puhkamise võimalusi kasutama? Küsisin seda ka pereisalt ja vastus tuli kiiresti – see on ümbruskonnas parim koht, kus suusatada ja puhata.
Kuidas me oleme siis jõudnud selleni, et Elvast on kujunenud tunnustatud spordi ja puhkelinn, mida on pärjatud ka kõrgemal tasemel. On ju Elva vald kuulutatud vabariigi kõige sportlikumaks vallaks 2019. aastal ja Elva linn Euroopa parimaks spordilinnaks 2021. Siin on suuresti abiks Ville Oengo refereeritud Rudolf Põdra uurimus „Kehakultuur ja sport Elva lähistel 1913-1940”. See uurimistöö annab faktirohke ülevaate sportlike harjumuste kujunemisest Elvas ja selle ümbruses.
Kehakultuur ja sport Elva lähistel 1913-1940
Käesolev uurimistöö on pühendatud Elva linna 50. aastapäevale. Töö teostas Elva linna omaaegne elanik, õpetaja, tegevsportlane ja ajakirjanik, Rudolf Põder (1921-2010). Koostatud 1988. aastal (Tartumaa Muuseum). Ville Oengo refereering 2013.a.
Elva sport lähtub ajalooliselt – Hellenurmest ja Otepäält
Esimesed moodsa spordiliikumise alged Elva ümbruskonnas ulatuvad teadaolevatel andmetel Esimesele maailmasõjale eelnenud perioodi. Keskuseks, kus spordiga kõige varem tegelema hakati, oli Hellenurme. Juba aastatel 1913-1915 pandi Hellenurmes näiteks jalgpall veerema.
Sportliku tegevuse edu olenes – ja oleneb ka tänapäeval – kohalike meeste huvist, tahtejõust ja juhtimisest. Hellenurmes oli olemas üks energiline ja sporti armastav noormees – Leo Käppa, kelle juhatusel tõmmati üsnagi sügavad ja laiad vaod Hellenurme valla sportlikule põllule.
Otepääl algas elavam sportlik tegevus 1920.-ndatel aastatel. Seda suuresti ka tänu 1907. aastal asutatud Otepää eesti koolile, mis oli esimesi emakeelseid keskastme koole Eestis. 1905-1907. aastate mässuliste sündmuste survel andis Vene tsaarivalitsus siin eestikeelse kooli asutamiseks loa. Kehakultuuri ja spordi õpetajad Otepääl olid sellal – Theodor Frei, Hugo Pauskar ja hiljem nende andekaim õpilane Richard Anton (1908-2002), kelle elutöö alates 1949.a. peamiselt Elvas teostus.
Rõngu spordiliikumine on eelkõige Richard Ivaski nimega seotud, kes 1926.a. tuli Eesti meistriks kümnevõistluses. Noormees tegeles sportlike harjutustega maatöö kõrvalt oma isatalus. Alguses tegi ta seda üksinda, kuid aja jooksul organiseeris Richard Ivask enese ümber mõttekaalastest kohaliku väikese treeningrühma. Kuni 1932.a. detsembris Rõngu spordiselts „Koit“ asutati. Hästi haaravalt mõjusid kohalikule noorsoole ka Valguta Õpiring-Ühing „Areng“ ja Konguta valla spordiselts „Uku.“ Arulas tegutses noortering: „Laine.“
Elva spordi kõige esimestest eestvedajatest tuleb kindlasti nimetada mehi nagu – Jaak Tuul ja Heinrich Anderson. Elva Hariduse Selts asutati 1922. aastal ning selle juures tegutses 1925. aastast alates ka spordiring. Selle kõrval hakkas alates 1930. aastast edukalt toimima Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Elva osakonna spordiharu. 20. augustil 1934.a. toimus aga Elva spordiseltsi „Raju“ asutamiskoosolek. Palju spordiüritusi Elvas organiseeris Eesti Kaitseliit.
Esimeste entusiastide tulemused ei kuulunud muidugi mõista kõrgesse klassi. Puudusid ju õiged teoreetilis-tehnilised teadmised ning sobiv spordivarustus. 20. sajandi alguses tunti Eestis paremini ainult maadlust ja tõstmist (Lurich, Aberg, Hackenschmidt) ning ka juba jalgrattasõitu. Kuid nende esimeste tublide entusiastide innustav eeskuju on pikemaks ajaks püsima jäänud ja aastate jooksul kahtlemata üsna mitmeid kohalikke noori spordiharrastuse juurde toonud.
20. sajandi alguses peeti eesti külades sportimist üldse justkui mingiks tarbetuks luksuseks. Vaene ühiskondlik elu ei võimaldanud ka noortel küllaltki kallist spordivarustust osta. Treenida ja võistelda sai ainult lõunavaheajal, hilisõhtul või pühapäeval, siis kui maatööst vaba silmapilk oli. Suvel kestis talutöö iga päev aga 12-16 tundi. Leidus vähe noori, kellel oli võimalus ilma tööta elada ja sporti harrastada. Eestis esines siin-seal ka ametlikul tasandil üldse halvustavat suhtumist kehakultuuri ja sporti, mis ilmselt tundus rahva ajaloolise orjapõlve nukra järelkajana. Selles mõttes olid näiteks saksa, soome, vene, rootsi jt. rahvad juba mõnevõrra kõrgemal vaimsel arengutasemel ja avarama üldkultuurilise silmaringiga. Ei ole siis midagi imestada, et Eestis 20. sajandi algusepoole harrastatavate spordialade hulk üpris piiratud oli.
Näiteks kui Elvas, Hellenurmes, Rõngus, Otepääl ja Kongutas hakati valdades ja külades spordiga tegelema juba peale Eesti Vabadussõda, alates 1920. aastast ja kohati ka varem, siis mitmes teises paigas läks spordielu lahti alles peale 1930. aastat või veelgi hiljem. Olgu neist „viivitavatest“ paikadest siin märgitud: Laguja, Aru, Palupera, Kodijärve jt.
Muidugi käisid ka Elva kandis 1920. aastail esinemas tollased kuulsad raskejõustiklased nagu näiteks Tartu „Kalevi“ keskkaalu tõstja Saul Hallap, nõndanimetatud „Saaremaa Suur Tõll“ – kõva jõumees Sannik jt.
Perioodil kuni 1940.a. tulid spordiga intensiivsemalt tegelevatesse keskustesse esinema tuntud eesti sportlased, treenerid ja organisaatorid. Näiteks Elvas, Pukas, Puhjas, Kongutas, Rõngus, Valgutas ja mujal Elva ümbruskonnas esinesid järgmised kergejõustiklased: kümnevõistleja Aleksander Klumberg-Kolmpere, teivashüppaja Evald Äärma, kaugushüppaja Fred Kudu, Johannes Mandra; korvpallur Edgar Naarits, ujuja Egon Roolaid, ujumistreener Herbert Rahman, tõstesportlased Alfred Neuland, Arnold Luhaäär ja Leonhard Kukk, Tartu poksija, eesti esimene kõrgema haridusega poksitreener – Erich Lukin jt.
Maasportlastest saavutasid paremaid tulemusi kergejõustiklased: Richard Ivask, Richard Lääne, Johannes Paas, Arkaadi Võlli, Eduard Koppa jt; ujumises tulid Eesti meistriks Julius Kangur ja Ingrid Lentsius, jalgrattasõidus tulid Eesti meistriks Rudolf Tamm, Endel Ruubel, Ferdinand Tamm.
