Andres Põhjala
- Võitnud aastatel 1976–1985 Eesti judomeistrivõistlustel kolm kulda, kaks hõbedat ja neli pronksi (kaks absoluutkaalus).
- Meistersportlane aastast 1978.
- Judoklubi DO asutaja ja juht.
- Valitud korduvalt Tartu parimaks treeneriks.
- Judotreeneri 7. kutsetase 2005. aastast.
- Sündinud 15. augustil 1955. aastal Tartumaal Laevas. Lõpetas 1974. aastal Tartu 10. Keskkooli ja 1981.aastal TRÜ Kehakultuuri Teaduskonna.
- Sportima hakkas Laeva koolis Martin Tulva ja Leho Luite juhendamisel, sambomaadlust hakkas harrastama 1971. ja judot 1972. aastal Tartus Andres Lutsari õpilasena.
- Töötanud aastast 1980 Tartu klubi DO judotreenerina ja aastast 1995 Tartu Descartes’i kooli judoõpetajana.
- Aastatel 1981–1990 oli spordiühingus Dünamo vanemtreener ja 1980–1998 Tartu Vanalinna SK judotreener ning Eesti noorte ja juunioride koondise treener.
- Tema õpilasi on Andrus Kõrgvee, Janari Kaarde, Janek Veeber, Antti Kukkela, Vladimir Klimušev, Riina Toomis, Tiiu Asper, Mattias Kuusik.
- Andres Põhjala on kuulunud aastatel 1993–1995 Judoliidu juhatusse ning on 2012. aastast EOK esindajate kogu liige. On olnud ka Tartu Ülikooli spordinõukogu ja Tartu maavalitsuse spordinõukogu liige ning aastast 2003. Tartu Spordiliidu juhatuse esimees.
Karl-Ernst Saal
„Judo ajalugu Elvas“, uurimistöö, 2013
Judo Elvas
1987. aastal asus Tartus judovägesid juhatama Andres Põhjala. Kuna Rannikmaa lahkus Tartust lahkhelide tõttu, jäi terve töö just Andrese õlgadele. Ta sai oma valdusesse Tartu suurima judoklubi SK Do (Lääne, 2010, lk 158). Andres asus usinasti tööle ja hakkas oma kanda kinnitama ka Tartu läheduses. Judotreeningud hakkasid toimuma Äksis ja Kambjas. Kuna Andres ise elas tegelikult Peedul, oli järgmiseks eesmärgiks tal judo Elvasse toomine. Sellele aitasid hästi kaasa Andrese tuttavad Rita Kuresoo ja Airi Pärn. Tänu nende aktiivsusele algasid siinsed treeningud 1993. aasta sügisel. Treeniti gümnaasiumi keldris asuvas lasketiirus ning matid sai Andres algul kohapealt. Nimelt olid laos vedelenud vanad kreeka-rooma maadlejate matid. Andres lasi nendele katte peale panna ja oligi sobiv treeningpind olemas. Hiljem toodi Tartust veel õigeid judomatte juurde ning treeningala laienes veelgi (Põhjala, 2013).
Kuulutused judo treeningute kohta olid nii lehes kui ka koolis stendidel ning samuti tehti ka demonstratsioonesinemisi. Tänu sellele leidsid väga paljud noored oma tee just judo treeningutele. Andres oskas oma treeninguid väga huvitavaks teha ja just see meeldis lastele. Samas suutis ta ka palju judonippe õpetada ja tema õpilased on osutunud väga edukaks juba ammusest ajast peale (Põhjala, 2013). Kui küsida Andreselt, kes olid tema arust Elvas kõige potentsiaalsemad õpilased, on vastus konkreetne: „Võimekaid oli palju, aga päris tippu pole keegi jõudnud.
Esimese eestikate medali tõi Martin Järveoja – ta oli sportlik ja tegija mitmetel aladel. Tubli ja andekas oli ka Liina Muttik, kes on samuti tulnud Eesti meistriks. Meenub ka Juri Sirokov, kes hiljem oli tegija laskesuusatajate hulgas. Elvast meenub mulle veel hilisem suusahüppaja Illimar Pärn ning treeningutel ja Võru laagris osalesid ka lauljatena tuntud staarid Eliisa ja Kerli Kõivud. Samuti olid tublid vennad Mihkel ja Jürgen Kuresoo, kes nüüdseks on tegijad jalgpallis (Põhjala, 2013). Muuseas Do klubi osales ka Eesti noorte meistrivõistlustel jalgpallis, kus saadi just Elva poiste eestvedamisel oma liigas IV koht, sealjuures kolmandik mängijaid oligi Elvast.
1993. aasta sügisel otsustas Andres ühe oma treeningrühmadest üle anda siinsele tublile õpilasele, Evelin Pihlakule. Andrese jaoks oli tihe Tartu-Elva vaheline sõitmine kulukas ning palju aega nõudev. Samuti oli ta sel ajal Eesti noorte ja juuniorite koondise treener, mis nõudis temalt samuti palju aega ja pühendumust (Põhjala, 2013). Evelin aga asus Elvas usinasti tööle ning kaasas endaga ka oma abikaasa Mareki, kellega koos treenitakse tänaseni Elvas tugevaid ja hakkajaid poisse (E. Pihlak, 2013).
