Klassikaline tõstesport on olnud Eestis olnud üheks vanimaks spordialaks. Kahjuks on tema hiilgeajad jäänud minevikku.
Teerajajateks Elva ümbruse tõstespordile olid Rõngu spordiselts „Koit” ja Aru valla haridusseltsi spordiring. Seda spordiala hakkasid harrastama ka teised ühiskondlikud organisatsioonid nagu Kaitseliit ja tuletõrjeseltsid. Kaitseliidu Tartu malev otsustas 1930-ndate algul isegi raskejõustiku (sealhulgas ka tõstmise) arendamise võtta oma eestkoste alla. Hakati korraldama Kaitseliidu malevkondade vahelisi võistlusi, organiseeriti kursusi ja muretseti tõstekangid. Aktiivselt toetas tõstmise arengut ka 1932. aastal loodud Tartumaa Spordiliit.
Suur mõju tõstespordi arengule maapiirkondades oli 1937. aastal alguse saanud vabariiklikud korrespondentsvõistlused tõstmises. Siin esinesid silmapaistvalt just Aru ja Rõngu mehed. Kaitseliidu Elva Maleva koosseisus saavutasid väljapaistvaid tulemusi Aru valla mehed Aleksander Sõber, Hugo Valgerist, Ott Tammoja (Jakobson) jt.
Kaitseliidu Tartumaa malev pidas oma võistlusi 1935. ja 1936. aastal Elvas.
1940. aasta sündmused ja maailmasõda mõjusid Tartumaa tõstespordile laastavalt. Senine spordistruktuur oli hävitatud, paljud tõstespordi juhid ja sportlased hukkunud või küüditatud. Tõstespordi taastamist tuli alustada praktiliselt nullist. Sellele vaatamata alustati 1945. aastal jälle Tartumaa meistrivõistluste korraldamist. 1947. aastal hakati maapiirkondades moodustama spordiühingu „Jõud” (endine „Kolhoosnik”) kollektiive. „Jõud” kujuneski tõstespordi arengu eestvedajaks Tartumaal.
1949. aastal korraldatud esimesel vabariiklikul raskejõustiku spartakiaadil saavutas Tartumaa võistkond esimese koha. Kahjuks oli 50-ndateks aastateks maakonna tõstespordi kese Aru, Konguta ja Rõngu mailt nihkunud Äksi ja Luunja kanti, kus leidus eestvedajaid rohkem. See ei tähenda, et Elva mail oleks tõstesport üldse välja surnud. Nii näiteks leiame võistlusprotokollidest Elva KK-d esindanud A. Kübarsepa nime, kes küll hiljem esindab Kongutat.
1960-ndatel aastatel kuulus tõstesport juba Tartu rajoonis eelisarendatavate spordialade hulka. Keskuseks sai Tartu Näidissovhoos, kus direktoriks oli meie hilisem president Arnold Rüütel.
Rajooni tolleaegsed spordijuhid Endla Peets ja Kalju Valgerist püüdsid leida vahendeid andekate sportlaste toetamiseks. 1972 valmis Tartus „Jõudi” tõstesaal, mis avardas tõstespordi võimalusi rajoonis, sest seda said kasutada ka sportlased väljaspool Tartut.
1989. aastal toimusid Eesti ühiskonnas muudatused, mis tõid kaasa ka senise spordisüsteemi lagunemise. Tõstesport jäi tahaplaanile.
Rajooni meistrivõistluste protokollides leiame Elva asutuste tõstesportlaste nimesid alates 1963. aastast, kui rajooni suvespartakiaadil olid oma kaalukategooriates parimad Elva EPT võistlejad M. Villemson ja K. Aan ning võistkond saavutas 2. koha. Sama aasta talispartakiaadil olid võidukad EPT tõstjad T. Raudsepp ja K. Aan.
1964. aasta rajooni talispartakiaadil tõusis poodiumi kolmandale astmele astmele Elva EPT võistleja H. Tiiman.
1966. aasta talispartakiaadil esindab Elvat individuaalvõistleja M. Kõrvel, kes saavutab teise koha.
1967. aasta Tartu rajooni meistrivõistlustel saavutab Elva EPT võistleja A. Sõber teise koha ja rajooni edetabelis on P. Karp (Elva EPT) ja T. Lukk ka teised. L. Semilarski (Elva EPT) ja H. Hunti nime leiame paremustabeli kolmandalt realt.
1967. aasta rajooni tõstespordi edetabelist leiame, et kõrgetel kohtadel on L. Semilarski, T. Lukk, P. Karp ja H. Hunt.
1968. aasta rajooni edetabelis on uue nimena Elva EPT-d esindav E. Teearu. Vanadest tegijatest on endiselt rivis L. Semilarski, P. Karp ja H. Hunt.
1969. aasta edetabelist me elvalasi ei leia, küll aga on neid 1970. aasta tabelis – endiselt jätkab L. Semilarski ja H. Hunt. Uute tegijatena näeme EPT all võistelnud E. Kivisaart ja T. Tähte.
1971. aasta Tartu Rajooni tõstjate paremusjärjestus näitab, et endiselt on vormis L. Semilarski, kelle nime leieme edetabeli kolmandalt realt ja tema ees on A. Korb (EPT). Esmakordselt on edetabelis H. Lepik, ikka Elva EPT. .
1972. aastast algab Eesti tõstespordis kahevõistluse (rebimine ja tõukamine, ära jääb kolmas ala – surumine) aeg.
Tartu rajooni asutuste spartakiaadil olid oma kaalukategoorias võidukad Elva EPT-d esindavad L. Luikoja, A. Luikoja ja E. Michelson. Ka nende võistkond oli parim.
Rajooni meistrivõistlustel on oma kaalus edukad E. Pedaja (3. koht) ja E. Michelson (2. koht) ning võistkond tuleb kokkuvõttes kolmandaks.
Uuesti leiame Elva EPT tõstesportlasi rajooni edetabelist 1978. aastal. Nendeks on R. Põim (EPT) ja R. Mölder Elva sovhoosist.
1979. aasta rajooni meistrivõistlustel paistis silma E. Kivisaar (EPT) oma kolmanda kohaga. Tema on esindatud ka rajooni edetabelis, kus ta on samuti kolmandal real.
1982. aasta rajooni parimate hulgast leiame Elva EPT-d esindanud A. Sakki nime (2. koht). Siis tuleb kuueaastane paus. Tundub, et Elva EPT-s enam tõstespordiga ei tegeletud.
1988. aasta rajooni tõstesportlaste edetabelist leiame Elva sovhoosi esindaja I. Hrenovi nime, rajooni kolmanda tulemusega. See on ka viimane aasta kui Tartu rajooni meistrivõistlusi tõstmises peeti.
Eelpool ei pruugi olla üles loetud kõigi Elva tõstesportlaste nimed, sest protokollidest ei selgu, kust olid pärit KEK-i, Kooperatiivi, ETKVL-i ja Metsamajandi eest võistelnud mehed.