Elva ümbruse sportlikus tegevuses 1913-1940 ei ole ühtlast järjepidevust, periooditi on tunda tagasilangusi. On ka asustatud punkte, kus pea üldse spordiga tegeldud pole: Uderna, Kirepi, Päidla, Teedla jt. Nimetatud kohtade vähesed sportlased on ka muidugi enamasti kuulunud mõne suurema keskuse spordiperre. Nii näiteks on Kirepi spordihuvilised kogu aeg Rõngu spordiseltsi „Koit“ ridadesse kuulunud; Arula spordientusiastid kuulusid aga Puka spordiseltsi jne.
Jääb mulje, et spordiga tegeldi mõnevõrra elavamalt siiski ka nendes paikades, kus leidub looduslikult kaunimaid kohti – metsaga kaetud künkaid, mõisaparke, jõgesid ja järvi. Näiteks: Rõngu, Elva, Otepää, Hellenurme, Konguta, Valguta, Palupera jt.
Elva spordist laiemalt
Alguses olid ainult näitlikud esinemised ja „Muusa“
Tartu spordiseltsi „Taara“ korraldusel peeti ka Elvas kui asustatud punktis Esimese maailmasõja eel, aastatel 1912/1913 spordi demonstreerimise õhtuid. Tartlased esinesid siis ajastu sportliku vaimu kohaselt tõstmise ja maadlusega ning poksi näidismatšidega. Jalgrattasõit ja raskejõustik olid XX sajandi alguses eestlaste parimad spordialad. Lääne-Euroopa traditsioonide kohaselt rõhutati kehakultuuris ja spordis ka põhivõimlemist. – Ka Tartu võimlejad näitasid Elvas akrobaatikat, vabaharjutusi ja püramiide. Kuna Elvas suhtuti sel ajal spordisse kui kergemeelsesse tühisesse tegevusse ja spordiga üldse veel ei tegeldud, siis olid niisugused esinemised küllap uudseks ja nii mõnelegi ka huvitavaks propagandaks. Eriti koolilaste ja noorte jaoks, sest noored on igal ajal ja igale põlvkonnale tulevikulootusi kehastanud.
Tuleb silmas pidada et Keiserliku Venemaa valitsus asutas just sel ajal Elvasse Koidu tänavale algkooli, mis avati 16. novembril 1913.a. Seda kooli pidas Venemaa valitsus. Vabadussõja ajal 1918-1920 ning edasi kuni 1921. aasta sügiseni pidas oma kooli ülal Elva seltskond. Kuni siis 1923. aastal Elva endale alevi õigused sai ja kool lõpuks Elva alevivalitsuse haldusesse läks. Aastatel 1920-1922 töötas Elva koolis kehalise kasvatuse õpetajana tunnustatud eesti võimlemispedagoog ja rahvuslike võimlemispidude algataja – Ernst Idla.
Moodsam spordiliikumine algas Elvas peale Vabadussõja lõppu – 1920. aastal.
Nimelt hakkas 1920. aastal andekas ja teotahteline Elva noormees Heinrich Anderson enda ümber ärksamaid kergejõustikuhuvilisi noori koondama. Kingsepatöökoja juhataja härra Pukk organiseeris oma kingseppadele maadlustreeninguid. Selle algusaja alevivanem Prits Ereline üldiselt pooldas oma esinemistes kehakultuuri. Kahjuks aga ta ilusatest sõnadest kaugemale ei jõudnud, osutudes selles plaanis tüüpiliseks poliitikuks – selle sõna halvemas tähenduses. Elva noored aga said siiski juba alevivanema kaunist spordilembelisest sõnavahustki endile justkui julgustust juurde. Said ju noored spordivõhiklikele esivanematele just oma alevivanemat kui autoriteeti tsiteerida ja isa-ema nurka suruda. Mitmedki lapsevanemad ajasid lausa vanameelset kiusu ja olid oma rumaluses kangelt spordi vastu. Elva isad ja emad põlastasid tollal sporti. Raputasid etteheitvalt pead ning viibutasid spordiplatsi poole kurjalt rusikat. Torisesid.
Igasuguse arengu alguses on ikka raskusi. Tuleb mateeria vastupanu ületada, nagu on öelnud Elva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees Rein Saarlaid (1937-2011). Kuid noorusele on omane hoogne entusiasm, elurõõm ja optimism – võtame kätte ja teeme ära! – Elva spordihuvilised noored nimetasid ennast ise järgnevalt: Elva Noortekoondis „Muusa.“ Ametlikult ei oldud kusagil registreeritud; see oli puhtaim ja parim isetegevus. Heatahtlikum ja intelligentsem osa elvalastest nimetas neid: „muusa-poisid“ ja „muusa-tüdrukud.“ Kokku saadi kas Elva turuplatsil (Tuletõrje seltsimaja ees), spordiplatsil või siis Andersoni-poisi pool tema kodus. Peeti nõu ja räägiti. Ja siis hakati nõupidamisel sündinud helgeid mõtteid ühiselt teoks tegema. Mingeid vähegi spordiga seotud organisatsioone Elvas siis ei olnud. Abi võis loota ainult iseeneselt. Häda oli ka teoreetiliste teadmiste ja sportlike tarkustega – neid nimelt ei olnud üldse või oli vähe. Kindlama tunde tekitas aga teadmine, et lähedalasuvas Tartus leidusid spordiseltsid „Aberg,“ „Taara,“ „Sport“ jt. ning mitmel alal oli väga häid sportlasi. Seega oli Elva „Muusa“ teenijatel näiteid, mille poole püüelda.
Raskejõustik – Elva kingseppmeister Pukk
Kesk tänaval, umbes sama koha peal, kus hiljem Karl Kupp’i kauplus asus, seisis 1920. aastal kingsepatöökoda, mille omanik oli oma ala meister Pukk. Tema käe all töötas üsna arvukalt selle ja õpipoisse. Meister Pukk ise oli juba noorpõlves maadlussporti kiindunud ja siis ta püüdis Elvas oma töökoja nooremate meeste seas ka maadlust arendada. Pukki õhutusel valmistati kohapeal käepäraste vahenditega mingisugune maadlusmatt ja hangiti ka tõstekang. Tollel ajajärgul oli ametlikel tõstevõistlustel kavas veel viis erinevat tõsteharjutust, mille pealt siis ka kogusumma arvutati. – Nii et laske aga käia, poisid – kasvatage oma muskleid ja lihvige maadlusvõtteid! – Saage tublideks meesteks! – See nähtus Elvas oli omamoodi harjumatu ja tervitatav, et üks kingsepp raskejõustikku harrastab. Inimeste ettekujutuses on kingsepp ajast aega ikkagi kõhetuvõitu vennike olnud, kes oma liistude kohal kühmus kohmitseb-nokitseb … ja ka napsust ära ei ütle („kingsepp oli täis nagu voorimees, ütles rätsep puusepale, kui ta plekksepa juures pottseppa kohtas“).
Atleetliku kehaehituse ja sportliku hingega Elva kingseppmeister Pukk kutsus paremaid eesti maadlejaid ja tõstjaid Elvasse, et kohalikud entusiastid ka paremaid tegijaid näeks ja häid kogemusi omandaks. Suusõnaline teave räägib, et 1920-ndate aastate alguses tõi meister Pukk Elvasse isegi Alfred Neulandi, kes oli tolle aja maailma üks parimaid tõstesportlasi (Alfred Neuland leiutas näiteks maailmas esimesena kangi kahe käega rebimise laia haardega, millist võtet nüüd kasutab terve maailma raskejõustiklaste pere!). See rääkimine võib tõele vastata, sest antud ajaloolisel etapil elas Alfred Neuland Valga linnas, mis ei ole Elvast kes-teab kui kaugel.
