Kalev Päid matkamas. Foto: erakogu

Kalev Päid

22.06.1936 – 26.10.2001

  • Õpetaja, kultuuriloolane, giid.
  • Elva jalgrattaklubi Velorõõm asutajaid ja president.
  • Eesti Straussi Ühingu asutaja 1990. aastal.
  • Elva linna kultuuripreemia1993. aastal.
  • Elva linna aukodanik 2000. aastal.

Tallinnas Nõmmel sündinud Kalev Päid sattus Nõmme lastekodusse, kuid leidis varsti uue kodu perekond Päidi juures. Tema kaksikvenna Sulevi tee viis lastekodust Viljandimaale.

Elva Keskkooli lõpetas Kalev Päid 1954. aastal ja Tartu Ülikooli majandusgeograafina 1961. aastal. Diplomitööna koostas ta Kääriku spordibaasi reljeefi kaardi ning selle juurde kuulus ka Kääriku ümbruse reljeefi makett.

Kalev Päid on õpetajana töötanud 1961. – 1969. aastal Valguta koolis ja seejärel 1995. aastani Elva Töölisnoorte Keskkoolis (hilisem Elva Õhtukeskkool). Lisaks õpetajatööle oli ta hinnatud giid.

Kalev Päidi lemmiksõiduvahendiks oli jalgratas ja 1986. aastal oli ta üks Elva Jalgrattaklubi Velorõõm asutajatest. Jalgrattaklubi tegelasena osales Kalev Päid innukalt Elvas jalgrattaspordi üritustel, krossidel ja tänavasõitudel. Kas siis treener Jüri Kalmuse abilisena võistluste läbiviimisel või ka ise rattasadulas pedaalimas. Jalgrattaklubi Velorõõm korraldas huvilistele huvitavaid ja harivaid jalgrattamatkasid nii mööda Eestimaad kui ka Baltimaadesse ja Leningradi. Muu hulgas käidi ära ka Riia rattarallil.

Kalev Päid toetas võimaluste piires ka tookord Jüri Kalmuse käe all treeninud tulevast kahekordset olümpiavõitjat Erika Salumäed, andes talle elamisvõimaluse oma Kaseküla kodus.

Päid oli kehalt, nagu ta ise ütles, korpulent. Kui temalt küsiti, et kas ratas tema all ka vastu peab, oli vastuseks: “ ….vastu peab küll, aga mitmel korral on ära varastatud…“

Jalgrattasõidu kohta on ta öelnud: “Jalgrattaga peab meistersõitja olema. Ratast peab tunnetema nagu naist…, nagu üks tantsija teist.“

Jalgrattaga armastas Kalev Päid matkata mööda Eestimaad ja kaugemalgi. Kui Leningradi ekskursioonil huvitas reisijaid, kuidas giid nii hästi linna ja kultuuriväärtusi tunneb, oli vastuseks: “Käige Leningradis rattaga, aga mitte bussiga!“.

Kalev Päidil oli väga suur fotokogu, fotoaparaat oli tal alati kaasas. Oma rännakutel ja reisidel oli tal tihtipeale pildistamisel sekeldusi ka KGB meestega. Ikka leidus mõni pildistamiseks keelatud objekt või koht.

Kalev Päid oli bibliofiil, tal oli 2000. aastal Tartumaa suurim isiklik raamatukogu. Tartumaa koduraamatukogude konkursil mõõdeti Päidi raamatukogu riiulite kogupikkuseks 82 meetrit. Lisaks oli tal enam kui 2000 plaadiga plaadikogu.

Kodumaja ees oli Kalev Päidil „infopunkt“ – tulp viitadega, mis näitasid kaugust Põhjanabale, Lõunanabale, Moskvasse, New Yorki ja lähimasse hobusetalli. Kalev Päidil oli eriline kirg hobuste vastu, tal oli hobuseteemaliste postmarkide kogu ning hobusepiltide ja kujudega sisustatud toanurk.

Kalev Päid propageeris tervislikke eluviise, jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ja keefiri joomist. Tervislikele eluviisidele ja karastatusele viitas ka tema talvine tavariietus, mis koosnes vaid tutimütsist, kampsunist ja pükstest. Värvika persoonina tuntud Kalev Päidi kutsuti sõbralikult ka keefirionuks.