Elva rajooni sportlik tegevus aastatel 1950–1962

Ajalooline ülevaade

Elva rajooni aastad 1950–1962 moodustavad piirkonna spordiajaloos olulise perioodi. Nende kaheteistkümne aasta jooksul kujunes Elvast üks Eesti tuntumaid spordikeskusi, kus arenesid eriti kiiruisutamine, jalgrattasport, kergejõustik, ujumine ja noortespordi korraldus.

Olulise tõuke andsid sporditegevusele Elva muutumine rajoonikeskuseks 1950. aastal, kohalike spordijuhtide ettevõtlikkus, spordiorganisatsioonide tegevus ning võistluspaikade arendamine. Märkimisväärne oli ka see, et Elvas korraldati Eesti meistrivõistlusi ja rahvusvahelisi kohtumisi.

1. Elva rajooni kujunemine ja spordielu korraldamine

1950. aastal moodustati Eestis uued haldusüksused ning Elvast sai samanimelis rajooni keskus. Rajoon hõlmas Elvat ümbritsevaid maa-asulaid, sealhulgas Kambja, Nõo, Palupera, Puhja, Ulila ja Rõngu piirkonda.

Rajoonikeskuse staatus soodustas spordielu organiseerimist. Elvas tegutsenud asutused, koolid, ettevõtted ja spordiorganisatsioonid said kujundada süsteemsema treeningu- ja võistluskorralduse.

Spordielu juhtimisel oli oluline roll rajooni kehakultuuri- ja spordiorganitel. Nõukogude spordisüsteemis toimus juhtimine administratiivse korralduse alusel ning sporditegevus oli seotud nii koolide, töökollektiivide kui ka spordiühingutega.

Üheks oluliseks organisatsiooniks oli maaspordiga seotud spordiühing „Jõud”, mille kaudu korraldati maaelanike ja kolhooside ning teiste maapiirkondade töötajate sporditegevust.

Elva rajooni spordielu eestvedajate hulka kuulus Richard Anton, kes töötas rajooni spordikomitee esimehena ning andis suure panuse kohalike võistluste korraldamisse ja spordirajatiste arendamisse.

Spordi areng ei piirdunud ainult Elva linnaga. Rajooni spordikorralduse eesmärk oli kaasata ka maapiirkondade elanikke, koolinoori ja töökollektiive.

2. Spordimängud ja võistluselu

1950. aastate keskpaigast hakati Elvas senisest süsteemsemalt korraldama spordimänge ja spartakiaade.

1955. aasta – uus etapp spordielu organiseerimisel

1955. aastal alustati Richard Antoni eestvedamisel Elvas suviste ja talviste spordimängude korraldamist.

Esimeste ettevõtmiste hulka kuulus Elva linna spartakiaad, mille kavas olid kergejõustik ja teised suvealad. Sama aasta detsembris avaldati ajalehes Uus Tee Elva linna talvespartakiaadi juhend.

Talviste võistluste kavva kuulusid:

• suusatamine;

• kiiruisutamine;

• tõstmine;

• lauatennis;

• male;

• kabe.

1956. aasta talviste spordimängude korraldus nägi ette kolmeastmelise süsteemi: esmalt võistlesid kehakultuurikollektiivid, seejärel külanõukogud ning lõpuks toimusid finaalvõistlused Elvas.

Selline korraldus aitas kaasata osalejaid ka väljaspool rajoonikeskust ning lõi võimaluse võrrelda eri piirkondade sportlikku taset.

Ajalooline tähtsus: spordimängude korraldamine muutis sporditegevuse järjepidevamaks ja andis kohalikele sportlastele regulaarseid võistlusvõimalusi.

3. Kiiruisutamine – Elva üks tuntumaid spordialasid sel perioodil.

4 Ujumine

Elval olid ujumisspordi arendamiseks head looduslikud eeldused. Verevi järve ujula oli juba enne 1950. aastaid tuntud võistluspaik ning selle tähtsus säilis ka vaadeldaval perioodil.

1950. aastatel ja 1960. aastate alguses toimusid Verevi ujulas suure publikuhuviga ujumis- ja veepallivõistlused.

Eesti–Soome ujumismaavõistlus 1958. aastal

1958. aasta juulis toimus Verevi ujulas Eesti ja Soome ujumismaavõistlus.

Kahe päeva tulemuseks oli Eesti võit punktidega 84 : 69. Võistlusi jälgis mõlemal päeval ligikaudu 5000 pealtvaatajat.

Nii suur publikuarv näitab, et ujumine oli Elvas populaarne spordiala ning rahvusvahelised kohtumised pakkusid huvi kogu piirkonna elanikele.

Eesti–Soome ujumismaavõistlus 1960. aastal

1960. aastal kohtusid Eesti ja Soome ujujad Verevi ujulas taas.

Seekord võitis Soome tulemusega 76,5 : 75,5. Võistlusi jälgis üle 6000 pealtvaataja ning võistluste käigus uuendati 15 korral riikide rekordeid.

Need arvud näitavad, et Elva suutis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi ja pakkuda publikule põnevat spordielamust.

Veepall

Verevi ujula oli oluline ka veepalli arendamisel.

1.–2. juulil 1961 toimus Elvas Eesti NSV ja Soome maavõistlus veepallis. Rahvusvahelised kohtumised suurendasid Elva tuntust ning kinnitasid Verevi ujula sobivust suuremate võistluste korraldamiseks.