Spordiveteranid on aga jutustanud veel ühest suurest abimehest väikelinna Elva raskejõustiklaste aktiivses ajaloos: see olnud keegi eriliselt väärika aadlimehe rühiga ja atleetliku kehaehitusega härrasmees Tartust, kelle nina all ilutsesid juba soliidsed hõbehallid vuntsid. Nime poolest olla vist Kukk olnud? Tema oli nimelt Elva esimeste raskejõustikuvõistluste kohtunik. Elva spordipublikule olla ta meeldinud, kuna spordikohtunikuna olnud ta professionaalselt vilunud ja kõigele lisaks viskas teravmeelset nalja! – Sest sport on raske, mehine ja karm värk küll, kuid samas on ta ka lõpmata optimistlik eluvaldkond. Nutuse näoga võib spordis (nagu sõjaski) kustuda, optimism ja hea nali aga aitavad raskusi ületada.
1921 – Esimene Elva spordipidu
Sellele peole elas nii või teisiti kaasa suurem enamik – umbes pooleteise tuhandest Elva elanikust. Oli ta ju esimene selletaoline sportlik asi. Tuletõrjeseltsi üritusi oli Elvas juba alates 1907. aastast toimunud. Rongkäigu alustamiseks koguneti Verevi järve äärde. Seejärel marsiti läbi alevi tuletõrje seltsimaja juurde. Rongkäigu mõte oli Elva rahva spordipeole meelitamine. Eks kaunilt mürtsuv puhkpilliorkester ja pikk noorte inimeste rongkäik tõmbasidki peosaali hulgaliselt publikumi. Üks tolleaegne piduline ütleski, et seltsimaja saal olnud puupüsti rahvast täis. Eeskavas oli ka sportlaste poolt lavastatud näidend. Keegi Tartu „Vanemuise“ teatri näitleja oli näitejuht. Võimlemisrühm esitas vabaharjutusi ja tegi püramiide – seda puhkpilliorkestri kena mängu saatel.
Kuna ettevalmistus oli hoolikas ja põhjalik olnud, siis õnnestus esimene Elva spordipidu igati.
Energiline Jaak Tuul
Tuleb tunnistada, et Tartu Reaalgümnaasiumi viimase klassi õpilane Jaak Tuul tõi suurt hoogu ja indu Elva varasemasse spordiellu. Oli sündinud juht. Jaak Tuul leidis endas energiat osaleda kõigis Elva seltskondlikes üritustes. Alates 1921. aastast astus Jaak Tuul Tartu Ülikooli. See fakt tõstis tema autoriteeti Elvas veelgi. Üpris lühikese ajaga koondas Jaak Tuul 30-liikmelise rühma, kes alustas täiesti organiseeritult regulaarsete sportlike treeningutega. Põhiliselt kergejõustikualadel. Jaak Tuule rühma juurde tulid harjutama juba ka esimesed 5-6 tütarlast Elva koolist. Kurb oli aga see, et 1922. aastal hakkas Jaak Tuul napsutama, jäi spordielust üha enam kõrvale ja suri hiljem.
1925 – Muudatused ja raskused Elva spordiliikumises
Elva tolleaegne alevivalitsus koondas 1925. aastal kõik spordihuvilised Elva elanikud Elva Hariduse Seltsi spordiringi juurde. Paraku ei toonud see spordielus mingit elevust kaasa, pigem vastupidi. Hakati harrastama inimkonnale ajast-aega nii omast formaal-bürokraatlikku töö imiteerimist. Noh – peaasi, et paberid korras oleks! – Samal ajal seisid sportimiseks vajalikud riistad ja abinõud kindlalt luku taga. Puudus palgaline sporditöötaja, kes oleks kõige eest vastust kandnud, treeninguteks vahendeid välja andnud ja riistu korras hoidnud. Nime poolest loodud sektsioonid olid justkui vaeslapsed, keda siin ilmas keegi ei hoolda ega kasvata. Spordiplastsil võis vaid vahel harva mõnd jooksjat või hüppajat treenimas näha.
Kuna kergejõustik sel aastal ebaõnnestus, hakkasid Elvas eriti silma paistma ujujad, eesotsas kohaliku „kibeda kala“ – Karl Parveotsaga. Iseäranis hästi arenes Karl Parveots edasi 400 m distantsil.
Üks selleaegne riigivolikogu liige tegi 1925. aastal aga raskekujulise karuteene kogu Elva alevi spordile. Endise kelgumäe – praeguse suusahüppemäe – juures pidas see rumal ja arenemata inimene avaliku spordivaenuliku kõne. Ta vahutas-halvustas spordi harrastamist nii kuidas veel suutis. Küllap see piiratud silmaringiga inimene oletas oma õrna aruga, et just säärasel moel annab ta eesti noorsoole mingeid häid elulisi juhtnööre … Olevat siiski ju vaja käituda nii, „nagu nõuab kaasaeg!?“ … Ärgu ikka Elva noored jooksku poolpaljalt platsi pidi ringi, ärgu ikka hüpelgu ja pillutagu palli! … Et mis kord see niisugune on? Miks Elva lapsed siin jooksevad ja karglevad asjatult? – See ei sobivat, vaid tuleb ikka vanade kultuurrahvaste (?) järgi joonduda. Oraator arvas, et ka täitsa vale on isegi suvel järve ääres päevitamine. Olevat ikkagi ütlemata ebasoliidne ja inetu poolpaljalt rannas viibida. „Kultuuritooja“ kõneles kolmes kohalikus keeles – eesti, vene ja saksa keeltes. Teda kuulasid nii noored kui ka vanad Elva elanikud.
No, mis sa kostad või kus sa pistad … Nagu karm minevikuhääl pimedast keskajast; karistav jesuiit, kes nõuab – Elva sportlased tuleriidale! – Koos pättide, varaste, vägistajate ja veriste mõrtsukatega … Kulus tükk aega enne, kui see riiklikul tasemel psüühiline terror Elvas ületati.
Sest loogiliselt hakkasid kinnise mõistusega lapsevanemad oma poegi ja tütreid uue jonni ja vaenuga keelama – hoidku nad sellest spordist ja jõustikuvärgist heaga eemale! – Ühtedele (nõrga psüühikaga) noortele mõjus säärane kuritegelik kõne otseselt vaimuvalgust pimendavalt ning maailmapilti tumestavalt. Teistel keelasid vanemad lihtsalt toore jõuga spordi ära. Terve 1925. aasta suvi ei toimunud Elvas ühtegi avalikku spordiüritust. Kuid ärksad, terved ja tugevad noored harjutasid loomulikult edasi – tihtilugu küll salamahti, kuid väga innukalt – kas metsalagendikel või heinamaaservadel. Üks lollpea ei suuda ju maakera pöörlemist seisma panna ja päikest ära keelata.
1929-1930 – Elva spordielu renessanss – ÜENÜ – Spordiselts „Raju“ 1934
1929. aasta augustis korraldati Vapramäel Tartumaa Noorte Suvepäevad. Spordivõistlustel võitsid kõigi alade üldarvestuses Elva noored, jättes selja taha Tartu, Rõngu ja Palupera koondised. Näiteks pesapallivõistlustel võitsid Elva noormehed Tartu omi tulemusega – 9 : 4.
Tubli panuse kohaliku spordi elustamisse ja arendamisse andis Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Elva Osakonna asutamine, millekohane pidulik teeõhtu leidis aset 1929. aasta sügisel. Sellest võttis osa 39 noort Elva inimest. Avakõne pidas maha osakonna verivärske esimees, teatrikunsti sõber ja hilisem draamanäitleja – Jaan (Ivan) Mürk. Tervitati kohaletulnud kalleid külalisi ning kutsuti ka noori Elva isetegevuslasi ÜENÜ juurde. Kohal viibisid: Elva alevivanem Paul Uibo, Elva algkooli juhataja Johannes Lang ja kooliõpetaja Eduard Oja.
