Andrus Tani
- Elva Tenniseklubi asutaja, president ja treener.
- AS TARM tegevdirektor.
Andrus Tani: Loodan, et valmib ka tennisehall
Kōige pikemalt tegelesin koolipōlves kergejōustikuga, mis tähendas paljuski talvel korv- ja suvel jalgpalli mängimist. Sealt tulid ka kaaslased, kellega koos hakkasime tenniseväljakuid rajama. Mäletan, et kunagisest suvisest korvpalliplatsist praeguste väljakute asukohas oli järele jäänud vaid tühermaa, kus suviste vihmadega moodustus üüratu poriloik. Hiljem selgus, et sellel kohal asus kolmekümnendatel aastatel Elva tenniseväljak.
Esimese väljaku rajasime labidatega
Esimese reketi ostsin ehk kahekümneselt ja esimeseks mängupaigaks oli Ōuna tänaval ehitajate soojaku sein.
Esimese väljaku rajasime puhtalt labidatega, kärutades ja sōeludes staadioni ehitusest üle jäänud tellisepuru. Kaheksakümnendate alguses sai ühel platsil juba mängida.
Teise väljaku rajamiseni jõudsime 1986. aastal, selleks kutsusin appi buldooseri. Pärast pinnase lükkamist avanes üpris ōōvastav vaatepilt, aga miilitsat päris ei kutsutud. Kust ja mille eest me kaheksakümnendatel killustikku, tellisepuru ja savi muretsesime enam ei mäleta, aga igal juhul esimese aia saime tollase Elva EPT käest. Kōik vajalikud tööd tegime ikka ise. Vend Aivar, Andrus Kuresoo, Olavi Malts, Rain Pärn olid algusaastate aktiivsemad liikmed. Veidi hiljem lisandusid Rainer Tobreluts, Vello Kiilaspää.
4.mail 1988. aastal registreerisin Elva Tenniseklubi Elva RSN Täitevkomitees. Huvitav mitmes uus spordiklubi me Eestis olime? Tol ajal omaalgatuslikke klubisid ei olnud, meie olime Elvas esimesesed, mis tekkis omaalgatuslikus korras ja ei olnud vana süsteemiga seotud.
Tenniseelu elavnes, lapsed trenni
Evald Kree kutsus kaheksakümnendatel kokku tennisehuvilisi väljaspoolt suuremaid keskusi ja nendelt kokkusaamistelt sündis ka mōte meiesugustele harrastajatele mōōduvōtmiste korraldamisest. Esimese niinimetatud teise liiga vōistluse korraldasime Viljandis 1989. aasta suvel ja ka järgmise suve turniirid toimusid vend Aivari ja minu korraldusel. Esimestel hooaegadel kuulus liiga paremikku Olavi Malts, kes vōitis mitmeid turniire ja ka Mastersi.
Kuni 1990ndate aastate keskpaigani mängisime harrastustennist. Aastal 1994 sai valmis minu firma TARMi toega ehitatud tennisemaja ja sellele järgnes viis-kuus aktiivset aastat nii palliplatsil kui ka klubielus. Üheksakümnendad tōid väljakutele ka naissoost tenniseharrastajad.
Elva tennisistid võistlesid edukalt 1999. aastal Elvas korraldatud väikelinnade suvespartakiaadil, kus Elva tenniseklubi saavutas kümnekonna võistkonna hulgas esikoha.
Kuna mul endal puudus lapsena vōimalus tennist mängida, siis tahtsime luua selle vōimaluse oma lastele. Meie lapsed Teele, Tuule ja Toom olidki esimesed, kes hakkasid 1999. aastal lastetreeningutel käima. Tuli juurde ka Elva teisi lapsi. Kokku oli meil “tenniseklubi lapsi” üle tosina ja kui nad kooliikka jōudsid, korraldasime neile suvekursusi.
Kuna Elva tenniseklubil olid treenimisvõimalused ainult suvel, siis paraku püsivamaid treeningutel käijaid ei tekkinud. Enamus poisse läks üle jalgpallitrenni. Kauemaks jäid selle mängu juurde minu lapsed.
Tenniseväljakul ka abitreenerina
Kuna Elva gümnaasiumis nappis treeninguaegu, käisime tennisetreeningutel Sihva ja Kambja kooli võimlas, kus oli tenniseväljak maha märgitud. Ka Tartus Visa ja Tamme spordihallis. Treenerid olid Tartust Anni Sander ja Andres Kuhi, Tanide treener oli Margus Kartau.
Mina olen lastele üldarendavaid tennisetunde andud, pidevalt treeneriametit ma pidanud ei ole. Hakkasin lapsi tasapisi treenima huvist tennise vastu.
Kui mu oma lapsed alustasid 12- aastaselt võistlusspordiga, tekkis huvi ennast treeneriametis koolitada. Viisin läbi üldkehalist ettevalmistust ja natuke ka tennisetreeninguid. Olin oma lastele Margus Kartau kõrval abitreener.
Tagantjärele on päris uskumatu, millistest oludes sirgusid Eesti noorte- ja juunioride tenniseparemikku minu lapsed Teele, Tuule ja Toom.
Meie klubi praegused tublid noored mängivad tublilt noorteliigade tasemel ja väga raske on talviste mänguväljakute puudumisel sealt järgmisele tasemele tōusta.
Loomulikult vajaks Elva, kus praegustes oludes mängib tennist 80 last, ka tennisehalli, mille loomulik asukoht oleks välisväljakute kōrval.
Eesti parimad välisväljakud meil juba on. Loodan, et koos uue staadionimaja ehitusega valmib ka tennisehall!