Maarika Kangro

Ma olen alati tahtnud õpetajaks saada

Olen sündinud Siberis, sest olime küüditatud. Seal suri isa ja ema jäi väikeste lastega üksi. Mina olin siis alles kaheaastane. Sellega seoses olen käinud mitmes koolis, sest kui Siberist tagasi tulime, pidime tihti elukohta vahetama.

Pärnu-Jaagupi Keskkoolis pandi alus minu sporditeele. Seal tegutses sel ajal legendaarne treener Manfred Tõnisson. Käisin kergejõustiku trennis ja muidugi ka võistlustel. Tegelesin ka sportvõimlemisega. Sellest ajast on meeles Pärnu võistlused, kus tuli sooritada täisprogramm – rööbaspuud, poom, toenghüpe ja vabakava. Nüüd kahjuks lapsed kardavad kõige lihtsamaidki harjutusi nendel teha.

Hiljem Lähte Keskkoolis õppides käisin edasi kergejõustiku trennis ja võistlustel. Minu trumbiks olid kiirjooksud ja kaugushüpe. Talvel loomulikult suusatamine. Hiljem, Elvas elades, olen osa võtnud ka siinsetest suusavõistlustest. Olin läbi ja lõhki sporditüdruk ja tavaliselt oma kooli parim. Aitasin õpetajatel võistlusi organiseerida ja kehalise tunde läbi viia. Mulle kohe meeldis selliste asjadega tegeleda. Rajoonivõistlustel olin ka edukas, seda eriti kiirjooksudes.

Kooliajal tegelesin peale spordi veel rahvatantsu-, võimlemise- ja laulmisega. Kõigeks jätkus aega.

Kakskümmend aastat Elva koolis

Ma olen alati tahtnud õpetajaks saada ja Elva Algkoolis see minu unistus täitus. 1997. aastal pakuti mulle siin tööd rütmika õpetajana. Võtsin selle rõõmuga vastu, sest kogemusi mul oli ja nii möödusid kiiresti 20 aastat õpetajana Elva koolis. Algul olin tantsuõpetaja ja hiljem lisandusid ka kehalise kasvatuse tunnid. Olen saanud ka klassijuhataja tööd teha. Kiita tahan loomulikult ka kolleege, kes mind kollektiivi hästi vastu võtsid ja hiljem head sõbrad olid.

Koolis moodustasin kohe 4.-6. klassi tüdrukutest tantsurühma „Latiino”, kellega esinesime hiljem „Koolitants 2000” ja tulime laureaadiks. Osalesime iga-aastastel maakonna liikumisrühmade päevadel Puhjas ja olime A-rühmas ikka parimad. Käisime ka Soomes esinemas. Kui Elvasse tulid uued noored tantsujuhendajad koos uute tantsustiilidega, siis leidsin, et minu aeg sellel alal on otsa saamas.

Loomulikult olen püüdnud olla hea õpetaja ja pidevalt ennast täiendanud kõrgkoolide ja Kehalise Kasvatuse Liidu poolt korraldatud täiendõppe kursustel. Need on olnud minu elu ilusamad aastad enne pensionile minekut. Aga Elvaga seotuks jään ikka ja leian, et just Elva on hea koht, kuhu oma kodu rajada ja siin on suurepärased võimalused nii puhata kui sporti teha.

Polkast rokini

Kuna abikaasa Luurih on põline elvalane ja siin ka koolis käinud, siis oma kodu ehitamine siia oli asjade loomulik käik. Esialgu leidsin töö Kultuurikeskuses „Sinilind”, sest olen lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži tantsujuhtimise erialal ja oman ka võistlustantsu treeneri tunnistust. Viisin siin läbi seltskonnatantsu kursusi ja asutasin laste tantsuringi „Polkast Rockini”. Lasteaias „Murumuna” juhendasin mudilaste tantsuringi. Kui „Sinilinnu” laulustuudio noored solistid vajasid liikumise juhendajat, siis olin siingi abikäsi. Suureks tööks pean ka vanatantsurühma „Seeniorid” juhendamist, mis kestis 12 aastat.

Elva linn on mind tunnustanud ”Hõbedase kultuurisõlega” pikaaegse tantsukollektiivide juhendamise eest ja Elva Algkooli õpilased valisid mind 2004. aastal oma Aasta Õpetajaks.