ÜENÜ Elva Osakonna esimesse juhatusse valiti – Jaan Mürk (esimees), E. Kuskel (esimehe abi), Eduard Voormann, L. Lukk; revisjonikomisjoni esimeheks valiti V. Kotkas. Tegutseti Turuplatsi-2, kaupmees Reinholdi ruumides.
1934. aastal rentis ÜENÜ Elva Osakond endale Oja tn.-1 asunud Leopold Hanseni maja. Noorte kodu ruumid olid avatud viis päeva nädalas, suletud oldi teisipäeval ja reedel. Noortekodus sai mängida malet, kabet, koroonat, lugeda ajakirjandust, sooritada raskejõustiku treeninguid jms.
ÜENÜ Elva Osakond hakkas otsekohe meeldival kombel Elvas spordivõistlusi korraldama. Seda seni, kuni 20. augustil 1934 Elva Spordiselts „Raju“ loodi ja see koos ÜENÜ-ga edasi rühkima hakkas. Senine Elva Haridusseltsi juures asunud ja üle kümne aasta tegutsenud spordiring ei rahuldanud enam noorsoo kasvavaid vajadusi. –
ERA:14.3.38 Elva Hariduse Selts – 1922. – Tartu-Võru Rahukogu registreerimise AKT, Elva hariduse Seltsi registreerimise asi. – Palvekiri H. S. Registreerimiseks; alla kirjutanud: Luunja valla kodanik Arnold Jakobi p. Muna (24 aastane); Uderna valla kodanik doktor. Peeter Jaani p. Tatz (Avarsoo, 35); Pangodi valla kodanik Karl Peetri p. Pastak (42); Uderna valla kodanik Johannes Pritsu p. Sutt (43); Aru valla kodanik Aleksander Johani p. Parveots (46). Elva Hariduse Seltsi põhikirjas oli spordiharrastust puudutatud vaid üldsõnaliselt: … Elva Hariduse Seltsi eesmärk on hariduse edendamine, rahva vaimlise , kõlbelise ja kehalise arenemise eest hoolekandmine ja tema kultuuralise seisukorra tõstmine – – – 12. juunil 1922.a. Kanti Elva hariduse Selts – seltside, ühistute ja liitude registrisse.
Sportlik tegevus sai 1934. aastsast Elvas sisse hea hoo. Lisaks muutis eksistentsi huvitavamaks asjaolu, et Elva ümbruses leidus juba muidki spordiseltse: Rõngu Spordiselts „Koit,“ Valguta Õpiring-Ühing „Areng,“ Konguta Haridusseltsi Spordiosakond „Uku,“ Kammeri „Herakles,“ Hellenurme Haridusselts „Püüe,“ Aru Valla Hariduse Seltsi Spordiring (algkooli ja Padosso spordiplatsid), Puhja Hariduse Seltsi Spordi Ring, jt.
Elvas korraldati täiesti heal tasemel võistlusi järgmistel spordialadel: kergejõustik, ujumine – ka rahvusvahelised võistlused, jalgpall, võrkpall, korvpall, pesapall, jalgrattasõit ja tõstmine. Talvest juttu tehes: aastatel 1933-1935 ehitati Arbi järve kõrgel kaldal – n. n. Venelasemäel – tasuline kiire kelgumägi. Kaitseliit aga korraldas Elvas tihti suusavõistlusi, mille start asus Verevi järvel ja rajad siirdusid Kulbilohu poole.
20. augustil 1934 – asutati Elva spordiselts „Raju“
POSTIMEES, nr. 224, 18. august 1934, lk. 4
„Elva asutati spordiselts“
Neil päevil jõudis siseministeeriumist tagasi asutatava spordiseltsi „Raju“ põhikiri. Asutamise peakoosolek peetakse 20. skp. Seltsi asutajatena on põhikirjale alla kirjutanud Joh. Sutt, Edgar Moont ja Endel Anderson, kelledest võib loota, et nad suudavad Elva ja selle ümbruskonnast luua spordihuviliste keskuse – Elva.
Seni Elvas iseseisvat spordiseltsi ei teotsenud, küll töötas aga Elva Hariduse Seltsi juures hulk aastaid spordiosakond, viimase tegevus kippus viimasel ajal loiuks jääma aktiivsete sportlaste vähese arvu tõttu. Otsustati E. H. S. spordiosakond likvideerida ja asutada iseseisev selts.
„Elvas asutati uus spordiselts „Raju“
POSTIMEES, nr. 230, 24. august 1934, lk. 9
Elvas asutati uus spordiselts „Raju,“ mille asutamiskoosolek peeti neil päevil. Koosolekule oli ilmunud üle 30 spordihuvilise noore. „Raju“ põhikiri oli juba kinnitatud ning seda tutvustati koosolijaile.
Seltsi esimeheks valiti Edgar Moont, Abiks V. Laur, kirjatoimetajaks J. Sutt, laekuriks R. Must ja majaisaks Endel Anderson. Revisjoni komisjoni said R. Pulk, A. Ruus ja Edmund Soonberg. Liikmemaks määrati 80 senti, toetajatele liikmetele – 2 krooni.
„Raju“ korraldab eeloleval nädalal ujumisvõistlused Verevi järvel. Ette on nähtud jalgpalli ja võrkpalli võistlused Otepää meeskondadega.
„Raju“ esimene võistlus“
POSTIMEES, nr. 231, 25. august 1934, lk. 10
Uus Elva spordiselts „Raju“ korraldas esimese võistluse jalgpallis. Vastaseks oli suvitajate meeskond, kus mängisid ka mitmed Tartu „Olümpia“ mehed. Võistlus lõppes rajulaste võiduga 4 : 3. (poolaeg 3 : 2). Teisipäeval „Raju“ korraldab Verevi järvel ujumisvõistluse.
Arhiivisäilik: ERA.2860.2.4 Elva Spordiselts „Raju“ kassaraamat. Alustatud 23. augustil 1934.a. Ja lõpetatud 10. novembril 1940.a.
NB! – 20. juulil 1934.a. on olemas „Raju“ liikmete järgmine nimekiri:
Johan Sutt, Otto Rebane, Karl Rähni, Edgar Moont, Endel Anderson, Julius Kangur, Heinrich Sepp, Karl Rajamets, Ülo Kärner, Erna Kadak, Vilhard Laur, Karl Zwetler, Karl Liping, Eduard Pallav, Endel Lukk, Aleksander Veri, Felix Kittus, Eduard Koppa, Erik Soonpuu, Friedrich Anderson, Ormes Sutt, Elise Rebane, Aili Rebane, Elmar Robert, Karl Könn, Roland Ahmann, Hermann Sepp, Ers (?) Anderson, Õie Aua, Oleg Koppa, Leopold Kangro, Ida Oppar, Albert Pruuli, Laine Vissak, Rudolf Tamm, August Paluoja, August Liivamägi, Endel Kuusik, Erich Järvemets, Niina Bilov, Kaarel Ereline, Jüri Seljamaa, Ingrid Lentsius, Jaan Põldsam, Elmar Pehap, Leo Tamm, Ekvart Sutt, Jaan Ungvere, Karl Kruuse, Artur Raidlo, Oleg Uibo, Edgar Pinka, Rudolf Pinka, Asta Pari, Peeter Asmus, Liidia Päts, Robert Liba, Otniel Jürissaar, Madis Eiten (?), Maimu Raudsepp, Ülo Saral, Heino Veskila, Ants Uin, Uno Ernits, Leonhard Teinveldt, Edmund Soonberg, Elmar Püssa, Õilme Kivimägi, Aleksander Ereline, Leo Kuld, Gunnar Neider, Irene Ein, Salomon Sohhatševski, Misha Bilov, Ilmar Sütt, Arnold Kuus.
