Airi Alnek

Orienteerumine on olnud sada protsenti õige valik!

Olen sündinud 29. detsembril 1963. aastal Tallinnas. Lõpetasin Tallinna 20. Keskkooli [Tallinna Ühisgümnaasium] ja lisaks Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi.

Minu vanemad tegelesid juba enne minu sündi orienteerumisega, seega oli loogiline, et ka mind selle juurde suunati. Alustasin 9-aastaselt Tallinna neljapäevakutel, olles sel hetkel Eestis kõige noorem neljapäevakutel osaleja.

Orienteerumine on olnud sada protsenti õige valik ja jääb minuga nii kaua kuni liikuda suudan.

Mul on neli last, kes kõik on käinud orienteerumas ja lisaks veel Elva treeneri Margit Thomsoni kergejõustikutrennis, Rein Pedaja laskesuusatamisetrennis, Tartus sõudmas. Olen alati toetanud oma laste sportlikku tegevust.

Kaasaelajate rolli kohta orienteerumisradadel ei oska suurt midagi öelda. Eks suurematel võistlustel on pöidlahoidjaid rohkelt, aga kuna meie müttame metsas, kus keegi meid ei näe, siis see erilist rolli ei mängi.

Oma spordielus olen kõige suurem kiitja ja kritiseerija ma ise. Võin ennast kiita ka viimase koha eest, kui olen teinud ideaalse soorituse, aga teised on minust kiiremad olnud. Vahel on rajal läinud suhteliselt kehvasti, kuid teistel on veel kehvemini läinud, siis võit küll rõõmustab, aga endaga rahul ma siis ei ole.

Märkimist väärt tulemusi on minu spordikarjääris mitmeid. Euroopa Meistrivõistlustel (EM) rogainis (24 tunnine võistkondlik valikorienteerumine) naiste klassis saavutasin 2006. aastal hõbeda ja 2020. aastal pronksmedali. Veteranide maailmameistrivõistlustel (MM) orienteerumises sprindi maailmameistritiitel 2016. aastal ja tavaraja pronks 2014. aastal. Rogaini MM veteranide klassis pronks 2017. aastal, kuld 2019. aastal ja kaks kulda aastal 2020. Rogaini EM veteranide klassis kuld 2006. aastal, hõbe 2014. aastal.

Laskeorienteerumise MM veteranide klassis seitse kulda ja kaks hõbedat aastatel 2007 – 2012. Kõige kõvemaks tulemuseks pean 2016. aastal Tallinnas toimunud veteranide MMil orienteerumise sprindis maailmameistriks tulekut ning möödunud aastal Lätis rogaini EMil naiste klassi pronksi ja kaht veteranide arvestuse kuldmedalit. Kuna rogaini võistlusformaat on kõikidele võistlejatele sama, on ühtedelt võistlustelt võimalik mitu medalit saada. Läti EMil tuli võit N55 ja N45 klassis ning lisaks meeldiv üllatus – pronksmedal naiste põhiklassis, oli veteranide klassi võistlejale ikka väga hea saavutus.

Kõige ekstreemsem võistlus oli mul 2015. aastal veteranide MM Rootsis, kui nädal enne esimest võistlust murdsin roide ja iga liigutus tegi valu. Sprindis saavutasin kõrge 11. koha ja tavarajal sain kõndides A-finaali ning finaalis 115 osaleja hulgas 32. koha. Nagu tulemustest näha, jätkan ikka aktiivselt sportimist.

Soovitus vanematele: kindlasti tuleb lapsi suunata liikuma. Esialgu näiteks perega matkamas käia, siis spordiringid/trennid. Lasta lapsel proovida ja valida. Kindlasti peaks vanemad austama Fair Play reegleid. Olen näinud laste võistlustel, kuidas vanem veab oma röökivat last järele, et see kõigist omal jalgel liikuvatest mudilastest ette tirida. Ja see ei ole OK. Ja sporti tuleb teha rõõmuga.

Jälgin kodulinna sporditegevust pidevalt. Väikese linna kohta on siin väga palju erinevaid valikuid sportida, peaasi, et ainult lapsi jätkuks.