Seega oli ujumine üks alasid, mille kaudu Elva sportlik maine ulatus kaugemale kohaliku rajooni piiridest.

8. Teised spordialad ja harrastusliikumine

Kuigi kiiruisutamine, jalgrattasport, kergejõustik ja ujumine olid Elva spordielu kõige nähtavamad alad, ei piirdunud sporditegevus nendega.

1955. aastal koostatud talvespartakiaadi kavas olid ka tõstmine, lauatennis, male ja kabe. Need alad pakkusid võimalusi neile, kes ei tegelenud vastupidavusalade või veespordiga.

Spordikooli algusaastatel õpetati ka korvpalli ning hiljem lisandus suusatamine.

Selline alade mitmekesisus näitab, et Elvas sooviti arendada nii võistlussporti kui ka laiemat kehakultuuriliikumist. Sporditegevus oli seotud koolide, töökollektiivide ja kohalike organisatsioonidega.

Siiski vajab rajooni teiste piirkondade spordielu põhjalikum uurimine. Praegu kättesaadavad Elva-kesksed allikad annavad üksikasjalikuma pildi linnast kui kogu rajooni maapiirkondadest.

9. Spordijuhid, treenerid ja eestvedajad

Elva spordielu areng ei olnud ainult organisatsioonide ja rajatiste tulemus. Väga oluline roll oli inimestel, kes algatasid võistlusi, juhendasid noori ja hoolitsesid treeningutingimuste eest.

Tabelis nimetatud inimeste tegevus on dokumenteeritud Elva spordiajaloo käsitlustes. Täielik ülevaade eeldaks ka teiste tolleaegsete treenerite, kohtunike, spordiorganisaatorite ja sportlaste nimede ning saavutuste väljaselgitamist.

10. Olulisemad sündmused aastate kaupa

Järgnev tabel koondab Elva rajooni spordielu peamised praegu tuvastatavad sündmused aastatel 1950–1962.

Tabelis toodud sündmuste aluseks on Elva spordikooli, talimängude, spordirajatiste ja Verevi ujula ajalookäsitlused ning spordiajalooline ülevaade.

11. Elva rajooni likvideerimine 1962. aastal ja selle mõju spordile

1962. aastal likvideeriti Elva rajoon ning selle piirkond liideti ümberkorralduste käigus Tartu rajooniga.

See oli halduslik muutus, kuid mitte Elva spordielu lõpp.

Elva Laste Spordikool nimetati ümber Tartu Rajooni Laste- ja Noorte Spordikooliks. Spordikooli tegevus jätkus ning järgnevatel aastatel arendati mitut spordiala edasi.

Ka Elva spordirajatiste arendamine ei peatunud. Linnastaadioni väljaehitamine jätkus pärast 1962. aastat ning Elva laskespordikeskus kujunes suuremaks spordibaasiks alles 1960. aastate keskpaigas.

Seetõttu on oluline eristada kahte ajajärku:

• 1950–1962: Elva rajooni kujunemine, sporditegevuse organiseerimine, spordikooli asutamine ning Elva tuntuse kasv kiiruisutamise ja ujumise keskusena;

• alates 1962. aastast: Elva sporditraditsioonide jätkumine Tartu rajooni koosseisus ja uute spordirajatiste valmimine.

Elva spordi arengut ei saa seega vaadelda ainult ühe haldusüksuse ajaloona. See on järjepidev protsess, milles 1950.–1960. aastate vahetus oli oluline kujunemisperiood.

12. Kokkuvõte: Elva rajooni spordi ajalooline tähtsus

Aastatel 1950–1962 toimus Elva spordielus mitu olulist muutust.

Esiteks, sporditegevus muutus organiseeritumaks. Rajooni spordiorganid, spordiühingud, koolid ja kohalikud eestvedajad lõid tingimused regulaarseks treeninguks ja võistlemiseks.

Teiseks, 1956. aastal asutatud Elva Laste Spordikool pani aluse süstemaatilisele noortespordile. See ühendas mitme spordiala treenerid ning võimaldas noortel sportlastel järjepidevalt areneda.

Kolmandaks, Elva saavutas tuntuse väljaspool oma rajooni. Eriti tähtsad olid kiiruisutamise võistlused Arbi järvel ning Eesti ja Soome ujumismaavõistlused Verevi ujulas.

Neljandaks, spordirajatiste arendamine lõi eeldused edasiseks kasvuks. Uisurajad, ujula, treeninguruumid ja linnastaadioni arendamine toetasid nii tippsporti kui ka harrastusliikumist.

Viiendaks, spordielu areng sõltus suuresti kohalike inimeste algatusest. Richard Antoni, Heldur Karro, Peeter Suutre ja teiste eestvedajate tegevus aitas kujundada Elvast tugeva sporditraditsiooniga paiga.

Kõige iseloomulikum oli Elva rajooni spordile see, et suhteliselt väikesest piirkonnast kujunes keskus, kus tegeldi mitme spordialaga ning korraldati ka vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega võistlusi.

Aastad 1950–1962 olid Elva spordiajaloos vundamendi rajamise aeg. Sel perioodil loodud treeningukorraldus, spordikool ja võistluspaigad mõjutasid Elva spordielu ka pärast rajooni likvideerimist.