Elva spordiseltsi „Raju“ aadress oli: Elva, Kesk tn. – 5.
Alates 23. augustist 1934.a. On märgitud esimeste liikmemaksude laekumised, 80 ja 40 senti: 1) Karl Pulga, 2) Johannes Räppo, 3) Karl Parveots, 4) Karl Zwetter, 5) Karl Liping, 6) Villihard Laur, 7) Hendrik Anderson, 8) Eduard Pallav, 9) Juhan Sutt, 10) Leonhard Soonberg, 11) Endel Anderson, 12) Endel Lukk, 13) Ülo Kärner, 14) Aleksander Veri, 15) Edgar Tamm, 16) Felix Kittus, 17) Juhan Paas, 18) Arnold Kuus, 19) Otto Rebane, 20) Helmi Hendrikson, 21) Martin Lukk, 22) Olaf Leesik, 23) Uno Leesik, 24) Georg Rodima, 25) Georg Metsky, 26) Eduard Koppa, 27) Aleksander Koppa, 28) Heino Treffner, 29) Aleksander Must, 30) Elmar Uulemann, 31) Edgar Moont, 32) Friedrich Anderson, 33) Julius Kangur, 34) Heinrich Sepp, 35) Aleksei Kamdron, 36) Valli Ummik, 37) Linda Parts, 38) Konstantin Must.
Elva alevivalitsus lubas 20. märtsil 1935.a. algkooli saali spordiseltsile „Raju“ näitemängu harjutusteks ajavahemikus 25. märts – 7. aprill 1935.a.
Elva alevivalitsus andis 21. juunil 1935.a. Elva tenniseväljaku spordiseltsi „Raju“ hooldada. „Raju“ omakorda üüris tenniseväljaku Otto Sutt’ile, kes tasus 1935. aastal „Rajule“ tennisevälja üüri – 10.00 krooni.
7.juulil 1935.a. on Spordiselts „Raju“ saanud Elva alevivalitsuselt ühekordset toetust tenniseväljade korrastamiseks – 30.00 krooni.
18.augustil 1935.a. pidas „Raju“ meeskond jalgpallivõistluse; sissetulek – 6.60 krooni.
Tartu Jalgpalli Klubi asus 1935. aastal Tartus Karlova tn.-52. (Ka Tartu, Vladimiri tn. 14-5). Selle klubi sekretär oli siis Evald Evart. Tartu Jalgpalli Klubi osakonna „Tulevik“ (Rudolf Reddel) meeskond käis 1935.a. suvel Elvas „Raju“ jalgpallimeeskonnaga mängimas.
Tartumaa jalgpalli tegevust korraldas 1935.a. – A. Kontor.
„Raju“ tegevusest
„Elva Tulevik,“ nr. 5, 15. märts 1935, lk. 4
Elva spordiselts „Raju“ peakoosolek koolimajas kujunes üsna perekaks. Koos oli spordihuvilisi 30 ümber. Tegevusaruandest selgus, et lühikese tegevusaja jooksul on mõndagi korda saadetud, on korraldatud mitmeid võistlusi ja raskejõustiku kursus. 1935.a. tegevuskavas seisab hulk võistlusi, mitmed kursused ja loengud. Eelarves, mis peakoosoleku poolt võeti vastu 260 krooni suuruses, on spordiriistade muretsemiseks ette nähtud 100 krooni, spordiplatsi korraldamiseks 50 krooni jne.
Juhatusest langesid välja R. Must ja J. Sutt, kellest viimane valiti tagasi. Musta asemel sai juhatusse O. Rebane. Revisjonikomisjoni valiti A. Ruus, R. Pulk ja Edm. Soonberg. Juhatuseliikmete kandidaatideks valiti R. Rähni, Erich Soonberg ja Helmi Hendrikson. Revisjonikomisjoni kandidaatideks R. Must ja M. Lukk.
Spordi Keskliitu astumist ei peetud tarvilikuks. Vastu võeti seltsi märk (O. Rebase kavand). Liikmemaks määrati 80 senti, toetusmaks 1 kroon. Koosolek oli üldiselt asjalik, välja arvatud paar vahejuhtumit, millest üks üsna skandaalseks kujunes, kuid lahenes lõpuks hästi.
„Raju“ peolt
„Elva Tulevik,“ nr. 7, 16. aprill 1935, lk. 5
Pühapäeval 7. aprillil korraldas Elva spordiselts „Raju“ kohalikus koolimajas peo, mis algas publiku ebatäpse ilmumise pärast tunniajalise hilinemisega.
Kava oli koostatud huvipakkuvalt, kuigi ebasportlikult. – Esimese numbrina esitas elvalasile juba tuttavaks saanud viiuldaja A. E. Alber virtuooslikult V. Monte „Cardaši.“ Järgmine osa, Assafeldti komöödia, õigemini küll vist jant, valmistas publikule palju nalja. Erilise poolehoiu võitis Julius Kangur oma deklamatsiooniga, milledest viimane: „Hullumeelse laul,“ vaatamata raskele sisule ja esineja noorusele (16 aastat ja 4 kuud – V. O.), esitati väga meisterlikult. „Raju“ naiskonna tantsuettekandeist õnnestusid paremini „Duett“ ja „Pierretid.“ Rahvatantsude ettekandes tundus vähe nagu ebakindlust. – Kava lõppedes tantsiti kohaliku tantsuorkestri saatel kella 2-ni öösi.
Osavõtjaid oli saal ligikaudu täis. Pidu üldiselt õnnestus hästi. Jhn
„Elva malevkonna sportlik tegevus“
„Elva Tulevik,“ nr. 7, 16. aprill 1935, lk. 6
Elva malevkonna sporditegelaste nõupidamisel, mida juhatas malevkonna spordipäälik O. Rebane, koostati eelseisva spordihooaja tegevuskava. 28. aprillil on ette nähtud Elvas murdmaajooks. 2. juunil peetakse Elvas malevkonna kergejõustiku ja sõjalise iseloomuga võistlused. Üksuste spordipäälikutele tehti kohuseks energiliselt treeningutega alata, et sportlased oleksid võistlusteks vormis. – Kaitseliidu Tartumaa maleva juubelipidustuste ajal toimuvad Elvas suuremad võistlused. Arvatavasti augusti alul peetakse Elvas traditsioonilised viiemalevkonna võistlused.
Arhiivisäilik: ERA.2860.2.2
Elva Spordiselts „Raju“ sai Eesti Veespordi Liidu liikmeks 1. augustil 1935.a. –
Elva Spordiselts „Raju“ sai Eesti Spordi Keskliidu liikmeks 18. septembril 1935.a . –
Elva Spordiselts „Raju“ sai Tartumaa Spordiliidu liikmeks 16. aprillil 1936.a. –
Elva Spordiselts „Raju“ sai Eesti Käsipalli Liidu liikmeks 25. septembril 1939.a. –
Arhiivisäilik: ERA.2860.1.3 – Elva Spordiselts „Raju“ – Sisseastumislehed ja liikmemaksude raamatud
NB! – Iseloomulik on, et Elva spordiseltsi „Raju“ liikmeteks astusid ka mitmed Tartu sportlased, mõningaid oli isegi Tallinnast. Peamiselt olid need kaugemad liikmed just ujumise harrastajad, kuna Elvas Verevi järvel asus Eesti tolle aja parimaid ujulaid. – Sisseastumislehed näitavad 45 sportlase ametlikult „Raju“ liikmeks astumist 1935. aastal ja 20 isiku liikmeks astumist näiteks 1938. aastal. Elva spordi ajalugu väärib nende varaste Elva spordi entusiastide nimetamist! – Muidugi mõista ei ole järgnevas loetelus kõiki Teise maailmasõja eelse aja Elva Spordiseltsi „Raju“ liikmeid.
Juhan Sutt (11.02.1911), üliõpilane, elukoht Elva, Kesk tn. – 5. Harrastatavad spordialad: võrkpall, kergejõustik, suusatamine. „Raju“ liikmeks astus – 26.02.1935.
Edgar Moont (03.02.1909), laudur, lõpetanud gümnaasiumis kolm klassi, Peedu. Kergejõustik, jalgpall. „Raju“ liikmeks – 26.02.1935.
Friedrich Anderson (29.09.1912), Elva, Puiestee tn. – 3. Kergejõustik, ujumine, pallimängud.
Arnold Kuus (26.05.1910), õpetaja, Elva, Tartu mnt. – 1. kergejõustik, võrkpall. „Raju“ 1935.
Eliisabet Buravtsov (14.09.1909), Elva, Käo tee – 33. Võimlemine, ujumine. „Raju“ 1936.
Villihard Laur (22.11.1906), äriteenija, Elva, Kesk tn. – 25. Tõstmine, maadlus. „Raju“ 1935.
Julius Kangur (11.12.1918), õpilane, Elva, Otepää tee – 2. Kergejõustik, veesport, raskejõustik. „Raju“ liikmeks – 03.03.1935.
Eduard Pallav (28.02.1914), Elva, Tartu mnt. – 2. Veesport. „Raju“ liikmeks – 1935.
Ülo Kärner (05.11.1915), Elva, Vaikne tn. – 4. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Michail Andrejev (15.11.1918), Elva, Kesk tn. – 42. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1935.
Karl Rähni (16.06.1910), Elva, Otepää tee – 12. Kergejõustik, jalgpall, käsipall. „raju“ liikmeks astus – 1935.
Erich Soonberg (19.05.1907), Pangodi. Tõstmine, maadlus, kuulitõuge, kettaheide. „Raju“ liikmeks astus 1935.
Karl Tamman (09.11.1914), elektrimontöör, Elva, Liiva tn. – 4. Kergejõustik, jalgrattasõit. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Erna Kadak (22.06.1917), Elva, Kesk tn. – 10. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Leonhard Teinveldt (19.05.1915), Elva, Käo tee – 32. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Elmar Robert (09.04.1917), Elva, pstk. – 8. Raskejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Edmon Päll (26.09.1913), Elva, Jõe tn. – 2. Kergejõustik (100 m, 200 m, kuulitõuge, kettaheide, odavise). „Raju“ liikmeks astus – 1935.
August-Felix Kittus (15.08.1913), Elva, Otepää tee – 37. Raskejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Alesmann Sepp (25.09.1910), Elva, Tuletõrje tn. – 4. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Aho Vallaste (28.04.1915), Elva, Tartu mnt. – 30. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1935.
Edgar Tamm (22.03.1915), Elva, Turuplatsi – 1. Kergejõustik, käipall, jalgpall. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Aleksander Must (15.06.1906), Elva, Valga mnt. – 13. Kergejõustik, jalpall. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Linda Levoll (20.09.1918), Elva, Pikk tn. – 17. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Leida Saar (27.1.1919), Elva, Pargi tn. – 4. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Hilda Sillak (06.02.1918), Elva, Pargi tn. – 4. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Johannes Nopasson (06.06.1910), õpetaja, Elva, Jõe tn. – 3. Võrkpall, korvpall, pesapall. „Raju“ liikmeks – 1935.
Valli Ummik (08.06.1916), Elva, Otepää tee – 15. „Raju“ liikmeks – 1935.
Karl-Eduard Pulk (30.08.1912), Elva, Tartu mnt. – 13. Kergejõustik, võistlusmängud. „Raju“ liikmeks – 1935.
Aliide Rebane (08.01.1916), Elva, Tööstuse tn. – 9. Kergejõustik, võrkpall, suusatamine. „Raju“ liikmeks – 1935.
Eliise Rebane (14.01.1918), Elva, Tööstuse tn. – 9. Kergejõustik, võrkpall, suusatamine. „Raju“ liikmeks – 1935.
Maimu Jõesaar (05.12.1921), Elva, Raudteemaja nr. – 2. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Edmund Soonberg (17.02.1911), Elva, Otepää tee – 35. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Eduard Püssa (01.10.1916), Elva, Palu tee – 10. Kergejõustik, jalgpall, käsipall. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Karl Könn (10.05.1910), Tartu, Kastani tn. – 135-8. Jalgrattasõit, veesport. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Leonhard Soonberg (08.09.1912), Elva, Otepää tee – 35. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Horatius Soonberg (17.02.1911), Elva, Otepää tee – 35. Raskejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Georg Rodima (04.05.1916), Elva, Vaikne tn. – 17. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1935.
Aleksander Veri (12.10.1914), pottsepp, Elva, Kesk tn. – 31. Kergejõustik. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Valja Orlo (02.04.1920), Elva, Kesk tn. – 36. Kergejõustik, ujumine, suusatamine. „Raju“ liikmeks astus – 1936.
Feodor Seer (24.03.1916), Elva, Valga mnt – 26. Poks. „Raju“ liikmeks – 1937.
Jaan Sõrg (15.06.1915), Suure-Konguta postitalu. Raskejõustik. „Raju“ liikmeks – 1936.
Õilme Kivimägi (11.12.1923), Tartu, Vaksali – 71. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1937.
Uku Müllersdorf, Tallinn. Ujumine (rinnulistiil). „Raju“ liikmeks astus – 1937.
Endel Kuusk, Tallinn. Ujumine. „Raju“ liikmeks astus – 1937.
Toomas Arrak (17.10.1927), Tallinn, Uusturu 9-2. Ujumine, suusatamine. „Raju“ liikmeks astus – 1937.
Laine Vissak (01.07.1920), Elva, Oja tn. – 1. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1936.
Ida Oppar (15.10.1919), Kaubanduskool, Tartu, Ülikooli tn.– 15. Ujumine. „Raju“ liikmeks astus – 1936.
Otto Rebane (05.07.1911), üliõpilane, Elva, Tööstuse tn. – 9. Kergejõustik, käsipall, jalgpall, suusatamine. „Raju“ liikmeks astus – 1935.
Elvart Sutt (1878), kaupmees, Elva, Kesk tn. – 5. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1938.
Elmar Pehap (1894), notar, Elva, Pargi tn. – 5. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1938.
Ülo Ernits (1924), Elva, Pargi tn. – 4. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1938.
Rudolf Pinka (1921), Elva, Tartu mnt. – 23. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1938.
Edgar Pinka (1923), Elva, Tartu mnt. – 23. Ujumine. „Raju“ liikmeks – 1938.
Peeter Asmus (11.06.1921), veesport. (Tartumaa kaitseliidu maleva ülema poeg).
Heino Veskila (14.12.1908), Tartu, Riia tn. – 28. Kuulus ka seltsidesse – A. S. K. ja N. M. K. Ü. Ujumine, käsipall, kergejõustik. „Raju“ liikmeks – 1939.
Ingrid Lenzius (1923), Tartu, Tööstuse tn.– 19. Ujumine, suusatamine. „Raju“ liikmeks astus 22. juulil 1937.
„Elva „Raju“ peakoosolekult“
POSTIMEES, nr. 60, 3. märts 1936, lk. 6
Elvas peeti spordiselts „Raju“ peakoosolekut. Seal kinnitati seltsi möödunud aasta aruanne ja võeti vastu uus eelarve. Otsustati välja kuulutada seltsi märgi kavandite-võistlused. Esimeheks valiti tagasi E. Moont, juhatusse J. Sutt, E. Anderson, Ü. Kärner ja O. Sutt, revisjonikomisjoni Arn. Kuus, M. Lukk ja V. Laur.
Rudolf Põder – 1936 – Algab spordielu õitseng Elvas
Sellel ajal läksid moodi mitmesugused võistlused Elvas puhkavate rohkete suvitajate, spordiseltsi „Raju“ ja ÜENÜ Elva Osakonna sportlaste vahel. Mõnel aastal tuli männilinna suvitajaid-puhkajaid ametliku statistika järgi 1500-1800, mitteametlikult veelgi rohkem. Nende hulgas leidus üsna tihti häid spordinoori. Näiteks teatab ajaleht „Elva Elu“ 1936. aasta suvisest võrkpalliturniirist, kus ÜENÜ võistkond alistas „Raju,“ kuid suvitajate koondis alistas mõlemad kohalikud esindused.
Samal suvel peeti Elvas rahvusvahelisi ujumisvõistlusi – lätlaste ja ungarlaste osavõtul.
1937. aastal kehtestati Eesti Vabariigis „Noorte Spordimärgi“ normatiivid („Elva Elu,“ 1936, nr. 16, lk. 3). Neid norme võis täita igal ametlikul võistlusel. Elva spordisõpradest teenisid selle uue märgi esimestena: Uno Leesik, Oskar Beek, Artur Jantsus, Leonhard Kittus, Hendrik Sepp ja Julius Kangur. Rõngu sportlastest olid esimesed märgisaajad: H. Mitt, A. Mikk, O. Pääsuke, E. Kallas, E. Pettai, O. Mikk, J. Torn, E. Koger, E. Tamm, Vambola Jagor, F. Soe, L. Teder ja R. Roopalu. Rõngu parim ja edukaim sportlane Richard Ivask saavutas kuldmärgi.
„Päevalehe“ tollase kommentaari kohaselt olnud 1937. aastal Elvas „spordivõistluste uputus.“
1937. aasta detsembris viidi Elvas läbi ühe nädala jooksul raskejõustikuvõistlused, mida juhendasid Elvas suure populaarsuse saavutanud tõstja Leonhard Kukk ning A. Jürgenson. Leonhard Kukk oli selline mees, et ühel Verevi ujulas peetud ÜENÜ peoõhtul lõi kaasa ka rahvatantsurühmas. Hiljem esitas ta ka veel akrobaatilisi saltosid ette ja taha.
Aastatel 1932-1938 oli Elvas üsna populaarne jalgpall, milles saavutati hea tase. Spordiseltsi „Raju“ jalgpallurid kohtusid sageli Tartu ja Otepää meeskondadega ning suvitajate koondisega. On teada, et ühel korral õnnestus Elva „Raju“ meeskonnal viiki mängida ka Tartu „Olümpiaga.“ (Tartu „Olümpia“ saavutas 1939. aastal Eesti meistri tiitli).
Otepää kõrval kujunes ka Elva nendel aastatel üheks Eesti suusaspordi keskuseks. Siin toimusid nii ringkondlikud kui ka vabariiklikud kaitseliidu suusavõistlused. Elvas leidub toredaid metsaradu, kus parajatelt küngastelt saab mõnusaid tõuse ja laskumisi sooritada. 2.-26. veebruaril 1937. aastal leidsid Elvas aset suusatamise kursused Soome spetsialisti Toivo Nykäneni juhatusel. Sel ajal korraldatud rahva suusapäevast võttis osa üle 200 harrastussportlase. Kohale tulid ka Eesti tippsuusatajad Vello Kaaristo (enne nime eestistamist – Krassikov) ja Edgar Siitan. 20. veebruaril 1937 näiteks tuli suusarongiga Tartust Elvasse üle 500 suusataja.
„Elva spordiselts „Raju“ tegevusest“
POSTIMEES, nr. 76, 18. märts 1937, lk. 6
Elva spordiselts „Raju“ peakoosolekul kinnitati seltsi märk ja dress. Juhatusse valiti tagasi Endel Anderson. „Raju“ poolt on esitatud sooviavaldus, anda „Raju“ kätte tänavuste veepalli esivõistluste korraldamine Elvas.
Arhiivisäilik: ERA.2860.2.2
Muide, 1936.a. märtsis astusid „Raju“ liikmeskonnast välja: Eduard Püssa, Mart Lukk, Juhan Paas, Uno Leesik ja Ülo Kärner. – Põhjuseks olid konfliktid „Raju“ juhatuses.
21.-28. maini toimus Eesti Vabariigis Berliini olümpiamängude eelne „Olümpia Propaganda Nädal.“ Elvas viidi 24. mail 1936.a. läbi propaganda spordipäev ühes korjandusega olümpiafondi heaks.
1936.a. Berliini olümpiamängudelt tulnud spordimeestele läbisõidul Elvast kinkis spordiselts „Raju“ eesti rahvuslikele kangelastele lilli, tervelt priske – 2.00 krooni väärtuses.
Kaitseliidu Elva malevkonna uue kodu avapidu toimus 20. juunil 1937.a. – Elvas, Pikk tn.-22. Selles majas hakkas oma juhatuse ja üldkoosolekuid pidama ka Elva spordiselts „Raju.“
Spordiseltsi „Raju“ kassaraamat jutustab kaudselt ka tollal Elvas harrastatud spordialadest. Nii on „Raju“ ostnud oma jalgpallimeeskonnale – 12.50 krooni eest uue jalgpalli J. Kivastikult. Veepalli väravate parandajale aga maksti töötasuna – 50 senti. Oli vist üksnes kerge kohendamine! –
1937. aastal ilmus müügile Aleksander Kolmpere „Kergejõustiku õpperaamat.“
13. veebruaril 1938.a. toimusid Elvas Kaitseliidu Tartumaa Maleva üldsuusapäevad. – Eesti Talvespordi Liit korraldas sama aasta 5.-6. veebruaril üleriigilised suusaspordi propageerimise päevad, nimetuse all: „Eesti Suusapäevad.“
Rõngu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu saalis 6. märtsil 1938.a. korraldas Rõngu Spordiselts „Koit“ (esimees: Vabamäe) Tartumaa esivõistlused tõstespordis.
1938.a. aprillis oli Elva Spordiseltsi „Raju“ aadress: Elva, Koidu tn.-2; esimees: Jaan Põldsam. Edgar Moont astus seltsi esimehe kohalt tagasi 10. märtsil 1938.a. (ajapuudus).
Eesti Veespordi Liit korraldas 9.-19. juunini 1938.a. ujujate treeninglaagri Koitjärvel, mis asub Tallinna külje all, Aegviidu ligidal. Sellest võtsid osa ka Elva „Raju“ ujujad.
Kiri: Rõngu Spordiselts „Koit“ 11. juunil 1938.a. – Elva Spordiseltsile „Raju.“
Rõngu Spordiselts „Koit“ kavatseb korraldada 17. juunil 1938.a. Rõngus ujumispropaganda päeva. Kuna Rõngus ujumisspordi tase on väga madal, siis spordiselts „Koit“ pöördub palvega Teie poole, et Teie saadaksite, kui see Teil võimalik, saata Rõngu Teie ujujatest neli meest ja kaks naist. Ujujatele oleme nõus tasuma autosõidu kulud Elvast Rõngu ja tagasi. – Lootes Teie poolt lahket vastutulekut palume meile sellest teatada. – Esimees: Joh. Reinup.
Suuremaid ujumisvõistlusi Elvas Verevi järve ujulas enne Teist maailmasõda korraldasid ühiselt Elva Spordiselts „Raju“ ja Tartu Veespordi Klubi.
Valgas – Valga garnisoni spordiplatsil ja linna supelbasseinis 26. juulil 1938.a. Valga-Elva linnavõistlused kergejõustikus ja ujumises.
1938.a. suvel ilmus magister A. Grünbergi brošüür: „Kõik ujuma!“
1938.a. ilmus – E. K.- ü. Kirjastuse „Postimees“ trükis, Tartus teos: Herbert Niiler, „Korvpalli mängu õpetus.“ – 212 lk., piltide ja joonistega, hind: 2.75 kr.
Tartumaa Spordiliit pidas 1938. aastal plaani – ehitada Tartusse rahvavõimla.
Tartumaa Spordiliitu (asutatud 1932) kuulusid 4. juuni 1938.a. seisuga – Tartu linnas: 1) Tartu s. s. „Kalev,“ 2) Palliklubi „Olümpia,“ 3) Tartu Võimlemisõpetajate Selts, 4) Eesti Akadeemiline Spordiklubi, 5) Tartu Poksiklubi, 6) Spordiselts „Taara,“ 7) Tartu Jalgpalli Klubi, 8) Tartu Skautide Malev, 9) Noorte Meeste Kristlik Ühing, 10) Kaitseliidu Tartu Malev, 11) Raudteelaste Hoolekande Selts („Raudla“), 12) Tartu Veespordi Klubi, 13) Akadeemiline Tenniseklubi, 14) Tartu Jalgratta Klubi, 15) Tartu Eesti Noorsoo Selts, 16) Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Spordiring, 17) Tartu Trükitööliste Spordi Ring, 18) ÜENÜ Tartu Osakond.
Tartu Maakonnas: 1) Kaitseliidu Tartumaa Malev, 2) Rõngu Spordiselts „Koit,“ 3) Elva Spordiselts „Raju,“ 4) Kambja Hariduse Seltsi Spordi Ring, 5) Piilsi Spordi Selts, 6) Mõisavälja Spordi Selts „Võitja,“ 7) Kasepää Spordiselts „Vambola,“ 8) Tartu-Maarja Malevkonna Spordiklubi, 9) ÜENÜ Kavastu-Koosa Osakond.
Tartumaa Spordiliidu ülevalpidamisel seisev Sportlaskodu asub Gildi tn.-8, IV korrusel, mille kasutamisloa annab koduvanem L. Sild. – Tartumaa Spordiliidu esimees: Karl Pahk, abiesimehed: Karl Raamat, Verner Jürman, Alesander Luud.
Kiri. Elva Linnavalitsus 4. jaanuaril 1939.a. – Spordiseltsi „Raju“ esimehele: hr. J. Põldsam.
Linnavalitsuse poolt on Elva kelgumägi seatud sõidukorda ja soovijad võivad asuda kelgumäe kasutamisele. Kelgumäe kasutamise korraldus on varemail aastail lasunud mõnel Elva organisatsioonil ja seepärast Linnavalitsus pöördub Teie poole ettepanekuga 1939.a. talvel kelgumäe kasutamise korraldus võtta oma organisatsiooni peale. Linnavalitsus Teilt tasu ei nõua ja kasutamisest saadud tulud jäävad Teie korraldamiskulude katteks. Kasutajailt võetava tasu ülemmäära kinnitab Linnavalitsus. Eelmistel aastatel oli igakordse allasõidu hinnaks 1 sent oma kelguga ja kelgu üürimisel 4 senti igakordse sõidu pealt. Kui Teie soovite kelgumäe korraldust eeltulevaks hooajaks võtta oma korraldada, siis palutakse vastav sooviavaldus esitada Linnavalitsusele võimalikult lähemal ajal. – V. Telling, linnavanem.
Tallinna „Kalev“ küsis 4. märtsil 1939.a. Elva Spordiseltsi „Raju“ käest – „Helsingi Uimarite“ ujujad kavatsevad 1939.a. hooajal sooritada 24. juunist kuni 6. juulini võistlusreisi Eestis: Tartus, Elvas ja Viljandis. Kas elvalased võtavad vastu? –
Eesti Spordi Keskliidu spordiinspektor Aleksander Kolmpere teatas ujumisõpetaja Herbert Rahmani lähetamisest Elvasse 8. mail 1939.a.
Eesti meistrivõistlused veepallis toimusid Elvas Verevi järve ujulas 20. augustil 1939.a.
Käsipall. Tartu ringkond, 29. september 1939.a.
Meeste korvpall: Tartu NMKÜ, Tartu Võimlemise Selts, Tartu „Kalev,“ Elva „Raju,“ Eesti Noorsoo Selts, ÜENÜ Tartu Osakond, Tartu „Raudla.“
Meeste võrkpall: Tartu Võimlemise Selts, Tartu „Kalev,“ Elva „Raju,“ Eesti Noorsoo Selts, ÜENÜ Tartu Osakond, Tartu „Raudla.“
Naiste võrkpall: Akadeemiline Spordiklubi, Võimlemise Selts, ÜENÜ Tartu Osakond.
Naiste korvpall: Akadeemiline Spordiklubi.
12. novembril 1939.a. Elva Spordiseltsi „Raju“ juhatuse koosolekust võtsid osa: J. Sutt, E. Moont, F. Anderson ja O. Kuus. Päevakorras oli ka 20. augustil 1939.a. Verevi järve ujulas peetud veepeo tulemused. Kokku müüs spordiselts „Raju“ 417 pääset, millest 202 pääset olid hinnaga – 25 senti ja 215 pääset hinnaga – 15 senti. Kokku oli pääsmete müügist laekunud tulu – 82.75 kr., kulud olid seejuures – 52.35 kr., seega ülejääki – 30.40 kr.
Käsipalli mõiste alla kuulusid sellel ajal korvpall ja võrkpall. Käsipalli meeskonnale treeningu võimaluste muretsemiseks otsustab Elva Spordiselts „Raju“ üürida Tartu Saksa Võimlemise Seltsilt võimlemise tund ja võimla üüri kuni 30 krooni ulatuses seltsi kassast välja maksta. Võimla üürimine ja sellega seoses olevad ülesanded jäävad seltsi käsipalli juhi Julius Kanguri hoolde. – Julius Kangur teatab, et Elva „Raju“ käsipalli meeskond Tartu ringkonna klassis pidas kaks mängu, Tartu ÜENÜ-ga ja kaotas võrkpallis – 1 : 2 ning võitis korvpallis – 48 : 34.
Elva Spordiselts „Raju“ asus 9. mail 1940.a. aadressil Elva, Käo tn.-33, (villa „Concordia“).
Eesti Veespordi Liit korraldas 7.-15. juulini 1940.a. ujumisnädala – „Kõik ujuma!“
Tartumaa Spordiliit teatas 8. mail 1940.a. et ujumisõpetaja läkitatakse Elvasse ujumiskursusi läbi viima ajavahemikus 17.-21. juulini 1940.a.
Elva linnavalitsus andis loa spordiseltsile „Raju“ korraldada Elva Verevi järve ujula basseinis järgmisi võistlusi: 1) 24. juunil 1940, 2) 14. juulil 1940, 3) 27. juulil 1940, 4) 3. ja 4. augustil 1940 – Eesti esivõistlused meistrite klassis. Viimaste võistluste puhul on lubatud kasutada Elva koolimaja ööbimiseks 2.-5. augustini. Kooliruumide eest tuleb tasuda valgustuse puhastuskulu koolijuhataja määramisel.
Eesti meistrivõistlused ujumises Elvas Verevi järve ujulas 3.-4. augustil 1940.a. Andsid spordiseltsile „Raju“ tulu – 467.30 kr., seejuures olid võistluste kulud – 407.19 kr.
